· pinnaste tugevdamine ehk armeerimine; · tasapinnaline vool ehk dreenimine mööda oma pinda 38) Missugused on geosünteetide omadused? · iseloomulik pooriava suurus · vee läbilaskvus pinnaga risti suunal ehk permitiivsus · Ummistuskindlus · Tugevusomadused Paigalduskohas olevate tingimuste, kasutavate kivimaterjalide omaduste ja hilisemate mõjuvate koormuste alusel, valitakse sobiv geotekstiil. 39) Kuidas valitakse geosünteete? Aluspinnase tüüp: pehme pehmed savid nihketugevusega 25 kPa ning turvas; kõva keskmine ja jäik savi nihketugevusega >25 kPa ning liiv ja kruus. Ehitustingimused: tavalised juhul kui tingimustes on kaks või enam järgnevat olukorda: raske ehitusaegne liiklus, nurgeline ja terav purustatud olukorda: raske ehitusaegne liiklus, nurgeline ja terav purustatud täitematerjal, rasketehnikaga vibrotihendamine, ehitustranspordi liikumine täitekihtidel paksusega vähem kui 300 mm;
Puhtalt väänatud varda ristlõike suhtes 45° kaldu paikneb pind, kus materjal töötab tõmbele ja nihe puudub 3.22. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui materjali nihketugevus on väiksem, kui tõmbetugevus? Purunemine ristlõikepinnal 3.23. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui materjali nihketugevus on suurem, kui tõmbetugevus? Purunemine kaldpinnal 45° 3.24. Miks tekivad väänatud ümarpalki (puit) teljesihilised praod? puit on pikikiudu väiksema nihketugevusega, kui ristikiudu ja puruneb telglõikepinnal 3.25. Kuidas saab nihkepinge olla suunatud sisepinna väljaulatuvas nurgas? * 3.26. Kuidas saab nihkepinge mõjuda sisepinna kontuuril? Ristlõike serval saab esineda vaid kontuuri puutujasihiline nihkepinge 3.27. Kus paikneb väänatud ümarvarda ristlõike ohtlik punkt (punktid)? Ümarvarda ristlõike suurim väändepinge mõjub alati selle ristlõikepinna serval ning väändepinge puudub varda teljel. 3.28
määretlemine ja kontroll NorGeoSpec 2002 spetsifikatsiooniprofiilides saab alusinnase ja täitematerjali omaduste ehitamistingimuste ning teel esitavate kvaliteedinõuete kombinatsioon alusel valida konkreetsetesse situatsiooni sobiva pinnaste eraldamiseks ja fikseerimiseks mõeldud geosünteedid. Geotekstiili valmimiseks spetsifikatsiooniprogiil alusel jagab NordGeoSpec aluspinnased, ehitus jea ekspluatsioonitingimused järgmiselt: Aluspinnase tüüp: Pehme- pehmed savid nihketugevusega -25 kPa ning turvas. Kõva- keskmine ja jäik savi niketugevusega 25 kPA ning liiv ja kruus. Egitustingimused: Tavalised- juhul kui tingimusetes on kaks või enam kõrgnevat olukorda Raske ehituseda liiklus, nurdaline ja terav purustatud täitematerjal, rasketehnika vibrotihendamine, ehitustransport liikumine täitekihtidel paksusega vähem kui 300 mm. Soodsad- täitematerjalid maksimaalne terasuurus on 200 mm ja kihipaksusega -1.5 maksimaalse tera läbimõõduga. 1
45° Anisotroopse materjali nihketugevus ühes sihis on Materjali tõmbetugevus on väiksem väiksem nihketugevusest teises sihis puruneb nihketugevusest: Lim < Lim puruneb tõmbel nihkel nõrgemas sihis (puit on pikikiudu väiksema sellel pinnal ( = 45°), kus tõmbepinge on suurim nihketugevusega, kui ristikiudu ja puruneb telglõikepinnal) Joonis 3.16 Priit Põdra, 2004 42 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3.5. Nihkepingete laotus väändel. 3.5.1. Nihkepinge laotuste eritingimused Väänatud varda nihkepingete analüüsil tuleb arvestada:
