Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Nigula looduskaitseala - sarnased materjalid

nigula, kaitseala, looduskaitseala, raba, turvakodu, soode, pesakonda, kaaslane, riigiteataja, estonica, hooldust, reiu, reinu, maakonnas, sauga, sindi
thumbnail
9
pptx

Nigula looduskaitseala

Nigula looduskaitseala 2013 Geograafilised objektidNigula Looduskaitseala läbib Pärnu , Sauga, Reiu, Audru, Raudna ja Halliste jõgi Linnadest- Pärnu, Sindi, Kilingi-Nõmme, Viljandi Nigula looduskaitseala asub Sakala kõrgustikul, Pärnu madalikul Nigula kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Pihke, Reinu ja Tuuliku külas ja Häädemeeste vallas Nepste, Urissaare ja Uuemaa külas. Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärk Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitse loodusliku linnustiku kaitse looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. Arvandmed P A Ni M L R N R in s g at o ah at a ka o vu ur h d ut ul ra m v sv a

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Muraka looduskaitseala

Muraka looduskaitseala Andres Alla 10.H Asukoht Neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala asub Alutaguse madalikul Ida-Virumaal Tudulinna, Iisaku, Mäetaguse ning Maidla vallas, Tudulinnast kümmekond kilomeetrit põhja pool. Kaitseala tuumiku moodustavad raba-, siirdesoo- ja madalsooaladest koosnev Muraka soostik ning selle kirdeserva jääv Ratva raba. Eellugu ja kaitsekorraldus. Osa praeguse Muraka looduskaitseala territooriumist võeti kaitse alla juba 1938. aastal, kui kotkaste kaitseks asutati Ratva raba reservaat. 1957. aastal loodi Muraka raba botaanilis-zooloogiline keeluala. 1981 haarati kogu soostik Muraka sookaitsealasse. Oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kui rajati neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala pindalaga 13 059 ha. Harulduste elupaik. Muraka looduskaitsealal elab mitu kaitsealust loomaliiki ning kasvab haruldasi taimi

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Meenikunno looduskaitseala

Sissejuhatus Käesolev töö on kirjutatud Meenikunno looduskaitsealast. Meenikunno looduskaitseala on moodustatud 1981. aastal sookaitsealana, mida 1999. aastal suurendati kaitseala pindala 2651 hektarini. Kui 1981. aastal loodi kaitseala Meenikunno raba kaitseks, siis 2015. aastal organiseetiti see umber looduskaitsealaks. Kaitseala eesmärgiks on säilitada sealset omapärast raba, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastikku ning kaitsealuste liikide elupaiku. 1. Meenikunno LKA andmed Meenikunno looduskaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas Leevi, Lihtensteini, Nohipalo ja Vinso külas ning Orava vallas Kamnitsa ja Rebasmäe külas. Looduskaitseala suurus on 3015 hektarit (joonis 1, 2). Joonis 1. Meenikunno LKA asukoht Eesti kaardil. (Google maps 2018) Joonis 2. Meenikunno LKA. Maa-ameti kaardirakendus.

Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
11
doc

JÄRVSELJA LOODUSKAITSEALA

8 klass Tootsi 2012 SISUKORD Lk.2 ­ Sisukord Lk.3 ­ Asukoht Lk.4 ­ Maa-ameti kaart Lk.5 ­ Pinnamood ja pinnavormid Lk.6 ­ Veestik Lk.7 ­ Taimestik, loomastik Lk.9 - Majandustegevus Lk.10 ­ Kokkuvõte Lk.11 ­ Kasutatud kirjandus 2 Asukoht Järvselja looduskaitseala asub Tartu maakonnas Meeksi (Haavametsa ja Järvselja külas) ja Võnnu vallas (Agali ja Ahunapalu külas). Kaitseala suurus on 184 hektarit. 17.augustil 1924 Eesti valitsuse poolt heaks kiidetud Järvselja reservaat on eesti vanim metsakaitseala. Seal paikneb praegu eesti Maaülikooli alla kuuluv sihtasutus Järvselja Õppe- ja katsemetskond. 3 4 Pinnamood,-vormid

