suurem riik. Tänu sellele on Rootsil Euroopa Liidu formaalsetes otsustusmehhanismides, näiteks Europarlamendis, rohkem mõjuvõimu. Soome tunneb aga ennast rohkem väikse riigina ja otsib seetõttu alternatiivseid võimalusi oma sõnaõiguse suurendamiseks. Mõlemale riigiline on iseloomulik sõjaline neutraliteet. Külma sõja ajal ei kuulnud nad kumbagi leeri ning kumbki nendest riikidest ei ole liitunud NATOga. (Ojanen 2000: 3) Rootsi neutraliteedipoliitika on kahtlemata olnud pikaajalisemate traditsioonidega. Tegemist on riigiga, mis ei ole viimase mitmesaja aasta jooksul aktiivses sõjategevuses osalenud. Soome kisti tänu Nõukogude Liidu rünnakule II maailmasõtta, kus tänu sellele võidi temas näha Saksamaa liitlast, kuigi soomlaste enda seisukoht on olnud, et neil oli Nõukogude Liiduga eraldiseisev sõda. Rolenc (2013: 10) väidab, et erinevalt Soomest on neutraliteet olnud Rootsi jaoks vabaks valikuks
1. Tegevuseks oli suhete hoidmine välisriikidega. 2. Riigi pooldamisel jäeti eesti neutraalseks, sest ühtegi liitu sõlmida ei suudetud. Ehk Eesti välispoliitiline orientatsioon oli hoida suhteid ning jääda neutraalseks, mitte kellegi poolele astumata suutmatusest lepinguid sõlmida. Orientatsioon tähendab suunda, kellegi-millegi pooldamist või poolehoidu. 22. Miks ja millal kuulutati välja neutraliteet? Mis on neutraliteedipoliitika? Neutraliteet kuulutati välja suutmatusest kellegagi liitu astuda. Pärast seda, kui ei suudetud ühtegi riigiga liitu astuda. Neutraliteedipoliitika on mitte kellegi poolele astumise poliitika ning ka agressoritele ei astuta vastu. 1938, või lihtsalt kolmekümnendate lõpp. 23. Iseloomustage kultuuripoliitikat Eesti Vabariigis. Nimetage tolleaegseid kõrgkoole. Kultuuri arengule aitas riik teadlikult kaasa. Kultuuri rahastati nii riigieelarvest kui ka Kultuurkapitali vahendusel
4) rünnakud demokraatia vastu 5) Rahvarinde reformid 6) Prantsusmaa välispoliitika 1920.-1930. aastail Tööülesanded: lk 37-41, TV ptk 7, mõisted: agraarmaa, koalitsioonivalitsus, sotsiaalsed tagatised. 8. Põhjamaad 1) Skandinaavia maad pärast I MS 2) Soome pärast I MS 3) Soome-Rootsi tüli Ahvenamaa pärast 4) Põhjamaade sisepoliitiline olukord 1920. aastail 5) Soome suhted Skandinaavia maadega 1930. aastail Tööülesanded: lk 42-46, TV 8 ptk, mõisted: neutraliteedipoliitika, orientatsioon. 9. Läänemere maade koostöökatsed 1) Läänemere maad pärast I MS 2) koostöökatsed 1920. aastail 3) Balti riikide ja Poola koostöö 1930. aastail Tööülesanded: lk 47-50, TV ptk 9 ja kordamine (ptk 5-9). Kordamine kontrolltööks § 5-9 10. Eesti Vabariigi loomine 1917-1920 1) autonoomne Eesti 2) enamlased võimul 3) iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda Kontrolltöö § 5-9 Tööülesanded:
24. aprillil 1938 Konstantin Päts 13. Seleta lahti mõiste vaikiv ajastu. Autoritaarne riigikord, propaganda, igasuguse omategevuse ära keelamine, ajakirjandus ja media alla surutud 14. Iseloomusta 1930 aastate välispoliitikat Suurim ohuallikas Venemaa. Inglismaa oli valmis andma Läänemere piirkonna Saksa ja Vene kontrolli alla. Venemaa tahtis korraldada maailmarevolutsiooni. Püüti tagada julgeolekut ja sõlmiti Balti Antandi leping. Rakendati neutraliteedipoliitika 15. Kultuurautonoomia- sisu ja tähtsus? Millal? Rahvusvähemuste toetamine, Eesti kultuuri edendamisel edendati ka nende kultuuri. Rahvusvähemlustele tagati õigus emakeelsele haridusele, toetati nende haridusseltse ja tegevusi, samuti raamatute ja ajakirjade arengut. 1925, kelle piir ületas 3000 liikme. 16. Eesti kultuurkapital- sisu ja tähtsus? Milall? 1925. Peamine kultuuri finantseeriv asutus. Toetati erinevaid kultuurivaldkondi ja jagati välja auhindu 17
