klassifikatsiooniühingu ehitusreeglitega. Ka ei ole kõik vööd vöörist ahtrini ühesuguse laiusega, muutudes otstes kitsamateks. Laeva otste pool tuleb osa vöösid isegi katkestada. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kiilu-, kimmi- ,sandeki- ja veeliinivööde konstruktsioonile ja valmistamisele. Kiiluvöö ehk horisontaalkiil moodustab koos vertikaalkiiluga võimsa T- või kaksik-T- profiiliga kiilutala. Kuna kiiluvöö paikneb laeva piki- ehk neutraalteljest kõige kaugemal, siis saab ta üldpaine l ka kõige enam pingestatud. Eriti suur on see koormus laeva dokkimisel ja madalikule jooksmisel. Kimmi ja sandeki piirkonnas tekivad üldpainel suurimad nihkepinged. Nendes piirkondades võivad tekkida isegi praod. Seetõttu tehakse kimmivöö, sandeki pardaplaat (siirivöö) ja teki pardaäärne vöö (tekistringer) veidi paksemad ja vahel ühendatakse keevitatud kerega laevadel sandeki parda- ja tekivööd
ehitusreeglitega. Ka ei ole kõik vööd vöörist ahtrini ühesuguse laiusega, muutudes otstes kitsamateks. Laeva otste pool tuleb osa vöösid isegi katkestada. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kiilu-, kimmi- ,sandeki- ja veeliinivööde konstruktsioonile ja valmistamisele. Kiiluvöö ehk horisontaalkiil moodustab koos vertikaalkiiluga võimsa T- või kaksik-T- profiiliga kiilutala. Kuna kiiluvöö paikneb laeva piki- ehk neutraalteljest kõige kaugemal, siis saab ta üldpaine l ka kõige enam pingestatud. Eriti suur on see koormus laeva dokkimisel ja madalikule jooksmisel. Kimmi ja sandeki piirkonnas tekivad üldpainel suurimad nihkepinged. Nendes piirkondades võivad tekkida isegi praod. Seetõttu tehakse kimmivöö, sandeki pardaplaat (siirivöö) ja teki pardaäärne vöö (tekistringer) veidi paksemad ja vahel ühendatakse keevitatud kerega laevadel sandeki parda- ja tekivööd neetõmblusega või
klassifikatsiooniühingu ehitusreeglitega. Ka ei ole kõik vööd vöörist ahtrini ühesuguse laiusega, muutudes otstes kitsamateks. Laeva otste pool tuleb osa vöösid isegi katkestada. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kiilu-, kimmi- ,sandeki- ja veeliinivööde konstruktsioonile ja valmistamisele. Kiiluvöö ehk horisontaalkiil moodustab koos vertikaalkiiluga võimsa T- või kaksik-T- profiiliga kiilutala. Kuna kiiluvöö paikneb laeva piki- ehk neutraalteljest kõige kaugemal, siis saab ta üldpaine l ka kõige enam pingestatud. Eriti suur on see koormus laeva dokkimisel ja madalikule jooksmisel. Kimmi ja sandeki piirkonnas tekivad üldpainel suurimad nihkepinged. Nendes piirkondades võivad tekkida isegi praod. Seetõttu tehakse kimmivöö, sandeki pardaplaat (siirivöö) ja teki pardaäärne vöö (tekistringer) veidi paksemad ja vahel ühendatakse keevitatud kerega laevadel sandeki parda- ja tekivööd
Need tugevused kehtivad paksuseni t < 16 mm; paksemate elementide puhul on nad mõnevõrra väiksemad. Täpsemaid andmeid teraste tugevus- ja muude omaduste kohta saab standardist EVS-EN 10025. 1.8 Kasutatavaid ristlõikeid Üldine põhimõte püütakse kasutada ristlõikeid, kus väikese kaalu (s.o ka väikese ristlõikepindala) puhul saavutatakse suur painde- või survekandevõime. Selleks peaks materjal paiknema võimalikult kaugel ristlõike neutraalteljest või raskuskeskmest. Ristlõiked jagunevad avatud ja suletud ristlõigeteks. Võrreldes avatud ristlõigetega on suletud ristlõigete väändejäikus mitmeid (kümneid) kordi suurem. Tüüpilisi avatud ristlõikeid Tüüpilisi suletud ristlõikeid Joon. 1.2 Tüüpilisi terasprofiilide ristlõikeid Teras 1 11 2
annaabi.ee 
