ROOTSI: · Jäi Esimeses maailmasõjas erapooletuks, kuid sõda mõjus ka sellele riigile. Toimus elatustaseme langus. Esile tõusid sotsiaaldemokraatlikud parteid. · Rootsi sotsiaaldemokraadid tegid sõdade vahelisel ajal mitmeid ühiskondlike ümberkorraldusi: töökindlustused, peretoetused, puhkusetasud, 8-tunnine tööpäev jms. · Suutis jääda Teises maailmasõjas ainukesena otsesest sõjategevusest kõrvale. · Jätkas ka peale Teist maailmasõda neutraliteedipoliitikat. · Arenenud tööstusriik. · Ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks ja kasutas ära sõjajärgset kaupade puudumist, ning hakkas ohtralt oma toodangut välja viima. · Kujunes heaoluühiskond. · Liitus Euroopaliiduga 1995.aastal. TAANI: · Jäi Esimeses maailmasõjas erapooletuks. · Jäi esialgu Rootsile arengus alla. · Sattus Saksa okupatsiooni alla. · Pärast okupatsiooni alt vabanemist hakkas hakkas otsima julgeolekutagatisi koostöös Lääne-Euroopa maadega.
Jaapan: Sisepoliitika: · Maareform, suurettevõtete liitude tegevuse piiramine, 1946. a. Põhiseadus, parlamentaarne kord (põhiseaduslik monarhia) Majandus: · Paindlik majanduspoliitika, eelisarendati teaduse saavutustel põhinevaid alasid, vähendatakse vee ja õhu saastumist Sõjandus: · Vähe kaitsekulutusi, sest põhiseadus keelab omada suurt sõjaväge, 1951. a. USA-ga julgeolekupakt. Põhjamaad: Rootsi välispoliitika: · Jätkas neutraliteedipoliitikat, ei osalenud sõjategevuses, andis Saksamaale toorainet Majandus: · Oli kujunenud arenenud tööstusriigiks · Arendas tööstust veelgi · Ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks · Heaoluriik · Müüs toodangut välismaale · Ümberkorraldused sisepoliitikas Norra välispoliitika: · Liitus NATO-ga · Ühines Marshalli plaaniga · Tegi koostööd teiste riikidega Majandus: · Taastus kiiresti · Võeti kasutusele nafta-, maagaasivarud
tööstustoodangust · Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele · Põllumajandus areneb: põllupind, kariloomade arv suureneb. · Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks · Moskva pakub Balti riikidele võimalust sõlmida vastastikuse abistamise pakt ja tuua Balti riikidesse sõjaväebaasid, Eesti keeldub · 1934 sõlmitakse nn Balti Antandi leping · Rakendatakse neutraliteedipoliitikat, vältimaks sõda Balti regioonis · Eeskätt sõjaväelased üritavad Saksamaale läheneda, nähes neis ainsat jõudu, mis suudaks vene agressiooni peatada Kultuuri areng Eesti Vabariigi ajal 1920. aastatel ei olnud kultuuri areng kuidagi piiratud, pigem vastupidi. 1930. aastatel kaasnes autoritaarse korraga mõningane loomevabaduse piiramine. Kuigi kultuuriareng jätkus pärssis vaikiv ajastu selle loomulikku käiku. · 1925 loodi Eesti kultuurikapital