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu USA ja Itaalia kahe MS vahel Itaalia oli I maailmasõja alguses Kolmikliidus, kuid sõja lõpus võitles Antanti poolel. Väljus sõjast võitjariigina, kuuludes koos USA, Inglismaa ja Prantsusmaaga "Suurde nelikusse". Pärast I maailmasõda oli Itaalias raske poliitiline olukord, palju sõjast rusutud ja vigastatud inimesi. Itaalia oli töölisriik, võttes eeskuju Venemaalt. 1919. aastal algas fasistlik liikumine, algsest 17 000 liikmest sai lõpuks 300 000. Toetuti rahvuslikkusele ning 1921 kuulutatakse välja Itaalia Rahvuslik Fasistlik Partei (IRFP), mille juhiks Mussolini. Fasistide tunnuseks oli must särk ning neil oli oma hümn. Samal aastal on Itaalia kodusõja lävel. 1922. aastal toimub marss Rooma, 28. oktoobril esitatakse kuningale ultimaatum...
*Julgeoleku kindlustamine -1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse -Suhete normaliseerumine võimalike vaenlastega -Rahvasteliit -Julgeolekualased liidud (nt Balti Liit) Majandus ja välispoliitika vaikival ajastul Majandus *Majanduskasv *Riigi sekkumine majanduse juhtimisse *Tööstuse edendamine *Ekspordi kasv (ainuke aeg eesti ajaloos, mil eestis eksport > import) *Rahva heaolu tõus Välispoliitika *1930. aastatel pingelisus rahvusvahelistes suhetes *sept 1934 nn Balti Antant *1938 neutraliteedipoliitika (tulemusteta tegelikult) *laveerimine kahe suurriigi vahel (Nõukogude Liit, Saksamaa) Muudatused vaikival ajastul Tasalülitamine *Riiklik propaganda talitus *Ajakirjanduse sõnavabaduse muutmine *Tsentraliseerimine kõigis valdkondades *Kampaaniate korraldamine ("Kaunim Kodu", Eesti lipu kampaania, nime eestistamine) *Erakondade tegevuse keelustamine *Isamaaliidu loomine *Kutsekodade loomine *8.12.1935 vapside riigipöördekatse (Pätsi ja Laidoneri poolt võis olla mõjutatud) 1938
kuna majanduskriis oli möödas. Prantsusmaa koalitsioonivalitsusi moodustasid enamasti paremerakonnad. Kommunistide eestvõttel loodi 1935 fasismiohuga võitlemiseks Rahvarinne. Rahvarinde valitsus viis läbi mitmeid reforme: vähendati töönädala pikkust, puhkeseadus2 nädalat tasulist puhkust ja seadus, et tõsta rahaostujõudu. Skandinaavia maad pärast I maailmasõda. Kuningad tegid avalduse, et nende riigid sõja tegevusse ei sekku. Neutraliteedipoliitika võimaldas Rootsil, Taanil ja Norral säilitada suhted nii Antandi, kui ka Keskriikidega, kuid täielikku sõja mõju nad vältida ei saanud. Rahulik elu oli häritud, kaubavahetust teiste maadega raskendas sõdivate polte laevastiku tegevus, see aga tõi kaasa elukalliduse tõusu ja muid majanduslikke ebameeldivusi. Rootsil http://www.abiks.pri.ee
Skandinaaviaga ja Poola oli suur riik+keerulised suhted leeduga.*23a sõlmiti Eesti-Läti kaitseliiduleping. 30-ndad: *32a sõlmiti Venemaaga mittekallaletungi leping *30ndate keskpaigas algas Rahvasteliidu kriis(Saksas 33a võimule natsid, astus liidust välja. Jaapan ründas Hiinat- välja. Itaalia astus välja). *35 a. Inglise-Saksa mereväeleping *venemaa aktiviseerumine *34a sept Balti Antant(Eesti, Läti, Leedu)-kolme riigi tihe välispol. koostöö. *antandi neutraliteedipoliitika-ükski demokraatlik riik ei garanteerinud balti erapooletust, seega ei kindlustanud neutraliteet Eesti rahvuslikku julgeolekut. *Saksamaale lähenemine- tihedamad kontaktid saksa sõjaväega, rohkem relvi Eestisse. Lähenemiskatsed viljatud- Berliin polnud huvitatud *balansseerumine-õnnestus 39aastani, kuid pärast IIMS puhkemist muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks.
