mil sõjategevuse tõttu vähenes loomapidamine. Kui suurel pindalal levisid pärandkooslused 20. saj. algul? Pärandkoosluste pindala oli Eestis suurim 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, mil see ulatus 1,8 miljoni hektarini. Millised on peamised põhjused pärandkoosluste kadumisel? 1940ndate lõpust algas kollektiviseerimine, mille käigus kolhoosnikud võisid eravalduses pidada väheseid loomi ja seetõttu vähenes ka vajadus heina teha. Ühismajandid kaotasid huvi väiksemaid niidualasid ja puisniite niita, kuna heina oli vaja rohkesti ja võimalikult vähese tööga. Peamine niitude, eriti aga puisniitude vähenemise põhjus oli käsitsitööst loobumine. Millised organisatsioonid tegelevad pärandkoosluste kaitsega? Pärandkoosluste Kaitse Ühing, ELF, Keskkonnainvesteeringute Keskus. 8 Millistel kaitsealadel kaitstakse pärandkooslusi Eestis?
Näiteks on Soomes juba välja surnud 42 selgrootu liiki, 4 soontaime liiki ja 3 seene liiki, mis sõltusid peamiselt rohumaadest ja umbes teine nii palju on ohustatud. Kuna enamik suuri metsikuid taimetoidulisi loomi on Euroopas välja surnud, peab rohumaadega seotud bioloogilise mitmekesisuse säilitamise tagama inimene oma põllumajandusliku tegevusega. Esimese olulisema hoobi pärandkooslustele andis Teine maailmasõda, mil sõjategevuse tõttu vähenes loomapidamine ning hulk niidualasid võsastus. Sõjast saatuslikumaks osutus aga talude kollektiviseerimine. 1950. aastatel hoogustus kultuurrohumaade rajamine veelgi. Tehti ka niitude pealtparandust: saaki suurendati väetiste abil ning kultuurkõrreliste seemneid juurde külvates. Nõnda muudeti tugevasti algset taimkatet ja kahandati liigilist mitmekesisust.Põllumajandusest kõrvale jäänud rohumaid on püütud ka metsastada. (Artikkel. Pärandkooslused: kas pärandame nad tulevikule?) Pärandkooslustega tegelevad:
peamised põhjused pärandkoosluste kadumisel? Pärandkoosluste pindala hakkas aeglaselt vähenema 20. sajandi esimesel poolel seoses niitude ülesharimise ja kultuuristamisega, sest senine ekstensiivne maakasutus tavaliselt enam maaomanikku ei rahuldanud. Oluliselt vähenes niitude pindala pärast II maailmasõda, mil sõjategevuse tõttu vähenes loomapidamine. Esimese olulisema hoobi pärandkooslustele andis Teine maailmasõda, mil sõjategevuse tõttu vähenes loomapidamine ning hulk niidualasid võsastus. Sõjast saatuslikumaks osutus aga talude kollektiviseerimine. Ühismajapidamistes vajati rohkesti heina võimalikult vähese tööga, eravalduses lubati aga pidada vaid üksikuid koduloomi. 1950. aastatel hoogustus kultuurrohumaade rajamine veelgi. Tehti ka niitude pealtparandust: saaki suurendati väetiste abil ning kultuurkõrreliste seemneid juurde külvates. Nõnda muudeti tugevasti algset taimkatet ja kahandati liigilist mitmekesisust.
annaabi.ee 