aastal lammutati Berliini müür ning samal aastal alanud Saksamaa taasühinemise läbirääkimised lõppesid sellega, et ühinemise kiitsid heaks nii Teise maailmasõja võitnud riikide kui ka mõlema Saksa riigi juhid. Miks vastandusid Hallsteini doktriin ja idapoliitika??? Peatükk 21, 21 a PÕHJAMAAD 1. Märgi tabelisse kõige olulisem riikide välispoliitikas ja majanduses heaoluühiskonna kujunemisel: Rootsi välispoliitika- jätkas neutraliteedipoliitikat. Majandus- arenenud tööstusriik , ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks. Norra välispoliitika- tegid koostööd Lääne-Euroopa maadega, loobuti neutraliteedipoliitikast, ühineti Marhalli plaani ja NATOGA. Majandus- suuremad kahjud, kui Taanil. Kiire rikastumine pärast Põhjamere nafta- ja maagaasi varude kasutusele võtmist. Soome välispoliitika- sattus NSV liidu mõjusfääri. Majandus- NSV liidu
Uus välispoliitiline situatsioon tekkis seoses Hitleri võimule tulekuga, kui ta kavandas vallutusplaane peaaegu kõigi oma naabitega, sealhulgas Baltimaade vastu. Eesti jaoks halb uudis oli see, et Inglismaa ja Saksamaa sõlmisid mereväekokkuleppe, mille järgi võis Saksamaa oma sõjalaevastiku suurendada neljakordseks (35%-ni Inglismaa sõjalaevastiku tasemest). 30. aastate teisel poolel ei taotlenud Eesti enam kollektiivset julgeolekut, vaid rõhutas 1938. aastast alates oma neutraliteedipoliitikat. Riigikaitse Vabadussõja lõppedes vastas Eesti armee võitlusvõime ja varustus kõigiti maailmatasemele. 1921. aasta sügisel oli olemas 370 suurtükki, 350 pommi- ja miinipildujat, enam kui 2700 kuulipildujat. Olid soomusrongid, soomusautod ja tankid. Loodud oli mere- ja lennuvägi. Mehi teenis relvajõududes 20.- 30. aastail 11 000- 12 000. Ajateenijad pidid enamikes väeosades teenima 12 kuud, mereväes ja tehnikaüksustes 18 kuud. Kuna 20
lahingu aastapäeval, sõlmisid Inglismaa ja Saksamaa laevastikulepingu, millega Inglismaa tunnistas Saksamaa õigust ehitada sõjalaevastik. Sellega sai Saksamaa Läänemerel sisuliselt vabad käed. 1935. aastal septembris langetati Eesti kaitsevägede staabis otsus luua sidemed Saksa relvajõududega. 1938. aastal, pärast Austria Anschlußi ja Müncheni kokkuleppeid, püüdis Laidoner oma kõnedes, ettekannetes ja artiklites prognoosida suurriikide poliitikat, analüüsida Eesti neutraliteedipoliitikat ja Baltikumi strateegilist asendit ning võimalusi sõjast kõrvale jääda. Ta rõhutas, et idanaaber on Eestile endiselt ohtlik: ,,Meie hädaoht on, et Nõukogude Vene tugevnemisega võime ka meie kaduda. See oleks rahva kadumine, sest Vene meetodid on brutaalsed. Jätkuks ainult paari tuhande inimese kõrvaldamisest, ja meie riiklik elu oleks paralüseeritud." Laidoner märkis, et ka Saksa hädaohtu ,,ei saa täiel määral eirata". Võimalust, et Saksamaa võiks
* september 1934 üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel (nn Balti Antandi aluseks)(leping nägi ette kolme riigi tihedat välispoliitilist koostööd ja sätestas välisministrite regulaarsed kohtumised, kuid julgeoleku tagamise seisukohalt polnud sel tähtsust) * 1938 Eesti, Läti ja Leedu deklareerisid, et ei loe endale kohustuslikuks Rahvasteliidu pakti artikleid, mis rääkisid liikmesriikide ühissanktsioonidest agressorite vastu (seda sammu käsitleti kui neutraliteedipoliitikat, mis aitavat vältida sõda Balti regioonis) * püüti leida võimalusi Saksamaale lähenemiseks, nähes Saksamaas ainsat reaalset jõudu, mis suudaks takistada Vene agressiooni (tihendati kontakti Eesti ja Saksa sõjaväelaste vahel; Saksamaalt telliti üha enam relvi..) - Berliin ei olnud Eestist huvitatud ja lähenemiskatsed ei kandnud vilja * Eestil jäi üle mängida kahe sõjaka ja ohtliku suurriigi, Venemaa ja Saksamaa omavahelistel vastuoludel - õnnestus mingil määral kuni 1939