Välispoliitika 1930a *Rahvusvaheline olukord hakkas teravnema *Saksamaa ja Venemaa kujunesid ohuallikateks *Rahvasteliidu jõuetus *1935a sõlmitud Inglise-Saksamaa mereväeleping,andis märku et Inglismaa on valmis andma Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kätte *Suurem ohuallikas oli Venemaa aktiveerumine Septembris 1934a sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti,Läti ja Leedu vahel,mis sai nn Balti Atlandi aluseks. *Neutraliteedipoliitika-1938a deklareerisid Le,Lä Ja Est et ei loe endale kohustuslikuks Rahvasteliidu pakti artikleid ,mis aitavad vältida sõda Balti regioonis. *Saksamaale lähenemiseks üritati igasuguseid võimalusi,kuid Berliin polnud Eestist huvitatud *kuni 1939a kahe riigi Venemaa ja Saksamaa vahel balanseerimine õnnestus,kuid pärast II Maailmasõda muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks. Kultuurielu Eesti Vabariigis Kultuuri rahastamine: Alkoholi-ja tubakaaktsiis,maksud lõbuasutustelt
ohuallikateks. · Rahvasteliit oli muutunud jõuetuks: relvakonflikte ei suudetud lahendada, mõned riigid lahkusid liidust · sõjalis-poliitilised blokid ja lepituspoliitika viisid maailma vastu uuele suurele sõjale · Venemaa aktiviseerumine · Inglise-Saksa mereväeleping EV katsed olukorda parandada. · Sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis sai Balti Antandi aluseks. · Neutraliteedipoliitika- aitas vältida sõna Balti regioonis · üritati Saksamaale läheneda · balansseerumine Kultuur 15.Kirjanduse, teatri ja filminduse areng. Vihik 1. kultuuri professionaliseerumine- Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuurialal töötades ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult Saksa ja Vene). Domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. 20
Inglise-Saksa mereväeleleping, millega ingl. oli valmis andma Läänemere Saksamaasuhtes andsi see häid tulemusi, Venemaaga aga ei. 1920 pandi piirkonna Saksa ja Vene kontrolli alla. Venemaa aktiviseerus. 1934 sõlmiti suured lootused Balti liidule, kuid seda liitu ei suudetud luua. Ainus reaalne Eesti, Läti, Leedu vahel leping, mis sai Balti Antandi aluseks. samm Balti liidu poole astuti 1923 a, mil kirjutati alla Eesti-Läti Neutraliteedipoliitika, väldib sõda Balti regioonis. Saksamaale üritati kaitseliidulepingule, kuid see ei omanud suurt tähtsust. Eesti sai 22 sept, 1921 läheneda, kuid see ei õnnetunud. Eesti balansseeris Vene ja saksa vahel. Rahvasteliiduliikmeks. 1. dets riigipöördekatse: 1. dets 1924 üritati relvastatud riigipöördekatset. 4) Kultuurielu
Nii Maailmasõdades kui ka Külma sõja ajal ei võtnu nad selgeid pooli ning tegelesid omade asjadega. See on ka üks põhjustest, miks on suudetud üles ehitada nii tugev riik ja healjärjel poliitline süsteem, mis tagab riikliku rikkuse ja inimeste heaolu. Siiski ei tähenda neutraalsus seda, et nad isoleeriks ennast muust maailmast täielikult. Mõlemad riigid teevad koostööd lähinaabritega kui ka kaugemate partnerriikidega. Neutraliteedipoliitika ei tähenda seda, et Rootsi ei teeks teiste riikidega kaitsepoliitilist koostööd. Rootsi puhul on see edukalt toimunud läbi bilateraalse koostöö teiste riikidega, sh USA-ga ning on tehtud koostööd ka NATO-ga osaledes programmis Partnerlus Rahu Nimel(Andersson). Taani osaleb aktiivselt nii EL-i, atlandi-üleses kui ka globaalses välispoliitikas. Edendades see läbi Taani huve ja väärtusi rahvusvahelisel tasandil(Taani valitsuse koduleht). Vahe tuleb sisse kahe riigi vahel selles, kui
