MTA5354 Tugevusõpetus Kordamisküsimused - 2 1. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 1.1. Missugust koormust nimetatakse lõikavaks! Lõikav koormus mõjub detaili materjali kihte üksteise suhtes nihutavalt. Lõikavaks koormuseks nimetatakse varda teljega risti mõjuvat põikkoormust. 1.2. Kirjeldage põik-koormatud lühikese varda deformatsioone! Lõikepiirkonnas tekivad nihkedeformatsioonid ja kontaktpinnal tekivad survedeformatsioonid. 1.3. Milles seisneb muljumine (lõikele töötavas liites)? Kui pindjõu intensiivsus ületab luvatava väärtuse, siis detailid deformeeruvad plastselt. 1.4. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik muljumispinnad? Tegelik muljumispind asendatake tinglikuga, ehk TINGLIK MULJUMISPIND= TEGELIKU MULJUMISPINNA PROJEKTSIOON DIAMETRAALTASANDIL 1.5
Lõikav koormus mõjub detaili materjali kihte üksteise suhtes nihutavalt (purunemisel detaili osad üksteise suhtes nihkuvad, kuid purunemispinnad jäävad samale tasapinnale, nagu enne purunemist). 4.2. Missugust koormust nimetatakse lõikavaks! varda teljega risti mõju põikkoormus 4.3. Nimetage neli lõikele töötavat liidet! Tihvtliide, neetliide, keevisliide, sarniirliigend 4.4. Kirjeldage põik-koormatud lühikese varda deformatsioone! lõiketsoonis tekivad nihkedeformatsioonid; kontaktpinnal tekivad survedeformatsioonid; 4.5. Defineerige põikjõud! = osakestevaheliste (sise-) nihkejõudude resultant lõikel *takistab materjalikihtide nihkumist üksteise suhtes; *mõjub ristlõikepinna sihis; *rakendub ristlõike keskmes 4.6. Missugune tööseisund on lõige? = varda tööseisund, kus ristlõikes arvestatakse vaid põikjõudu Q: *lõiketsooni ristlõiked nihkuvad üksteise suhtes varda telje ristsihis; *lõiketsoonist väljas jääb
kus: · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 6.3. Sisejõud paindel 6.3.1. Paindemoment Sirgele vardale on rakendatud painutav põikkoormus F (Joon. 6.4): · põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub (tekivad paindedeformatsioonid, tekivad ka nihkedeformatsioonid, kuid neid analüüsitakse eraldi); · piisavalt tugeva koormuse F korral varras puruneb paindel (siin vaadeldakse teoreetiliselt vaid painet ning ei arvestata olukorraga, kus varras võib juba varem puruneda lõikel); · painet ja vastavat purunemist takistavad vardas sisejõud, s.t. jõud, mis mõjuvad varda osakeste vahel ja takistavad varda deformeerumist (annavad
kus: · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 6.3. Sisejõud paindel 6.3.1. Paindemoment Sirgele vardale on rakendatud painutav põikkoormus F (Joon. 6.4): · põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub (tekivad paindedeformatsioonid, tekivad ka nihkedeformatsioonid, kuid neid analüüsitakse eraldi); · piisavalt tugeva koormuse F korral varras puruneb paindel (siin vaadeldakse teoreetiliselt vaid painet ning ei arvestata olukorraga, kus varras võib juba varem puruneda lõikel); · painet ja vastavat purunemist takistavad vardas sisejõud, s.t. jõud, mis mõjuvad varda osakeste vahel ja takistavad varda deformeerumist (annavad
Sulatatakse üles, rafineeritakse(peenendamine) ja siis tõmmatakse välja. Klaas kas keritakse rulli või tehakse villa. Tüüpilise klaaskiu Elastsusmoodul on E=70Gpa. Boorkiud saadakse fluoriidide ja boromiidide lagundamisega vesiniku keskkonnas. Grafiit on erinevalt teemantist seotud kovalentsidemetega vaid kolme aatomiga põhitasandis. See tasand on ilgelt tugev aga kuna vertikaaltasandil on nõrgad sidemed, siis on nihkedeformatsioonid kerged tulema. Head antifriktsiooniomdused seega. Piduriklotsid ja autokummid. Süsinikkiu teoreetiline tugevus on 100 000 N/mm2 ja elastsusmoodul 1060 000 N/mm2. Tegelikkuses saadakse 70 % elastsusmoodulist ja 5-7% tugevusest. Süsinikkiud jaotatakse kõrgsitketeks HT ja kõrgelastsusmooduliga HM. Lisaks veel üldkasutatavad GPCF, kõrgpüsivad HPCP ja aktiveeritud ACF. Kõrge elastsusmooduliga on pigikiud, mis saadakse kuumutades 1400-
z = z - µ ( x + y ) ; = zx zx ] G kus: x, y, z telgedesihilised suhtelised normaaldeformatsioonid; xy, yz, zx suhtelised nihkedeformatsioonid; x, y, z telgedesihilised normaalpinged, [Pa]; xy, yz, zx nihkepinged ristpindadel, [Pa]; G materjali nihkemoodul, [Pa]. Priit Põdra, 2004
Priit Põdra, 2004 52 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.2. Põikkoormuse mõju lühikesele vardale Lõikava põikjõuga F koormatud lühike varras (Joon. 4.2): · koormus kandub vardale läbi kontaktpinna (teise detaili kaudu); · koormuse F toimel varras deformeerub: lõiketsoonis tekivad nihkedeformatsioonid (materjalikihid nihkuvad üksteise suhtes koormuse mõjumise sihis ja paindedeformatsioon on tühine); - varda ristlõikepinnas (yz) mõjub lõikele vastav nihkepingexy ja sellele vastavtekib y-telje sihiline deformatsioon v; - nihkepingete paarsuse tõttu tekib ristlõike ristpinnas (zx) nihkepinge yx ja sellele vastav x-telje sihiline deformatsioon u;
Priit Põdra, 2004 52 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.2. Põikkoormuse mõju lühikesele vardale Lõikava põikjõuga F koormatud lühike varras (Joon. 4.2): · koormus kandub vardale läbi kontaktpinna (teise detaili kaudu); · koormuse F toimel varras deformeerub: lõiketsoonis tekivad nihkedeformatsioonid (materjalikihid nihkuvad üksteise suhtes koormuse mõjumise sihis ja paindedeformatsioon on tühine); - varda ristlõikepinnas (yz) mõjub lõikele vastav nihkepingexy ja sellele vastavtekib y-telje sihiline deformatsioon v; - nihkepingete paarsuse tõttu tekib ristlõike ristpinnas (zx) nihkepinge yx ja sellele vastav x-telje sihiline deformatsioon u;
annaabi.ee 
