· Arenenud tööstusriik. · Ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks ja kasutas ära sõjajärgset kaupade puudumist, ning hakkas ohtralt oma toodangut välja viima. · Kujunes heaoluühiskond. · Liitus Euroopaliiduga 1995.aastal. TAANI: · Jäi Esimeses maailmasõjas erapooletuks. · Jäi esialgu Rootsile arengus alla. · Sattus Saksa okupatsiooni alla. · Pärast okupatsiooni alt vabanemist hakkas hakkas otsima julgeolekutagatisi koostöös Lääne-Euroopa maadega. · Loobus neutraliteedipoliitikast, ühines Marshalli plaaniga, astus NATO liikmeks. · Majandus rajati põhiliselt põllumajandusele. · Majandus tase suudeti üsna kiirelt taastada. NORRA: · Jäi Esimeses maailmasõjas erapooletuks. · Sattus Saksa okupatsiooni alla. · Pärast okupatsiooni alt vabanemist hakkas hakkas otsima julgeolekutagatisi koostöös Lääne-Euroopa maadega. · Loobus neutraliteedipoliitikast, ühines Marshalli plaaniga, astus NATO liikmeks. · Normaalelu taastus üsna kiirelt.
Miks vastandusid Hallsteini doktriin ja idapoliitika??? Peatükk 21, 21 a PÕHJAMAAD 1. Märgi tabelisse kõige olulisem riikide välispoliitikas ja majanduses heaoluühiskonna kujunemisel: Rootsi välispoliitika- jätkas neutraliteedipoliitikat. Majandus- arenenud tööstusriik , ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks. Norra välispoliitika- tegid koostööd Lääne-Euroopa maadega, loobuti neutraliteedipoliitikast, ühineti Marhalli plaani ja NATOGA. Majandus- suuremad kahjud, kui Taanil. Kiire rikastumine pärast Põhjamere nafta- ja maagaasi varude kasutusele võtmist. Soome välispoliitika- sattus NSV liidu mõjusfääri. Majandus- NSV liidu mõjutused, sõjahüvitiste maksmise kohustus sidus tööstuse ja põllumajanduse tihedalt idaturuga. Majanduslik seis paranes 1950- 1980 aastatel. Taani välispoliitika- tegid koostööd Lääne-Euroopa maadega, loobuti
Iraanis said võimule vaimulikud, muutus täielikult islami riigiks. Kõik pidid alluma islami usu reeglitele ja see oligi islami fundamentalism. TÖÖS MÕISTED: Finlandiseerumine - oli poliitiline protsess Soomes, mille käigus pärast vaherahu sõlmimist Teises maailmasõjas Soome, iseseisvuse säilitamise nimel ja hiljem majandusliku kasu nimel tegi tihedat koostööd NSV Liiduga, hoidudes vastandumistest NSV Liidu ja sotsialismileeri riikidega, hoolimata oma ametlikust neutraliteedipoliitikast. Helsingi nõupidamine ja selle tulemused - vt ülevalt Strateegiline relv - tuumapomm+selle kandur (külma sõja ajal oli kontinentaalrakett kujunenud). SALT-1 –vt ülevalt SALT-2 – vt ülevalt START-1 – START-2 - Idalepingud - üleval Tähesõdade programm – USA strateegiline kaitseinitsiatiiv, eesmärgiks vastase rakettide hävitamine enne nende kohalejõudmist, seda nii maalt kui õhust. CSCE – vt ülevalt OSCE – II -
- Hoidsid häid suhteid NSVL-iga (sellepärast ei astunud NATO- sse) - Astusid Euroopa Liitu TAANI - Liitus Põhjamaade Nõukoguga - Rajati põhiliselt põllumajandust - Astusid NATO liikmeks - Arenenud majandusega riik - Astusid Euroopa Liitu - Loobusid Neutraliteedipoliitikast ISLAND - Liitusid Põhjamaade Nõukoguga - Põhiline sissetulek oli kalandus - Jäi sõjategevusest kõrvale - Transpordi sõlm (USA ja Euroopa vahel)
Island Kuulutas 1944 end iseseisvaks; Esimene president Sveinn Björnsson; Islandile jäi tegutsema USA Keflaviki sõjaväebaas; Islandile hakkas mõju avaldama ameerikalik kultuur; Tursasõjad Islandi tüli Suurbritanniaga kalapüügi pärast 1950.-1970.aastail. Vigdis Finnbogadottir - maailma esimene naispresident; Põhjamaade ajalugu 21 Norra, Rootsi II maialmasõja järel Norra II maailmasõja järel: otsustati loobuda neutraliteedipoliitikast; Pöörati suuremat tähelepanu Põhjamaade koostööle; 1946 loodi SAS-Taani, Norra ja Rootsi ühine lennufirma; 1952 ühineb Põhjamaade Nõukogude ja Põhjamaade passisüsteemiga; Norra astus ÜRO liikmeks; Trygve Lie ÜRO esimene peasekretär; 1949 astus Norra NATO liikmeks; 1952 toimusid Oslos taliolümpiamängud; Naftaajastu 1960.a. lõpul avastati Põhjamere naftaväljad;
abistas nii Kolmandat Reichi kui Soomet ning andis hiljem Nõukogude Liidule ka põgenikke välja; pärast sõda kiire majandusareng (infrastruktuur sõjast puutumata); 1976. kaotasid sotsiaaldemokraadid absoluutse enamuse, võitsid selle 1982. tagasi; sotsiaaldemokraatlikest valitsustest hoolimata ei seatud kahtluse alla eraomandit, ei toimunud suurt riigistamist; 1992. loobus ametlikult neutraliteedipoliitikast; 1995. liitus Euroopa Liiduga; -samas- eugeenikprogrammid kuni 1970ndateni; 35. Leedu XX sajandil Sajandi algul Vene impeeriumi koosseisus, rängalt rõhutud (ladina tähestiku kasutamine keelatud, vähendamaks poola mõjusid); veebruaris 1918 kuulutati välja iseseisev Leedu, 1918. aasta suvel Württembergi dünastiast pärit prints Wilhelm Leedu kuningaks (ei asunud valitsema); detsembris 1918 algas sõda Nõukogude Venemaaga, võideti; 1919. võideldi Bermondt-Avalovi vägedega,
annaabi.ee 