Ohu märgiks oli Venemaa aktiviseerumine. Baltimaadele pakuti korduvalt võimalust sõlmida Moskvaga vastastikuse abistamise leping. Eesti tõrjus kõik ettepanekud, sest aimati, et abist võib saada sõjaline okupatsioon. Septembris 1934 sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel. See sai Balti Antandi aluseks. Leping nägi ette kolme riigi välispoliitilist koostööd, sätestas välisministrite kohtumised. 1938. aastal Eesti, Läti, Leedu neutraliteedipoliitika, ei taganud julgeolekut. Mõningad ringkonnad püüdsid leida võimalusi Saksamaale lähenemiseks. Tihenesid kontaktid Eesti ja Saksa sõjaväelaste vahel, Saksamaalt telliti üha enam relvi. Lähenemiskatsed ei kandnud aga vilja. Eestile jäi vaid võimalus mängida kahe sõjaka suurriigi omavahelistel vastuoludel. Kuni 1939. aastani selline balansseerimine ka õnnestus. Pärast Teise maailmasõja puhkemist aga muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks. KULTUURIELU Riik ja kultuur
Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu.. Enamik Euroopa riike ja USA tunnustasid Esimese maailmasõja järel küll põhimõtteliselt rahvusliku enesemääramise printsiipi, kuid samas leiti aastatel 1918–1920, et pärast Poola ja Soome eraldumist peaks Venemaa Asutav Kogu otsustama, millised riigi piirkonnad võiksid iseseisvuda
Rootsi Jätkus sotsiaaldemokraatide valitsemine Viidi läbi uusi reforme. Pensionireform suurendati rahvapensionit (inimesed, kes isegi tööd ei tee, saavad pensionit,aga Eestis nõutakse 5 aastat elamist siinses riigis) Haldusreform vähendati omavalitsusi. Haridusreform 9-klassiline ühtluskond Kuningad Gustav VI Adolf (19501973); Carl XVI Gustav (1973-) eelmise järglane; Välispoliitika Neutraliteedipoliitika. Liituti ÜRO-ga, kuid mitte NATO-ga. 1994 liituti EL-ga. Dag Hammaskjöld oli ÜRO peasekretär 1953 1961 1967 läks Rootsi üle parempoolsele liiklusele. 1971. aasta parlamendireformiga muudeti Riksdag ühekojaliseks. Tähtsaimad parteid: Sotsiaaldemokraatlik Partei Keskpartei Mõõdukas Koalitsioonipartei. Liberaalne Rahvapartei Kristlik-Demokraatlik Liit. Olof Palmepeaminister 19691976, 19821986. 28
Korraldati "marss Helsingisse" ja nõuti kommunistide vaoshoidmist ning "tugevat kätt." Liikumine keelustati. VÄLISPOLIITIKA. Esialgne Saksamaa suunitlus kadus 1918. a. lõpul, kui tugevnesid suhted Antandiga. Sel puhul abistati ka Eestit Vabadussõjas, kuid Soome-Eesti uniooniidee lükati tagasi. Koostöö Soome ja Baltikumiga (eeskätt Eestiga) jätkus majanduse-ja kultuurielu vallas. Soome eraldumine Balti riikidest jätkus 30-ndail aastail. 1935. aastal kuulutas ka Soome välja neutraliteedipoliitika, millest Skandinaaviamaad olid aastakümneid kinni pidanud. Ehkki Soome 1920. aastate teisel poolel loobus otsimast koostööd mingite kolmandate riikidega NSV Liidu vastu, ei suhtunud Moskva ka pärast 1935. aastat Soomesse teisiti kui Balti riikidesse - ta nägi selles Venemaa senist osa. 4. NÕUKOGUDE VÕIMU ESIMESED AASTAD NÕUKOGUDE VÕIMU ESIMESED KUUD. 1917. a. novembrist kuni 1918. a. suveni jätkus nõukogude võimu kehtestamine kogu Vene impeeriumi ulatuses. Kasutati
