ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Atomistlik printsiip - et loodus ei ole lõputult ühel ja samal viisil osadeks jagatav. Dualistliku käsitlusega nii seotud, et kuna tänaseks kätte saadavad osakesed, millest on moodustunud aatomid, on prooton, neutron ja elektron. Kuid arvestades energia ja massi jäävuse seadust võib piisava koguse energia koondamisel väga väikesesse ruumi piirkonda tekitada uusi massiga osakesi - mesoneid, neutriinosid. Seega ei ole see lõputult osadeks jaotamine üheselt mõistetav. Elektrivälja ja magnetvälja muutumine valguslaine korral- muutuvad sinusoidselt. Neid vaadeltakse koos, sest elektrivälja muutumine põhjustab magnetvälja muutumise. Valguslaine levimist kujutataksekvantteooria (korpuskulaar) :valgus on osakeste voog. Laineteooria: valgus on laine. Valguslaine omaduste määramine: Lainepikkus - = v/f või Tv. Ühik nm(10-9). Laineperiood T= 1/f või /v
värve. Nõrga vastastikmõju vaheosakesi on reaalsete osakestena tekitatud ainult kõige suuremate kiirendite abil. Nad on ebastabiilsed ja lagunevad kiiresti. Kosmilised kiired Kosmosest langeb Maale pidevalt osakesi. Primaarses ehk esmases kosmilises kiirguses on kõige rohkem prootoneid, teiseks heeliumi tuumi, ülejäänud on põhiliselt raskete elementide tuumad. Peale selle on maailmaruumis kindlasti palju neutriinosid, kuid neid on raske avastada. Hulk aeglasemaid osakesi on pärit Päikeselt, need põhjustavad virmalisi Maa atmosfääri ülakihtides. Aeglased osakesed haaratakse Maa magnetvälja poolt, mille tagajärjel nad jäävad spiraalsetele orbiitidele ümber magnetvälja jõujoonte. Nad kontsentreeruvad Maa lähedale nn. Kiirgusvöönditesse, ohustades mingil määral kosmoselendureid ja nende aparatuuri. Need lõksupüütud osakesed on enamuses prootonid ja elektronid. Kiirendid
5.Vaheosakesed, mis vahendavad vastastikmõjusid, on virtuaalosakesed.Väljuvad ühest vastastikmõjust olevast mateeriaosakesest ning liituvad teistega. 6.Gluuonid- põhjustavad elektromagentilist vastastikmõju, tugevat. 7.Kiire osake satub maa atmosfääri, põrkub õhu molekuliga ja sellest võib tekkida palju igasuguseid osakesi. Jätkavad teed Maa poole ja põhjustavad uusi põrkeid. Kõige rohkem on prootoneid, teiseks heeliumi tuumi kosmilises kiirguses. Palju neutriinosid. Hulk osakesi on pärit päikeselt, tekitavad virmalisi. 8.Kiirendatakse laetud osakesi elektrone ja prootoneid. Kiirendamine toimub kõrgvaakumis, et vältida põrkeid õhu osakestega. Kiirendi põhiosaks on pikk õhutühi toru, umbes 10 cm läbimõõduga. Teiseks kuuluvad sinna juurde ka osakesi kooshoidvad magnetläätsed. 9.Lineaarkiirendid on sirged kiirendid. Tsüklilised kiirendid on ringikujulised. 10.Fotoplaadi kasutamine, udukamber, mullikamber, triivkamber, ionisatsioonikamber. 11
Kuumenemine kiirendab omakorda tuumareaktsioone. Sellele võib järgneda katastroof, kus kogu süsinikuvaru põleb ära äkilises lahvatuses, pursates tähe laiali nagu võimsa dünamiidilaenguga. Enamikul juhtudest hajutab süsiniku äkiline põlemine tõesti kogu tähe aine tähevahelisesse ruumi, järele ei jää muud kui kiiresti paisuv gaaskest. Teatavatel tingimustel võib süsiniku põlemine kulgeda aga rahulikumalt. Sellisel tähel on eriti kuum tuum, mis toodab suurel hulgal neutriinosid, neutriinod on massita ja laenguta elementaarosakesed, mis pääsevad tuumast lahkudes otse tähest välja, viies kaasa energia. Süsiniku põlemine ja neutriinode pagemine tõstavad tähe temperatuuri, mis omakorda kiirendab neutriinoproduktsiooni. Lõpuks on neutriinod tähest nii palju energiat ära viinud, et täht ei suuda enam endisena püsida, vaid vajub oma võimsa raskusjõu mõjul kokku. Keskosa kokkuvarisemine tuhandiku sekundi jooksul valgest kääbusest palju tihedamaks kehaks
ja elektromagnetiliseks vastasmõjuks. Sellega oli algse vastasmõju lagunemine neljaks tuntud fundamentaalseks vastasmõjuks lõpule jõudnud. Hadronite perioodi algus Pärast 106 s oli temperatuur 1013 K. Kvargid ei saanud enam vabade osakestena eksisteerida, vaid ühinesid hadroniteks. Temperatuuri langedes raskemad hadronid lagunesid ning lõpuks jäid üle prootonid ja neutronid ning nende antiosakesed. Prootonite ja neutronite vastastikusel muundumisel tekkis ka suur hulk neutriinosid. Leptonite perioodi algus Pärast 104 s oli temperatuur langenud 1012 kelvinile. Enamik prootoneid ja neutroneid annihileerus kokkupõrgetel oma antiosakestega; järele jäi vaid ülalmainitud miljardikune liig. Need prootonid ja neutronid moodustavadki suurema osa tänapäeval tuntud ainest. Prootoni ja neutroni massi väikese erinevuse tõttu kujunes sealjuures prootonite ja neutronite arvuline vahekord 6:1, mis etendas tähtsat osa hilisemas heeliumi osatähtsuses kosmoses.