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Alam-Pedja looduskaitseala

C. R. JAKOBSONI NIM TORMA PÕHIKOOL REFERAAT ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA Koostaja: Kaili Olgo Juhendaja: Aili Tähepõld Torma 2008 Asukoht:Jõgevamaa Pindala:260 km2 Asutamine:1994, ELF-i eesvõttel Alam-Pedja looduskaitseala keskmes voolab kaunis Pedja jõgi.Kaitseala piirides ühineb Pedja Põltsamaa jõega, ühise Pede jõena suubuvad nad Emajõkke. Need on kaitseala tähtsamad veesooned. Pedja jõe alamjooksu järgi sai 1994. a loodud kaitseala ka nime ­ Alam-Pedja. Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Nigula looduskaitseala

Asukoht Pärnumaa lõunaosas, Häädemeeste ja Saarde vallas . Loodud 1957, alates 1979. aastast rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Kuulub aastast 1997 rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu ja loodusalade hulka. Alates aastast 2007 esimese PõhjaEuroopas paikneva rahvusvahelise tähtsusega piiriülese märgalakomleksi koosseisus, PõhjaLiivi märgala kompleksis. Nigula Looduskaitseala hõlmab 6400 ha ulatuses puutumatuid soid, metsi ning niite. Loodusega tutvumiseks on külastajate tarbeks ettevalmistatud mitmeid matkarajad ning vaatetornid, millest unikaalsemaid on Kubaru lehmatorn, kust huvilistel on võimalik vaadelda Eesti maatõugu veiseid. Kaitseeesmärk Looduskaitseala on loodud Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitseks. Kaitsealused liigid ning elupaigad on loetletud

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Endla looduskaitseala

Merivälja Kool Referaat Endla looduskaitseala Merivälja Kooli looduskaitseala uurimistöö Koostaja: Sandra Lucia Siilbek Klass: 6.a Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus…..…………..……......3 Looduskaitsealad eestis…………...4 Endla looduskaitseala……......…....7 2 Sissejuhatus See referaat on looduskaitsealadest ning selles referaadis on infot erinevate looduskaitsealade, Eesti looduskaitsealade ja Endla

Loodus õpetus
6 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Endla looduskaitseala

Endla looduskaitseala LOODUSKAITSEALA ASUKOHT Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis Pandivere kõrgustiku lõunanõlval, Põltsamaa jõe keskjooksu alal. Looduskaitseala jääb Jõgeva maakonna Jõgeva valla Tooma ja Kärde küla, Pajusi valla Tapiku ja Tõivere küla, Järva maakonna Koeru valla Koidu-Ellavere, Norra, Merja, Jõeküla, Rõhu ja Preedi küla ning Lääne-Virumaa Rakke valla Piibe ja Koluvere küla maadele. LOODUSKESKUSE ASUKOHT JA VAATAMISVÄÄRSUSED Looduskaitseala keskus asub Tooma külas endises sookooli majas, kus 1928-1944

Eestimaa tundmine
16 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Looduskaitsealad

Looduskaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike

154 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti looduskaitsealad

EESTI LOODUSKAITSEALAD 1. Muraste looduskaitseala Muraste looduskaitseala on rajatud eelkõige Põhja-Eesti paekalda ning selle jalamil kasvava pangametsa kaitseks. Siiski on kaitsealal ka muud tähelepanu ja kaitset väärivat, nt mitmed metsatüübid (soostuvad ja soometsad, vanad loodusmetsad) ja hallid luiteid. Muraste looduskaitseala asub Harjumaa põhjaosas, Tallinnast umbes 15 kilomeetri kaugusel. Selle suurus on 140,5 hektarit. Muraste looduskaitsealal kaitstakse lõiku Põhja-Eesti pangast ning haruldasi Eesti metsakooslusi.