(D ) 2 R (D ) 2 SF · kolmanda tugevusteooria järgi materjali tõmbetugevus on võrdne U = 2 U ; kahekordse nihketugevusega: samuti loetakse kehtivaks, et detaili normaalpingete väsimuspiir võrdub kahekordse nihkepingete väsimuspiiriga: R(D ) = 2 R(D ) ; · eelnevatest 2 max max 2 1 1 1 1
mööda. Oluline eelis seisneb võimaluses reguleerida kraanide avamise ja struktuuri ja alandada pinnase tugevust. Roomedeformatsioon võib olla ajas elastsusteooria meetodite abil. Elastsusteooria võimaldab määrata sulgemise teel teimi erinevatel etappidel vee väljavoolu pinnasest. kustuva iseloomuga kui nihkepinge on väike võrreldes nihketugevusega. pinged ka kihilises ja anisotroopses pinnases, kuid avaldused kujunevad Kolmtelgsel survel on otseselt teada horisontaal- ja vertikaalpinged. Proovikeha Suurema nihkepinge korral võib roomedeformatsioon areneda püsiva kiirusega, keerukamateks. Pingete määramise usaldusväärsus sõltub sellest, purunemine toimub mingit kaldpinda mööda. Materjali tugevusparameetrite mis mingil hetkel läheb üle kiirenevaks ja lõppeb materjali purunemisega
Savipinnasele toetuva talla ühtlasi pikeneb lihkejoon ja selle ulatuses allapoole turbakihti. puhul tuleneb kinnihoidev jõud adhesioonist, mis lihkumist takistavad nihkejõud 50. Milline on rammavaiade minimaalne võetakse võrdseks aluspinnase dreenimata 2. Vaiadega. Vaiade pinnasest oluliselt suurema vahekaugus? Rammvaiade telgede vahekaugus nihketugevusega cu. tugevuse tõttu ja kui ulatuvad sügavamal asuva peab olema suurem kui 3d, kus d on vaia 66. Millised tegurid põhjustavad loodulike tugevama pinnaseni viib ohtlikeima lihkepinna läbimõõt või ruutristlõikega vaia külje pikkus. nõlvade purunemist (6)? Kaevetööd, Nõlva kuju vaia otsa sügavusele. Muidugi peab vaia tugevus 51
Pärast seda, kui sein saavutab teatud paigutise, jõu vähenemine lakkab ja saavutab püsiva miinimumväärtuse P a, mida nimetatakse pinnase aktiivsurvejõuks. Jälgides pinnaseterade liikumist seina taga, kui jõud on saavutanud minväärtuse, saab täheldada, et see toimub ainult teatavas osas, mis jääb seina ja joone 4 vahele. Osakeste liikumine on võimalik ainult seal, kus pinnase nihketugevus on ammendatud. Järelikult selles osas ning ka joonel 4 on nihkepinge võrdne nihketugevusega. Kui kruvi abil nihutada seina pinnase poole, hakkab dünamomeetri näit suurenema. Järk-järgult hakkab seina nihutamiseks vajaliku jõu juurdekasv vähenema ja teatud seina paigutise juures saavutab nihutamiseks vajalik jõud maksimumväärtuse - Pp, mida nimetatakse passiivsurvejõuks. Pinnaseterade liikumine toimub jällegi piiratud osas, kuid see osa on tunduvalt suurem, kui aktiivsurve puhul ja asub seina ning joone 5 vahel. Katsed näitavad, et koheva liiva surve langeb aktiivsurveni
25) kus N on ankrule rakenduv jõud, h on peapinge horisontaalkomponent ja Ak on püramiidi külgpindala. Kui võtta peapinge võrdseks materjali tõmbetugevusega, saame ankru kandevõime tõmbele. Kivimüüritises on peapinge realiseerimine erinev muudest habrastest materjalidest. Väljarebitava püramiidi neljast küljest töötava seega ainult kaks, alumine ja ülemine ja seal ka ainult horisontaalvuugi osa. Pingekomponent h võetakse vastu müüritise nihketugevusega fvk. Vastavalt skeemile 9.28 on sel juhul ankru tugevus a on ankruplaadi paigutamise sügavus, b on ankruplaadi horisontaalne mõõt, fvk0 on müüritise algnihketugevus, on müüritise hõõrdetegur ( ~ 0,7), 0 on garanteeritud vertikaalpinge ankrutasapinnas. Peale arvutuslike ankrute kasutatakse müüritises palju konstruktiivseid ankruid, eriti müüritise erinevate kihtide omavaheliseks sidumiseks. Mitmekihilise seina
