"niidetega" - 1 õppematerjal

Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli

timut on aeglase ädalakasvuga heintaim, jääb ta II niites alarindesse. Esimese niite KA metaboliseeruva energia sisaldus oli 9,9- 10,2 MJ kg-1. Timuti külvisenormi muutus ei mõjutanud usutavalt kuivaine metaboliseeruva energia sisaldust (r=0,3, P<0,05). Teise niite saak koristati vanemas arengufaasis kui esimene niide ja seetõttu oli kuivaine toiteväärtus madalam (ME 9,3-9,6 MJ kg -1 ). Kolmanda niite saagi toiteväärtus oli eelmiste niidetega võrreldes kõige suurem, harilikul lutsernil ME 10,5-10,6 MJ kg -1 ja hübriidlutsernil isegi 10,9-11,1 MJ kg-1 KA. Kolme aasta keskmisena oli segukülvide proteiinisisaldus I ja II niites optimaalne (157-195 g kg -1 KA), III niites oli kõige kõrgem hariliku lutserni-põld-raiheina segu toorproteiin - 219 g kg-1 KA. Lutserni puhaskülvi rohu proteiinisisaldus I, II, III niites oli 207-233 g kg-1 KA. Timuti mõjul (4 ja 6 kg/ha) vähenes I niite lutserni-kõrreliste