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Alam-Pedja Looduskaitseala

Alam-Pedja Looduskaitseala Alam-Pedja looduskaitseala asub endises Võrtsjärve nõos. Alam-Pedja looduskaitseala on peamiselt tasane piirkond Kaitsealal on kokku 12 vooluveekogu kogupikkusega 115 km ja 55 vanajõge kogupikkusega 51 km. Jõgede vahele jäävad inimtegevusest peaaegu puutumata sood. Alam-Pedja looduskaitsealast katavad sood umbes 80%, ülejäänud viiendik jääb mineraalmaadele. Kõige suurema pinna Alam-Pedjast hõlmavad rabad (32%), madalsoode all on 28%, siirdesoode all 13%, lammisoode all 8%

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
19
ppt

Alam- Pedja looduskaitseala

Koostasid:Teele Kants Liisi Tamela Asustati 1994 a. Veebruaris 1995 a. sõlmiti leping Keskkonnaministeeriumiga 1997 a. alates rahvusvahelise tähtsusega märgala 2006 a. moodustati Riiklik Looduskaitsekeskus 11 juuni 2007 a. Kirna õppekeskuse pidulik avamine AlamPedja metsad katavad üle poole kaitseala pindalast .(kask,harilik mänd ja sanglepp). Siinsetes metsades on seni leitud 28 põlismetsa tunnusliiki. Leidub haruldasi samblaliike ning on rikkalik putukafauna. AlamPedja metsades leiavad pesapaiga haruldased kotkad ning rähnid. sood katavad umbes kolm neljandikku Kõige suurema pinna hõlmavad rabad (ulatuslikumad: Põltsamaa ja Laeva raba) seejärel siirdesood ning madalsood Rabasaari ja laukaid

Ökoloogia
32 allalaadimist
thumbnail
26
pdf

Eesti looduskaitse

inimasustus Eestimaal. Ammustest aegadest arenenud rahvusvaheliselt toimivaks süsteemiks. all (praegu Järvselja looduskaitseala). (direktor Peeter Päts). on teada sündmusi, mis sobivad tänapäevase Harilaiule loodi kaitseala haruldaste taimede Reastame siin olulisemad sündmused looduskaitse 1939 ühines ajakiri Loodusevaatleja riigi doteeritava looduskaitse põhimõtetega. Nüüdne looduskaitse ja pesitsevate merelindude kaitseks ning ajaloos

Keskkonna ja loodusõpetus
32 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Looduskaitse

ohustatusele. Punaseid raamatuid või nimestikke peavad erinevad riigid ja organisatsioonid kas vastava riigi või geograafilise piirkonna kohta. Punase raamatu eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide haruldusest ning liikide väljasuremisele viivatest ohtudest. Seega on raamat mõeldud töövahendiks eelkõige teadlastele ja looduskaitsjatele. Iseloomusta erinevate kaitsealade tüüpe. Kaitsealade tüübid on järgmised: ● rahvuspark - erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on 6 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark ja Matsalu Rahvuspark, Alutaguse rahvuspark ● looduskaitseala - looduskaitse või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike

Loodus õpetus
2 allalaadimist
thumbnail
2
odt

EESTI LOODUSKAITSE AJALUGU

aitas kaasa kindlate liikide kaitsele. XVIII sajandil rajati umbkaudu 1300 mõisaparki, mis on rikastanud Eesti loodust ning aitanud kaasa taluhaljastusele. Klassikaline looduskaitse hakkas välja kujunema XIX sajandil, kui aina enam pöörati tähelepanu haruldastele loodusobjektidele. 1853. Aastal asutati Eesti Loodusuuijate Selts, mis tegeles loodus uurimisega ning looduskaitse arendamisega. 1910. aastal loodi Eesti esimene ­ Vaika looduskaitseala, Artur Toomi eestvedamisel ning Riia Loodusuurijate Seltsi toetusel. 1913. aastal asutas Hrebtov Saaremaa Loodussõprade Seltsi. EESTI I ISESEISVUSAEG (1918-1940) 1920. aastal loodi Loodusuurijate Seltsi juurde looduskaitsesektsioon, mille eesmärgiks oli võtta erinevaid mälestisi kaitse alla üle kogu Eesti, selle esimees oli professor Bucholtz. Neli aastat hiljem hakati järjest juurde looma looduskaitsealasid, näiteks Abruka, Kastre-Peravalla, Harilaid jt