konstruktsioonide kinnitamisel müüritise külge. Ankru välja rebimisel seinast rebitakse koos ankruga välja püramiidi kujuline osa, mis laieneb 0 ankurdusplaadist seina servani 45 nurga all. Et vertikaalvuugid ei tööta, siis võetakse tekkivad pinged vastu püramiidi ülemise ja alumise serva horisontaalsete vuukide poolt. Horisontaalne pingekomponent (h) võetakse vastu müüritise nihketugevusega. Et tagada ankru ankurdustugevus, peab väljatõmbav jõud Na Na 2a(a+b)(fvk0/M + 0,8µ0) , kus a - ankruplaadi ankruplaadi paigaldamise sügavus; b - ankruplaadi horisontaalne mõõt; fvk0 - müüritise algnihketugevus; µ - müüritise hõõrdetegur ( 0,7); 0 - garanteeritud vertikaalpinge ankrutasapinnas. 8.3.Sillused. 8.3.1. Armeerimata kivisillused. Armeerimata kivisilluse töötamise eelduseks on kaarefekti tekkimine vastavas müüritise osas.
B A O i i0 J o o n is 3 .6 L ä v ig ra d ie n t esitatud sirgega AC. S.Hansbo (1960) uurimused selgitasid, et filtratsioon väikestel gradientide juures küll toimub, kuid väiksema kiirusega nagu kujutatud joonisel joonega 0BC. Nähtuse olemust seletatakse mitmete põhjustega. Näiteks seotud vee teatud nihketugevusega, mille ületamise järel võib alles vee voolamine alata. Põhjuseks võib olla õhumullide esinemine pinnases, mis takistavad voolamist. On ka rida teisi teoreetilisi kaalutlusi. Probleem omab suurt praktilist tähtsust pinnase deformeerumise, seega vundamendi vajumi prognoosimisel. Pinnase mahu vähenemine on peamiselt tingitud tema poorsuse vähenemisest ja täieliku veeküllastuse puhul võimalik ainult juhul, kui vesi pooridest saab välja surutud
liikuda, skeem 9.26, 9.27. ülemine ja seal ka ainult koosnebki korstnast ja horisontaalvuugi osa. põlemiskoldest, korstna 26. Hoonete konstruktiivsed Pingekomponent h võetakse kaudu eemaldatakse elemendid ja sõlmed vastu müüritise põlemise jääkproduktid. Ankrud ja sidemed, arvutuse nihketugevusega fvk. Peale Eemaldamine toob kaasa alused: Ankruid on vaja arvutuslike ankrute alarõhu tekkimise mitmesuguste kasutatakse müüritises palju koldes(tõmbe) koldesse konstruktsioonide konstruktiivseid ankruid, eriti imetakse sisse täiendav kinnitamiseks müüritise külge. müüritise erinevate kihtide hapnikurikas välisõhk. Tavaliselt seotakse ankrutega omavaheliseks sidumiseks
v C v = k (i i0) B A O i i0 Joonis 3.6 Lävigradient S.Hansbo (1960) uurimused selgitasid, et filtratsioon väikestel gradientide juures küll toimub, kuid väiksema kiirusega nagu kujutatud joonisel joonega 0BC. Nähtuse olemust seletatakse mitmete põhjustega. Näiteks seotud vee teatud nihketugevusega, mille ületamise järel võib alles vee voolamine alata. Põhjuseks võib olla õhumullide esinemine pinnases, mis takistavad voolamist. On ka rida teisi teoreetilisi kaalutlusi. Probleem omab suurt praktilist tähtsust pinnase deformeerumise, seega vundamendi vajumi prognoosimisel. Pinnase mahu vähenemine on peamiselt tingitud tema poorsuse vähenemisest ja täieliku veeküllastuse puhul võimalik ainult juhul, kui vesi pooridest saab välja surutud
annaabi.ee 
