Lahustades ammooniumnitraat ja kaaliumkarbonaat vees ning kristallieseerides saab KNO3. Reaksioon naatriumhüdroksiidiga tekib plahvatusohtlik ammoniaak NaOH- naatriumhüdroksiid; alus; Keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi. 1998. aastal ulatus naatriumhüdroksiidi maailmatoodang 45 miljoni tonnini. Põhja-Ameerikas ja Aasias kokku toodeti umbes 14 miljonit tonni ja Euroopas 10 miljonit tonni. Reaktsioonil ammooniumsooladega tekib plahvatusohtlik ammoniaak. NH3xH2O- ammoniaakhüdraad; nõrk alus; Ammoniaakhüdraak(NH3 x H2O) on üks tuntumaid OH-ioonidega ja aluseliste omadustega vesilahus. Ammoniaak NH3 on värvusetu, terava lõhnaga mõnevõrra mürgine gaasiline aine, mis lahusub hästi vees. Vees seostuvad NH3 molekulid tugevasti vee molekulidega, moodustades ammoniaakhüdraadi NH3 x H2O. Ammoniaakhüdraat jaguneb vees osaliselt inoonideks, muutes lahuse nõrgalt aluseliseks.
Lahus- Lahusti- Lahustunud aine- Pihus- Pihusti- Pihustunud aine- Küllastunud lahus- Küllastumata lahus- Lahuse ja pihuse erinevus: lahus on homogeenne süsteem-ained on samas olekus; pihus on heterogeenne süsteem, ained on erinevas olekus või mittelahustunud Lahustuvad vaid molekul- ja ioonivõrega ained Lahustumisprotsess: kõigepealt lõhutakse kristallvõre ja ioonilised sidemed, siis tekivad osakesed mis moodustavad lahusti ja lahustunud aine osakestest. Enamike tahkete ainete lahustumine on endotermiline protsess, mistõttu lahustuvust saab suurendada temperatuuri tõstmisel Gaaside lahustuvus temperatuuri tõstes väheneb, sest gaasidel pole kristallvõret. Co2 ja joodil pole vedelat olekut Sarnane lahustub sarnasega: polaarsed lahustid lahustavad polaarseid aineid või ioonseid aineid, mittepolaarsed või vähepolaarsed ained lahustavad mittepolaarseid aineid Molekulaarsete aimete lahustumisprotsess: ei teki ioone, tekivad mitteelektrolüü...
+ Na2CO3 -> Na2SO4 + CO2 + H2O + CaO -> CaSO4 + H2O + NaOH -> Na2SO4 + H2O Sulfaadid: BaCl2 + H2SO4 -> BaSO4 (valge, sadeneb) Ba + SO4 -> BaSO4 Väävelhappe tootmine: S + O2-> SO2 + O2 -> (kat) SO3 + H2O või (lahj.) H2SO4 -> H2SO4 Lämmastik lihtainena: NH4NO2 ->(temp) N2 + 2 H2O N2 + O2 -> 2 NO Fosforiühendid: P4O10 + 6 H2O -> 4 H3PO4 Ca3(PO4)2 + 3 H2SO4(konts) -> 2 H3PO4 + 3 CaSO4 H3PO4 <-> H + H2PO4 H3PO4 + 2KOH -> K2PO4 + H2O H3PO4 + NH3xH2O -> (NH4)3PO4 + H2O Fosfor looduses: Ca3(PO4)2 + 2 H2SO4 -> Ca(H2PO4)2 + CaSO4 Ammoniaak ja ammooniumühendid, samuti Ammooniumisoolad: NH3 + H2O <-> NH3 x H2O NH3 X H2O <-> NH4 + OH 2 NH3 x H2O + H2SO4 -> (NH4)2SO4 + 2 H2O NH4Cl -> (temp.) NH3 + HCl NH4Cl + NaOH -> NH3 x H2O + NaCl NH4Cl + NaOH -> (temp.) NH3 + H2O + NaCl 4 NH3 + 3O2 -> (temp.) 2 N2 + 6 H2O 4 NH3 + 5 O2 -> (temp) 4 NO + 6 H2O (NH4)2CO3 -> (temp.) 2 NH3 + CO2 + H2O Lämmastiku hapnikuühendeid: 2 NO + O2 -> 2 NO2
Loodusilk N - 2isotoopi. Maakorres lev 15.kohal(lihtainena atmosf, ühenditena- lood vetes, mineraalides; maakoores), kosmoses-4.khal.Lämmastik onkõikide elusorg. komponent.(mullas, valkudes). OM: lihtainena N2 värvitu gaas, vees vähelahustuv, raskvedelduv, ei toeta hingamist ega põlemist, keemiliselt passiivne, kõrg temp raeg vajalik katalüsaator. Ühendid: Vesinikuga 3põhiühendit: 1) NH3 ammoniaak – värvitu terava lõhnaga gaas, lah vees, kergvedelduv, (ammooniumhüdraat NH3xH2O – tekib kui NH3 lahustumisel reageerib veega, kas keemiatööstuses, väetisena, laborites, med) 2) H2N – NH2 – hüdrasiin e diamiid – värvitu õhus suitsev ebameeldiva lõhnaga vedelik 3) HN3 lämmatikhape– ebapüsiv ühend, värvuseta kergkeev terava lõhnaga väga mürgine vedelik. Vesiniku ja hapnikuga – NH2OH hüdroksüülamiin, HNO3 lämmastikhape, HNO2 lämmastikushape metallidega- nitriidid. Hapnikuga – N2O dilämmastikoksiid – lõhnatu värvuseta gaas,
*Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis(rakus) lahustunud olekus. * Vee molekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides *Aitab säilitada organismisisest temperatuuri(suur soojusmahtuvus) Katioonid(pos laetud ioon)- Organismides on olulisel kohal H, NH4(ammooniumioon), K, Na, Ca, Mg, Fe Kaaliumi(K) ja Naatriumioonid (NA) osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja ja kõigi rakkude tsütoplasmas. Valkude lagundamise käigus tekib ammoniaak( NH3xH2O) mis teiseneb rakus ammooniumiooniks (NH4). Magneesium on seotud organismides DNA ja RNA-ga, taimedes kuulub magneesium rohelise pigmendi klorofülli koostisesse. Raua aatomid esinevad punaliblede ehk erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Raual on oluline roll selgroogsete loomade hingamiseks vajaliku O sidumisel. Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse Anioonide tähtsus organismis: (neg laetud ioon) Anioonidest on olulisel kohal Hüdroksüül( OH), Karbonaat( HCO., CO
annaabi.ee 