vastastikuse abistamise lepingut. 1955 sai Soomest Põhjamaade Nõukogu ja ÜRO liige. 1955 oli murranguline Soome välispoliitilisele positsioonile. Porkkala tagasisaamine ja liitumine ÜROga andsid Soomele juurde välispoliitilist liikumisvabadust ja võimaldasid panna aluse riigi neutraliteedipoliitikale. Oma ettevaatlikust ÜRO-poliitikast hoolimata võttis Soome algusest peale osa ÜRO rahukaitseoperatsioonidest ja saatis vabatahtlikud Suessi kanali piirkonda. Neutraliteedipoliitika propageerimisel oli suur tähtsus riiklikel visiitidel. Esimene vistiit Rootsi. Lama üheks põhjuseks NL lagunemine. 1952 Helsingi OM 1955 Soomest sai ÜRO liige 1975 ETYK (Euroopa Julgeoleku ja Koostöö konverents Soomes) 1995 EL liige 2000 Halonen presidendiks 2002 - euro 29.Paasikivi-Kekkose liin. ,,soometumine" Paasikivi ettevaatlik, passiivne neutraliteedipoliitika hakkas vähehaaval muutuma Kekkose aktiivseks neutraliteedipoliitikaks, Paasikivi-kekkose jooneks
Korraldati "marss Helsingisse" ja nõuti kommunistide vaoshoidmist ning "tugevat kätt." Liikumine keelustati. VÄLISPOLIITIKA. Esialgne Saksamaa suunitlus kadus 1918. a. lõpul, kui tugevnesid suhted Antandiga. Sel puhul abistati ka Eestit Vabadussõjas, kuid Soome-Eesti uniooniidee lükati tagasi. Koostöö Soome ja Baltikumiga (eeskätt Eestiga) jätkus majanduse-ja kultuurielu vallas. Soome eraldumine Balti riikidest jätkus 30-ndail aastail. 1935. aastal kuulutas ka Soome välja neutraliteedipoliitika, millest Skandinaaviamaad olid aastakümneid kinni pidanud. Kuigi Nõukogude valitsus oli omal ajal tunnustanud Soome iseseisvust, kujunes pärast Soome kodusõda Vene ja Soome vahel sõjaseisukord. Kuid ka pärast rahulepingu sõlmimist 1920. a. ei saabunud Soome-Nõukogude suhetesse mingisugust soojenemist. Umbusklikkus oli vastastikune. Soomlased polnud rahul Nõukogude Venemaa poliitikaga Ida-Karjalas, mida meelsasti oleks nähtud oma riigi osana
aastate algul mindi kõikjal üle üldisele valimisõigusele. · 1930. aastatel viidi Rootsis läbi terve rida tööliste olukorda parandavaid reforme · Taani ja Norra järgivad samalaadseid reforme. · 1930. aastate sotsiaaldemokraatlikud valitsused hakkavad ellu viima teiste Põhjamaadega analoogilisi reforme. · 1929-1933 majanduskriis puudutab eriti raskelt põllumajanduslikku Taanit. · Hakkab välja kujunema Põhjamaade heaoluühiskond ja traditsiooniline neutraliteedipoliitika. Hitleri Saksamaa · Algse valitsuskoalitsiooni moodustasid NSDAP ja teised radikaalselt parempoolsed parteid · 27.02.1933 puhkes tulekahju Riigipäevahoones. Süüdistati kommuniste ja kehtestati erakorraline olukord · Viimased mitmeparteilised valimised peeti 5.03.1933 · 23.03.1933 erakorraliste volituste seadus · 2.05.1933 keelustati ametiühingud · Likvideeriti liidumaade omavalitsused. Seati sisse riigiasehaldurite ametikohad. Seati