korpuskulaarkiirgust. Päikene kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Maale langeb üks kahe miljardik kogu Päikese kiirgusest. Päikese energia allikaks on termotuumareaktsioonid, kus vesinikust tekib heelium. Reaktsioonid toimuvad tuumas, kust kandub energia väljapoole kvantide järjestikuse neeldumiste ja kiirgamiste tulemusel. Nähtava pinna all asub konvektsioonivöönd, kus toimub energia ülekanne aine segunemise teel. Termotuumareaktsioonidel tekib peale kiirguste veel palju neutriinosid, mis on ülisuure läbitungimisvõimega. Päikese atmosfääri alumist nähtavat kihti (200-300 km) nimetatakse fotosfääriks. Selle pind on granulaarne. Seda põhjustab gaaside liikumine fotosfääri all. Graanuli läbimõõt on u. 10 000 km. Fotosfääris esineb suuremaid tumedamaid alasid päikeselaike. Laikude ümber on heledamad piirkonnad faklid. Need tekivad enne laike ja kaovad pärast. Päikese atmosfääri kaugemad kihid on Maalt nähtavad ainult varjutuste ajal
Sellega oli algse vastasmõju lagunemine neljaks tuntud fundamentaalseks vastasmõjuks lõpule jõudnud. 1.6 Hadronite perioodi algus Pärast 10-6 s oli temperatuur 1013 K. Kvargid ei saanud enam vabade osakestena eksisteerida, vaid ühinesid hadroniteks. Temperatuuri langedes raskemad hadronid lagunesid ning lõpuks jäid üle prootonid ja neutronid ning nende antiosakesed. Prootonite ja neutronite vastastikusel muundumisel tekkis ka suur hulk neutriinosid. 1.7 Leptonite perioodi algus Pärast 10-4 s oli temperatuur langenud 1012 kelvinile. Enamik prootoneid ja neutroneid annihileerus kokkupõrgetel oma antiosakestega; järele jäi vaid ülalmainitud miljardikune liig. Need prootonid ja neutronid moodustavadki suurema osa tänapäeval tuntud ainest. Prootoni ja neutroni massi väikese erinevuse tõttu kujunes sealjuures prootonite ja neutronite arvuline vahekord 6:1, mis etendas tähtsat
teooriaid (positiivse ja negatiivse kõverusega ruum). Näiteks füüsikas on üldkehtiv atomistlik printsiip, mis väidab, et loodus ei ole lõputult ühel ja samal viisil osadeks jagatav. Tänaseks teada ja kätte saadavad osakesed, millest on moodustunud aatomid, on prooton, neutron ja elektron. Kuid arvestades energia ja massi jäävuse seadust võib piisava koguse energia koondamisel väga väikesesse ruumi piirkonda tekitada uusi massiga osakesi - mesoneid, neutriinosid. Sellised osakesed on väga lühikese elueaga või levivad püüdmatult minema, sest ei astu vastastikmõjusse ainega. Samas võib ka massiga osake ühineda oma antiosakesega muundudes „puhtalt“ energiaks. Sellist massi ja energia seost väljendab kõige lühemalt A.Einsteini poolt kirja pandud valem E=m·c² , kus c=3·10 m/s on elektromagnetlainete kiirus vaakumis. Looduses on pandud tähele, et kõik objektid (nii makro- kui ka mikrotasandil) püüavad
annaabi.ee 