Loodus õpetus
7 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Looduskaitse alad Põvamaal

Looduskaitsealad 1.Alam-Pedja Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti looduskaitse korraldusest

..............3 6. Liikide kaitse....................................................................................................................3 7. Looduskaitse kohaliku omavalitsuse tasandil..................................................................4 Sissejuhatus Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid. Esimene looduskaitseala asutati 1910. aastal Vaika saarte linnustiku kaitseks. Enne II maailmasõda oli 1935. a looduskaitseseaduse alusel moodustatud üle viiekümne erineva kaitseala: metsa-, taime-, raba- ja linnukaitsealad, samuti terve rida geoloogilisi ja tervisemuda kaitsealasid. Meie praegune kaitsealade süsteem kujunes suures osas välja järgmisel neljal aastakümnel, mil tegutseti 1957. aastal jõustunud looduse kaitset käsitleva seaduse alusel. Pärast taasiseseisvumist, 1994

Looduskaitse
23 allalaadimist
thumbnail
37
pptx

Laanemets,pirita,maailmalinnad,looduskaitsealad

Vihmauss Hun Jänes t Pöialpoiss Pöialpoiss on Eesti kõige väikseim metslind. Ta kaalub 5 grammi ja ta toitub käbidest. Laanemetsades ei tohi tuld teha! Tuld ei tohi teha laanemetsades sügisel ja kevadel ja eriti veel SUVEL! Metsatulekahjud on väga ohtlikud ja hävitavad palju metsaala. Aitäh tähelepanu eest! Looduskaitsealad freak456 Looduskaitseala Looduskaitseala on kindel piirkond mille loodust ei tohi rikkuda, saastada ega mingil muul moel mõjutada selle looduse loomulikku elu. All oleval pildil on Alam-Pedja looduskaitseala. Eluta looduse tegurid Looduskaitseala on väga laialdane mõiste. Osad looduskaitsealad asuvad soos, teised on aga täielikult metsas. Seepärasr ei saagi nimetada kindlaid tegureid, sest need on liiga varieeruvad. Tüüpilised taimed

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Maastikuteaduse aluste kordamisteemad 2018

Seire liigid, eesmärgid. Seire peamised tulemused. 26. Maastikuhoolduse eesmärk. Maastikukaitse eesmärk. Erinevad kaitsealad. Maastikuhooldus laiemas tähenduses on kompleksne loodus kaitsevaldkond, mille eesmärgiks on kujundada kultuurmaastik, Maastikuhooldus seisneb: 1. maastike muutuste planeerimises 2. maastike muutuste reguleerimine · Rahvuspark 5 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Matsalu Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. · Looduskaitseala (138) tuntumad on Viidumäe, Nigula ja Endla Maastikukaitseala (looduspark) (151) Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laidude maastikukaitseala; Haanja, Otepää ja Naissaare loodusparki · Programmiala (seire, uurimis ja haridustöö) LääneEesti saarestiku biosfääri kaitseala, Pandivere veekaitseala 27. Ökoloogiline infrastruktuur. Erinevad võrgustikud ja nende tähtsus. Rohevõrgustiku osad. Näited riiklike tähtsusega tuumaladest ja koridoridest.

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Eesti kaitsealad (referaat)

.........2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark..........................................................................27-31 10. Endla looduskaitseala.....................................................................32-35 11. Viidumäe looduskaitseala..............................................................36-38 12

Keskkonnakaitse
34 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Pärnu madalik