Välispoliitika · Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada, desarmeerimiskonverents lõppes fiaskoga, liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia. · Esimene häirekell 1935.a Inglise-Saksa mereväeleping · Venemaa aktiviseerumine. · Balti Antant. Leping nägi ette kolme riigi tihedat välispoliitilist koostööd ja sätestas välisministrite regulaarsed kohtumised, kuid julgeoleku tagamise seisukohalt polnud sellel tähtsust. · Neutraliteedipoliitika. · Saksamaale lähenemine, nähes Saksamaas ainsat reaalset jõudu, mis suudaks takistada Vene agressiooni. · Pärast teise maailmasõja puhkemist muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks. ______ V TEINE MAAILMASÕDA (LÄHIAJALUGU I) Kokkuvõte: BRIAND-KELLOGI PAKT · (Pariisi pakt,1928)): · patsifimiajastu kõrghetk. · Briand: on saabunud uus, leppimise ja üksmeele ajastu. · 27.08.1928 rahvusvah leping, mõistis hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise
3 tähelepanu oli koondunud Türgi ja Poola suunale. Rootsi pidi välispoliitiliselt ümber orienteeruma. Rootsi-Vene liit 1791 ja selle järjekordne kinnitamine 1796. Venemaa liit nii Taani kui Rootsiga. Sõda Euroopas algas 1792. Rootsi kuningas Gustav IV Adolf (täisealine 1796) oli Prantsuse revolutsiooni fanaatiline vastane. SB ja Prantsusmaa oht Läänemerel. 1801 Venemaa, Rootsi ja Taani ,,relvastatud neutraliteedipoliitika". 1801 Taani sattus SB ja Pr vahele: SB hävitas Taani laevastiku. 1800-1801 jätkusid Rootsi diplomaatilised mahhinatsioonid Norra omandamiseks Venemaa abil. 1802 SB ja Venemaa (Aleksander I) sõlmisid liidu, millega Taani ja Rootsi ühinesid (agressiivne Prantsusmaa on kõikide vaenlane). 1805 Rootsi ühines Napoleoni vastase nn III Koalitsiooniga 1807 Napoleon kehtestas SB vastase kontinentaalblokaadi ja SB halastamatu meresõda oli oht Taani ja Rootsi väliskaubandusele
Kuid Moskva jaoks olid tähtsamal kohal ideoloogilised eesmärgid, mitte head naaberlikud suhted. Eesti majandus oli orienteerutud läände, kuid siiski majandus koostöö eksisteeris Eesti ja Venemaa vahel. Eestist hakati kutsuma Venemaale kõikvõimalikke kultuuri tegelasi: ajakirjanikke, kunstnikke, näitlejaid. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. 1930ndate välispoliitika: Suure depressiooni (1929) tõttu välispoliitika ja koostööd takerdusid. Rahvaste Liit näitas selles olukorras suutmatust 1932 ja 1932 Hiina ja Jaapani konflikt, Hispaania kodusõda. Lahkus Rahvaste Liidust Itaalia, Saksamaa, Jaapan. Regionaalsete liitude loomine ja lepituspoliitika kujunesid tähtsamaks. NSVL olid koostöö lepingut Prantsusmaaga ja Tsehhoslovakkiaga, Saksamaa lõi
Venemaa ja Saksmaa nõrgenemine oli ajutine ja nad naaseisis võimsamana. Esiteks majanduskriis räsis Läänemere äärseid maid, eriti Eestit. Balti ja Skandinaavia koostööd häiris ka riigikorra erinevus, põhjamaad olid üleolevad. Skandinaavia tegi oma liidu ja eemaldusid Baltimaadest, eriti Soome surus end Oslo konventsiooni ja neutraalseks Põhjariigiks. Idapakti idee nägi ette vastastikkuse abi kokkuleppe sõlmimise Ida-Euroopa riikide vahel. Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. 12. sept 1934 sõlmiti Balti liit, Balti Antand. Kokulepe ei sisaldanud sõjalisi punkte, v.a Eesti-Läti sõjaline leping. Poliitline koostöö oli nõrk, aaga käidi 2x aastas välisministrite konverentsil. Detsembris 1938 presidendi poolt välja kuulutatud erapooletuse korraldamise seadus oli välja töötatud Oslo rühma riikide neutraliteedidekreedi eeskujul, kuid see oli ka kõik. Eesti
annaabi.ee 
