1862. aastal kirjutas Nietzsche kaks filosoofilis-poeetilist tööd: ,,Saatus ja ajalugu" ning ,,Tahtevabadus ja saatus" , mis sisaldasid enamikke ta tulevaste teoste põhiideid. Internaatkoolis oli ka suurepärane raamatukogu, kus noormees luges innukalt: Shakespeare, Rousseau, Machiavelli, Emersoni, Puskini, Lermantovi, Pettöfi ja Chamisso raamatuid. Samuti uuris ta seal kirjanduse ajalugu, esteetikat, piiblitekste ja antiiktragöödiaid. Huvide mitmekesisus tekitas noores Nietzsches muret ja ta otsustas süübida filoloogiasse. 1864. aastal lõpetas Nietzsche õpingud Pfortas ja asus ema soovil Bonni ülikooli teoloogiateaduskonda, kuid juba 1865 aastal läks üle filoloogiateaduskonda, kus külastas Freidrich Wilhelm Ristchili seminare ja kui õppejõud sama aasta sügisel Leipzigi ülikooli üle viidi järgnes ta õppejõule. Nietzsche kannatas ome elu viimased kümme aastat vaimuhaiguse käes ja ta suri 1900. aastal Weimaris. Nietzsche moraalifilosoofia
var som tidigare nämnt krigszon 1918 och även senare kunde Edith höra kanoneld från köksfönstret. Det visionära tonläget till trots var Edith Södergran under den här exalterade perioden ateist, och hon förmådde enligt grannar och vänner också skilja på sin egen person och de skimrande drottningar och profeter hon tog till rollfigurer i sin lyrik. Den förvandling hon skriver om, tänkte hon sig, skulle skapas av en ny mänsklighet ledd av "de starkaste andarna" (Nietzsches övermänniskor, se till exempel dikterna Botgörarna och Först vill jag bestiga Chimborazzo). När hon så småningom gav utrymme för en mera positiv tilltro till naturen och gudomen i sina dikter betydde det en viss avlastning av de extatiska förväntningar som höll henne lyft över den smutsiga vardagen - en väntan och uppladdning som inte kunde hållas uppe hur länge som helst - men också ett begynnande avsked till de nietzscheamska framtidsvisionerna.
html 45 Nietzsche, Friedrich 1993 Nõnda kõneles Zarathustra Krull, Hasso 1991Jacques Derrida: Nietzsche otobiograafiaVikerkaar 5/ 28 40 Süvalep, Ele 1994 Dionüüsiline Alver Vikerkaar 12 Foucault, Michel 1993 Nietzsche, Freud, Marx Vikerkaar 1/ 44 53 Madison, Gary Brent Coping With Nietzsches Legacy: Rorty, Derrida, Gadamer http://www.focusing.org/madison2.html Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Hermeneutika ajalugu, HERMENEUTIKA AJALUGU Hermeneutiline situatsioon: varem mõistetu osutub ajaloolise muutuse läbi võõraks. Üleminekud: 1) müüdilt logosele (hellenism) 2) Vanalt Testamendilt uuele, kristluse teke 3) renessanss 4) reformatsioon 5) 20. sajand püsivate tõdede ja väärtuste