Referaat Pärnu madalik Sisukord : 1. Pärnu madalik 2. Tori põrgu 3. Nigula looduskaitseala 4. Kuresoo raba Pärnu madalik Pärnu madalik on maastikurajoon Edela-Eestis, piireneb põhjas Lääne-Eesti madaliku ja Kõnnumaaga (Kõrvemaa lõunaäär) ning kirdes Türi voorestiku ja Kesk-Eesti tasandikuga, idas ja kagus ulatub Sakala kõrgustiku jalamile. Aluspõhi koosneb põhjaosas paest, mujal devoni liivakivist, mis paljandub nt. Pärnu jõe ääres (Tori põrgu) ja Tahkurannas. Valdavad viirsavi- ja mereliivatasandikud ning sood (suurimad Nätsi-Võlla, Lavassaare, Pööravere,

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
37
pdf

Sooteadus

Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4

Geoloogia
94 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Geograafia kk: Eesti maastik, kliima ja kaardid

aasta keskmine. 7)Kuidas mõjutab inimtegevus kliima muutumist? Inimtegevuse tagajärjel satub õhku nn. kasvuhoonegaase, mis lasevad hästi läbi päikesekiirgust, kuid takistavad Maalt soojuskiirguse tagasiminekut atmosfääri. 7)Milliseid elutekkelisi pinnavorme sa tead? Elutekkelised pinnavormid on kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel. Siia kuuluvad näiteks suured sootasandikud, mis on tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. Soode pinnavormid on rohu- ja samblamättad, älved ja laukad. Loomade tekitatud pinnavormideks peetakse kobraste, sipelgate jt kuhilpesade kõrval ka loomaradasid. Inimtekkelisteks on muinas- Ja ordulinnuste asemed ehk linnamäed, suured põlevkivikarjäärid, tuhaplatood ning aherainemäed ehk terrikoonid. 7)Millised tegurid mõjutavad Läänemere vee omadusi? Läänemere madal soolsus on tingitud väikesest aurumisest, mageda jõevee suurest sissevoolust ning halvast ühendusest Põhjamerega

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Valgejärve maastikukaitseala

7 Kasutatud allikad……………………………………………....................................................8 Sissejuhatus Ma vlisin Valgejärve kuna see pakkus mulle valiku variantidest huvi ja ma teatsin sellest väga vähe. Soovin sellest huvitavast kohast rohkem teada saada, ma loodan, et see tuleb huvitav. 2 1.Valgejärve maastikukaitseala Valgejärve maastikukaitseala on kaitseala Läänemaal Länäe-Nigula vallas Piirsalu külas ja Harjumaal Nissi vallas Siimika külas. Kaitseala pindala on 719,4 ha. Kaitsealale jääb Turvaste Valgejärv. Kaitsealal on moodustatud üks piiranguvöönd – Valgejärve sihtkaitsevöönd (719,4 ha). Kaitseala kuulub ka Natura-ala Valgejärve loodusala koosseisu. 3 Aastal 1981 loodi Turvaste Valgejärve-nimeline kaitseala

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Inimtegevuse mõju loodusele

LÜHI-REFERAAT Inimtegevuse mõju loodusele Kaitsealad ja kaitstavad objektid Eesnimi Perekonnanimi 2010 Looduskaitsealad on alad, mille abil kaitstakse ökoloogilist tasakaalu ja ka haruldlaste loomaliikide ja taimeliikide kaitseks. Kaitse alasid kasutatakse ka katsete tegemiseks. Kaitsealadesse kuuluvad kõik rahvuspargid, maastikukaitsealad, looduskaitsealad ja programmialad. Praegu on Eestis üle 300 kaitseala, kus kaitstakse metsi, soid, rohumaid, ja teisi meie jaoks olulisi kooslusi, liikide kasvukohti ja elupaiku. Eestis leidub ligikaudu 60 Loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 50 looma- ja taimeliiki, kelle kaitseks on vaja moodustada loodushoiualad ning sadakond Linnudirektiivi alusel kaitset vajavat linnuliiki, mille kaitseks on vaja luua linnuhoiualad. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Geograafia muld, looduskaitse, kliima, pinnavormid

