Miks enamlased katkestasid Asutava Kogu valimised? Sest vahetulemused näitasid, et neil on liialt väike poolehoid (37%) Kellest sai Eesti Ajutise Valitsuse esimees? Konstantin Päts Miks 1917. - 1918. aasta vahetusel langes enamlaste populaarsus? Enamlased propageerisid maailmarevolutsiooni jätkumist Enamlased nägid Eesti tuleviku nähti autonoomsena Nõukogude Venemaa kooseisus mõisatest otsustati rajada suurmajandid, eesti talurahvas lootis uuelt võimult maad enamlased teostasid nihilistlikku kirikupoliitikat tugevdati jõupoliitikat lõpetati koostöö kõikide teiste ühiskondlike jõududega Miks kujunes Eesti olukord raskeks Saksa okupatsiooni lõppedes? Valitsusel ei olnud piisavalt autoriteeti ega vahendeid võimu teostamiseks. Linnades valitses toidupuudus ning ei jätkunud kütet tööstus ja põllumajandus olid laostunud raudteed ei funktsioneerinud puudus oma sõjavägi Miks Eesti Töörahva Kommuuni ei saa pidada Eesti Töörahva riigiks?
1917 Toompea lossi ja kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis. Rahvuslikud erakonnad võtsid kursi iseseisva Eesti riigi loomisele ja sellele Läänest tunnustuse hankimisele. 1917/18 vahetusel enamlaste populaarsus langes, sest · ühiskond soovis rahu ja olukorra stabiliseerimist, mitte maailmarevolutsiooni; · bolsevikud ei pooldanud omariiklust, vaid soovisid autonoomiat NV koosseisus; · talurahvale ei jagatud maad, vaid hakati rajama kommuune; · teostasid nihilistlikku kirikupoliitikat, muutes kirikud rahvamajadeks; · bolsevikud võtsid suuna diktatuurile ja lõpetasid ise koostöö teiste ühiskondlike jõududega. Iseseisvuse väljakuulutamine Veebruaris 1918 alustas Saksa armee Idarindel uut pealetungi. Vana Vene armee ja enamlaste Punakaart ei suutnud nimetamisväärset vastupanu osutada ning taandusid paanikas, sh ka Eestist. Enamlaste lahkumise ja sakslaste tuleku vahel
metafüüsiline põhiküsimus ühtlasi kõigi muude küsimuste eelküsimus, mille kaudu saab aluste aluse kätte ja mille pidev uuestiküsimine tagab oleku, kus fundamentaalset enam silmist ei lasta.11 Mulle on veel mõistetav ka see, kui Heidegger ründab vaimse maailma muutumist kultuuriks, kus tootmise ja tarbimise jaoks kehtivaid mõõdupuid nimetatakse väärtusteks.12 Kultuuriväärtuse mõistes on tõepoolest midagi vastikult nihilistlikku. Kuid siin minu kaasaelamine ka lõpeb. Heideggeri jaoks on kõige koledam asi see, et kultuuri alad muutuvad vaba tegevuse väljadeks. Tema suhtumine loomingusse on selgelt restriktiivne. Teame, et kuigi Heidegger miskipärast nautis Trakli dekadentlikke mõlgutusi, võis näiteks Kandinsky maal, jazzmuusika või sürrealistlik luuletus tekitada temas üksnes jubedust. Tema vastuvõtuvõime oli tõsiselt ja parandamatult piiratud. Teatavas mõttes oli Heidegger lihtsalt
annaabi.ee 
