Nende hormoonide üldnimetus on glandotroopsed hormoonid. Nende vahendusel adenohüpofüüs sisuliselt kontrollib paljude ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. 3 Mitteglandotroopsete hormoonide toime organismis on laiem ega ole suunatud kitsalt teiste näärmete funktsiooni reguleerimisele. Hüpofüüsi eessagaras eristatakse neutrofiilseid ehk kromofoobseid rakkusid, mis on histoloogilistes uuringutes kasutatavate värvainetega raskesti värvuvad, basofiilseid rakkusid, mis on hõlpsasti nähtavaks muudetavad aluseliste värvainetega ning eosinofiilseid ehk atsidofiilseid rakkusid, mis värvuvad kergesti happeliste värvainetega. Eri tüüpi rakud produtseerivad erinevaid hormoone. Adrenokortikotroopse hormooni ehk ACTH peamiseks funktsiooniks on kortisooli produktsiooni ja vabanemise stimuleerimine neerupealise koores
hoopiski mürkide ja toksiinide toimel. Leukotsüütid. Leukotsüüte on veres 1 liitris 6....10*10 astmes 9, need on tuumaga rakud, mis on suuruselt ja funktsioonilt erinevad. Leukotsüüte jaotatakse sõltuvalt sellest, kas nende tsütoplasma sisaldab graanuleid või mitte: Granulotsüütideks (~65%) Agranulotsüütideks (25...35%) Graanulite värvumise järgi eristatakse granulotsüüte veel: Basofiilseid (0,5...1%) Eosinofiilseid (2...4%) Neutrofiilseid (~62%) Agranulotsüüte jaotatakse: Lümfotsüütideks (~ 30%) Monotsüütideks (~5%) Üks osa leukotsüüte on amööbitaoliselt liikuvad ja võimelised fagotsüteerima organismi sattunud baktereid ja võõrkehi. Fagotsüütidena tegutsevad peamiselt neutrofiilsed granulotsüüdid. Eosinofiilsete granulotsüütide arv suureneb allergiliste reaktsioonide korral. Basofiilsete granulotsüütide terakesed sisaldavad hepariini ja histamiini, mis
Granulotsüüdid jaotatakse sõmerate värvumise järgi neutrofiilseteks, eosinofiilseteks ja basofiilseteks Agranulotsüüdid jagunevad erineva funktsiooni ja morfoloogilise ehitusega monotsüütideks ja lümfotsüütideks Agranulotsüütide tuumad ei koosne segmentidest, vaid on ümara kujuga Neutrofiilsed granulotsüüdid Sõmerad värvuvad nõrgalt, neutrofiilseid granulotsüüte on veres granulotsüütidest kõike rohkem – 55-60% Arenevad sünnijärgselt punases luuüdis ja nende rakkude eluiga on 5-9 päeva, kusjuures veres ringlevad rakud 8-12 tundi seejärel migreerivad organismi kudedesse, kõige rohkem sidekoesse Raku suurus ringlevas veres on 7-9µm, vere äigepreparaadis muutub rakk lamedamaks ja tema suurus on 10-12µm Raku tsütoplasmas paiknevad peened sõmerad (50-200), värvuvad neutrofiilselt lillakalt
Punaliblede purunemisel vabaneb hemoglobiin, nim.hemolüüsiks. Hemolüüsi põhjustavad temperatuuri kõikumised, hüptoonilised lahused, mehhaanilised faktorid. Keemilised-lipoide lahustavad ained ja bioloogilised-toksiinid. Leukotsüüdid- Liitris veres 6-10 * 109 Tuumaga rakud, suuruselt ja funktsioonilt erinevad. Jagatakse granulotüütideks(65%) ja agranulotsüütideks(25-35%). Olenevalt graanulite sisaldamisest. Graanulite värvumise järgi eristatakse basofiilseid,eosinofiilseid ja neutrofiilseid granulotsüüte. Agranulotsüüte jaotatakse lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Üks osa leukotsüüte fagotsüteerivad baktereid ja võõrkehi. Peamiselt neutrofiilsed granulotsüüdid. Eosinofiilsete gr.hulk suureneb allergiliste reaktsioonide korral. Basofiilsete terakesed sisaldavad hepariini ja histamiini, mis laiendavad veresooni ja parandavad verevoolu põletikukolletes. T ja B Lümfotsüüdid- T lümfotsüüte u 70-80% lümfotsüütide koguarvust
kontsentreerida võõrast antigeeni. Sekundaarsed lümfoidorganid on põrn, lümfisõlmed, MALT. Vahel eristatakse ka tertsiaarseid lümfoidorganeid, mis on difuusselt organismis lokaliseeruvad lümfoidkoe rakud ja nende kogumikud. Immuunsüsteemi ehituslikest komponentidest: Organismi immuunsuses osalevad vererakkudest valgelibled e leukotsüüdid, mis jagunevad vastavalt sõmerate olemasolule. Agranulotsüüdid (u 65%) ja granulotsüüdid (35%). Neutrofiilseid granulotsüüte ehk neutrofiile leidub veres kõige rohkem. Neutrofiilidele on omane hästi väljakujunenud fagotsütoosivõime ning neid nimetatakse mikrofaagideks, nad fagotsüteerivad peamiselt mikroobe, kuid põletikukolletes ka väikesi võõrkehi ja rakurususid. Eosinofiilsed granulotsüüdid osalevad organismi kaitserekatsioonideks võõrvalkudele, samuti allergia (pidurdavad histamiini eraldumist basofiilidest) ja anafülaksia korral
annaabi.ee 