apteegikaan;) III kaitsekategooria - liigid, mis on suhteliselt tavalised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus.(nt. karukold, väike vesiroos, väike pisitigu, atlandi tuur;) Mida kaitstakse rahvuspargis? Eesti rahvuspargid (5tk). Rahvuspargis kaitstakse kõike, sealhulgas ajaloolisi objekte, maastiku selle ala raames; (Lahemaa (esimene, 1971); Soomaa; Vilsandi; Karula; Matsalu;) Mida kaitstakse looduskaitse alal? 3 tuntumat looduskaitseala. Looduskaitse alal kaitstakse looma ja linnu liike ning nende elupaiku;(Endla; Nigula; Abruka;) Mida kaitstakse maastikukaitsealal? 2 maastikukaitseala näidet. Maastikukaitseala on kindla maastiku kaitsmiseks;(Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala; Alatskivi) Miks on vaja looduse ja liikide kaitsel rahvusvahelist koostööd? Koostööd on vaja et peatada salakaubandus ohustatud loomadega... Euroopa suurim pinnavorm. Ida-Euroopa lauskmaa Mille poolest erineb lauskmaa madalikust?

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Eestis sai looduskaitse alguse samal perioodil, eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadliku tegevuse õhutusel. Oluline osa maarahva harimisel ja loodushoidlike teadmiste levitamisel kirjasõna kaudu oli O.W. Masingul, pärast teda ärkamisaja suurmeestel F.R. Kreutzwaldil, J.W Jannsenil ja C.R. Jakobsonil.  1853- Eesti Loodusuurijate Selts  1910- Vaika Linnukaitseala, esimene looduskaitseala Eestis  1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt  1935- võeti vastu Eesti I looduskaitseseadus, mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool kaitsealasid. Riigi Looduskaitsenõukogu esimees (prof. T. Lippmaa)  1936- alustas tööd I riiklik looduskaitseinspektor dr. G. Vilbaste  1958- ilmuma hakkas ajakiri „Eesti Loodus“  1960- Eesti Looduskaitse Selts, Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Põhjalik referaat teemal : Piusa koobastiku looduskaitseala

RAKVERE AMETIKOOL Jaana Peetsalu MT09 PIUSA KOOBASTIKU LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja: Kerli Kõue Rakvere 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Looduskaitseala asukoht lk 4 3. Kaitseala kaitsekord lk 5-6 4. Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eesmärk lk 7 5. Piusa koopa ürgorg lk 8 6. Piusa koobaste ajalugu lk 9 7. Loodus lk 10 8. Tiigilendlane lk 11-12 9. Veelendlane lk 13-14 10. Tõmmulendlane lk 15-16 11

Turism
30 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

II kohal on kask ­ 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp ­ V kohal 9,2% haab ­ 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad ­ Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest. Tulundusmetsade hulka kuuluvatel puistutel puudub majanduslikku tegevust piirav reziim, nõutav on metsanduslike üldsätete jälgimine. Tulundusmetsade osakaal on meil 74,2 %. Tulundusmetsade juhtfunktsiooniks on enamikel juhtudel puidu tootmine. Metsakasutus on siin vähem piiratud kui hoiu- ja kaitsemetsades. Lageraielangi laius kõvalehtpuu või okasmetsades ei tohi ületada 100 m ja pindala 5 ha. Pehmelehtpuu puistutes ei tohi laius ületada 150 m ja pindala 7 ha

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
22
docx

MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad

Dom. mänd. 2 kasvukohatüüpi: sinika ja karusambla. 2. Soometsad – 25-30 cm turbalasundiga metsamaad. Jaguneb omakorda 3 tüübirühmaks: 2.1. Rohusoomets – turbalasund koosneb peamiselt rohttaimede ja puujäänustest. Puurindes: sookask ja sanglepp. 2 kasvukohatüüpi: lodu ja madalsoo. 2.2. Samblasoomets – isel. vähelagunenud sfagnumiturbakihi esinemine vähemalt lasundi ülaosas. Dom. turbasamblad, puurindes mänd. 2 kasvukohatüüpi: siirdesoo ja raba. 2.3. Kõdusoomets – isel. intensiivselt kuivendatud soomuld metsakõdu ja hästi lagunenud kõduturbahorisondiga. Puurindes peamiselt mänd ja kuusk. 2 kasvukohatüüpi: mustika- kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo. Inimtegevuse intensiivsuse põhjal eraldatud metsad on: 1. Inimtegevus puudub või on madal • ürgmets (puutumatu mets) • põlismets (järjepidev, märgatavate inimmõjudeta mets) • loodusmets (järjepidev, häilude ja üksikute puude valikraiega majandatud mets). 2