vahel, mis sai niinimetatud Balti Antandi aluseks. Leping nägi ette kolme riigi tihedat välispoliitilist koostööd ja sätestas välisministrite regulaarsed kohtumised, kuid julgeoleku tagamise seisukohalt polnud sellel tähtsust. 1938. aastal deklameerisid Eesti, Läti ja Leedu, et ei loe endale kohustuslikuks Rahvasteliidu pakti artikleid, mis rääkisid liikmesriikide ühissanktsioonidest agressorite vastu. Seda sammu käsitleti kui neutraliteedipoliitikat, mis aitavat vältida sõda Balti regioonis. Paraku polnud ükski demokraatlik riik valmis Baltimaade erapooletust garanteerima, selleta aga ei kindlustanud neutraliteet Eesti rahvastikku julgeolekut. Samal ajal püüdsid mõningad ringkonnad eeskätt kõrgemad sõjaväelased leida võimalusi Saksamaale lähenemiseks, nähes Saksamaas ainsat reaalset jõudu, mis suudaks takistada Vene agressiooni. Neil kaalutustel tihenesid kontaktid Eesti ja Saksa sõjaväelaste vahel ning
Palju tähelepanu sai tööstus, põllundus ning sellega ka rahva üldine heaolu suurenes. Välispoliitika Rahvasteliit oli muutunud jõuetuks, suund oli uuel sõjal. Inglise Saksa mereväeleping andis mõista, et Läänemeri võidaks anda Saksa ja Venemaale. Seepeale Venemaa aktiviseerus, tahtis luua Eestisse oma sõjaväebaase 1934. sept kirjutati alla lepingule Balti Antant, mis pidi tagama Eesti, Läti ja Leedu tiheda väliskoostöö. Rakendati neutraliteedipoliitikat, kuid abilisi selle tagamiseks reaalselt ei olnud. 2. Uus Ärkamisaeg ÜHISKOND ÄRKAB Eesti NSV-s hakkas seisakuaegne sumbunud õhustik lagunema 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kavad uute fosforiidikaevanduste rajamiseks. See tekitas ühiskonnas protesti, mis vallandus üha enam poliitiliseks fosforiidikampaaniaks, milles rahvas esimest korda tunnetas ühtekuuluvuse jõudu. Tehti kõik, et uute kaevanduste rajamist peatada
asus diktaatorina valitsema; pärast Dollfussi mõrvamist 1934. aastal asus võimule austrofašistlik, ultrakonservatiivne katoliiklik Vaterländische Front; ainuparteirežiim kestis kuni Anschlussini; 1945. asusid Austriat tsoonidena administreerima liitlasväed; valimistel tuli võimule sotsiaaldemokraatide ja kristlike demokraatide koalitsioon; 1940ndate lõpul majandusprobleemid, isegi nälg; saab abi Marshalli plaanist; kantsler Julius Raab ajab pigem neutraliteedipoliitikat; 1955. aastal lõppeb liitlasvägede okupatsioon, „igikestev neutraliteet“ kirjutatakse põhiseadusse; 1970ndatel sotsiaaldemokraatide valitused, sotsiaalpoliitika rõhutamine; 1980ndatel-1990ndatel sotsiaaldemokraatide ja teiste (konservatiivid / kristlikud demokraadid) koalitsioonid; 1990ndatel kristlike demokraatide ja konservatiivide valitsused; 1995. liitus Euroopa Liiduga; 40. Hispaania XX sajandil Hispaania – USA sõda 1898. aastal mõjus Hispaania moraalile laastavalt. 20
annaabi.ee 