Maastikuteadus
9 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

jäävad suured augud järgi. Tänapäeval võime leida ka järvi nendes eest. Põhjad on kergelt soostunud. Haanja kõrgustiku keskosas Vällamäe jalamil. 17, 1 m sügav. Paljud söllid on kuivad, enamasti moodustavad ahelikke, sagedasti on nende põhjas turvas · Söll/oit Laiuse mäel Raskusjõu tekkelised pinnavormid · Rusukalle ­ Põhja-Eesti · Maalihked ­ sinisavi põhjustab Elutekkelised pinnavormid · Rabad, aga ka inimene · Taimede tekitatud soode arengu käigus · Loomade tekitatud ­ loomarajad · Antropogeensed (inimese tekitatud) - kanalid Kõrgustikud · Laiaulatuslik, ümbrusest kõrgem maapinnaosa, kus leidub mitmesuguseid väiksemaid pinnavorme 1. Lamedad lausikkõrgustikud (Pandivere) 2. Ürgorgudega liigestunud lavakõrgustikud (Sakala) 3. Künklikud kõrgustikud (Haanja, Otepää) 4. Vooremaa 6. Tinglikult nimetataksa ka mitmeid vähemulatuslikke kõrgemaid alasid (Lääne-

Eesti loodusgeograafia
106 allalaadimist
thumbnail
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

................................................................................................. 56 3.2.4 Loendurite kaardistamine ...................................................................................................... 57 3.2.5 Loenduritest saadud seireandmete säilitamine ja haldamine ............................................... 58 3.2.6 Loendurite perioodilise ümberpaigutamise ajakava koostamine .......................................... 62 3.2.7 Kaitseala külastajate voogude seire kulud kümneks aastaks ................................................ 66 3.2.8 Loendurite kasutamise näide ................................................................................................. 68 3.3 MÕJU HINDAMINE LOOMASTIKULE ................................................................................................................................ 69 3.4 MÕJU HINDAMINE TAIMEKOOSLUSTELE ...............................................

Loodus
7 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Kaitseala Lääne-Virumaal

KAITSEALISED ÜKSIKOBJEKTID LÄÄNE-VIRIMAAL ARINA BORISSENKO 12. KLASS LÄÄNE-VIRUMAA ÜKSIKOBJEKTID (01.01.2015) • PUUD: 40 • KIVID: 19 • MUUD: 16 KOKKU: 75 KALLUKSE MÄND (KADRINA VALD) • KALLUKSE MÄNNIGA ON SEOTUD MITMED RAHVAPÄRIMUSED. NÄITEKS 1885. AASTAST ON PÄRIT ÜLESTÄHENDUS, MILLE JÄRGI OLNUD MÄND ÜLE TUHANDE AASTA VANA JUBA SIIS, KUI EESTLASED EESTI ALADELE RÄNDASID. • SAMUTI KINNITATI, ET SEDA PUUD EI TOHI VIGASTADA, KUNA SIIS HAKKAB TEMAST VERD VOOLAMA JA RAHVALE TULEB SUUR ÕNNETUS. ILUMÄE HIIEPÄRN (VIHULA VALD) • SELLE KANDI INIMESED ON AASTASADU KÄINUD SEAL PALVETAMAS, ANDE TOOMAS, RAVIMAS JA PÜHI PIDAMAS. • HIIEPUU VANUSEKS ON HINNATUD 300–452 AASTAT. MÄDAOJA MÄND (RÄGAVERE VALD) • ÜMBERMÕÕT OLI 2001. AASTA ANDMEIL 3,03 M, KÕRGUS 33 M. SIMUNA

Geograafia
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun