10. Te märkate ootamatult tänaval püstoliga vehkivat meest. Koosta tekst, mis kajastaks teie närvisüsteemis toimuvat ja närviimpulsside liikumise teed. Saad kasutada mõisteid: Kes k NS (peaaju, seljaaju, meeleelundid), Autonoomne NS (lihased, neerupealised, adrenaliin), aksoonipotensiaal, sünaps, virgatsained. 11. Märgi joonisele närviraku osad ja närviimpulsi liikumise teekond. 12. Sünapsi ehitus. Märgi joonisele sünapsi osad. Nimeta 2-3 neurotransmitterit e. virgats- e. ülekandeainet. Too näide sõltuvuse ühe võimaliku tekkemehhanismi kohta. Virgatsained: atsetüülkoliin, dopamiin, serotoniin. 13. Selgita joonise abil aktsiooni potentsiaali teket
DOPAMIIN Vastutab tuju, unetuse, isu (enamus seedetraktis) eest. SEROTONIIN Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised. Elektriline sünaps ergastatakse naaberrakk elektrilise laengu edasiandmise teel. Keemilises sünapsis kasutatakse teise raku ergastamiseks virgatsainet ehk neurotransmitterit. Närvilõpmesse saabuv aktsioonipotentsiaal põhjustab ülekandeaine eritumise rakkudevahelisse sünaptilisse pilusse. Selle tulemusel avanevad järgmise närviraku dendriidis tavaliselt Na-kanalid, mis annab uues närvirakus edasi elektrilist signaali. Tingitud refleks Tingimatu refleks Antud refleksid on muutlikumad ja võivad Kaasasündinud reaktsioonid, mis on kergemini kaduda
positiivne laeng (selliseid ioone on rohkem) kuna laeng ühel ja teisel pool membraani on erinev, tekib membraanile pinge Aktsioonipotentsiaal lühiajaline membraanipotentsiaali muutus, tekib tugeva ärrituse korral; põhjustab ioonkanalite avanemine ja ioonide (Na) kiire sissevool rakku Ioonkanalid avanevad doominoefektina kõrvalolijad ka närviimpulss 13. Nimeta 3 erinevat neurotransmitterit: Atsetüülkoliin (selgroogsed loomad) botulism blokeerib selle vabastamist närvirakkudest, põhjustab lihasnõrkust ja halvatust; kasutatakse Alzheimeri tõve leevendamisel Dopamiin Parkinsoni tõve puhul on seda tootvad rakud taandarenenud Serotoniin 14. Milleks ja mis on refleksid? Kuidas need jagunevad? Refleksikaar? Refleks kiire tahtele allumatu vastureaktsioon ärritusele, mille tagajärjel toimub lihaste liikumine või eritub vedelik
närvirakkudel üksteise signaale edasi anda. 12.Kirjelda ja joonista erutuses ülekannet keemilises sünapsis. Ühel rakul on põiekesed koos ülekandeainega, kuna rakk millele ta tahab infot anda on kaugel, siis põiekesed lõhkevad ja aine liigub selle raku suunas. Raku peal on retseptorid, mis tunnevad õige aine ära, transmitter kinnitub retseptorile ja info kandub teisele rakule Pärast kas ensmide toimel lagundatakse või kogutakse aine uuesti kokku 13.Nimeta 3 erinevat neurotransmitterit. 1) Atsetüülkoliin lihaste ja seedetrakti regulatsioon 2) Dopamiin, serotiin rohkesti kesknärvisüsteemis, mõjutavad und, meeleolu, tähelepanu ja õppimisvõimet. 14.Milleks ja mis on refleksid? Kuidas need jagunevad? Refleksikaar? Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele TINGIMATUD JA TINGITUD Refleksid on: suhteliselt lihtsad Lühiajalised Neid põhjustavad ärritid
Elektriline sünaps (tekib siis, kui neuronite membraanid on omavahel väga tihedas ühenduses ja pilu puudub): Na-ioonid liiguvad ühest neuronist teise ilma neurotransmitterita. Neuromuskulaarne sünaps: kohtuvad närv ja lihas. Lihasesse liiguvad Ca-ioonid, mis paneb lihase liigutust tegema. 1. AP jõuab närviraku lihasrakuga kokkupuutes olevasse otsa. 2. Membraanis olevad Ca-kanalid avanevad ja Ca-ioonid liiguvad rakku. 3. Rakus olevad neurotransmitterit sisaldavad põiekesed sulavad kokku raku membraaniga. 4. Neurotransmitterid vabastatakse sünaptilisse pilusse. 5. Neurotransmitter seondub lihasraku membraanil olevate retseptoritega. 6. Need retseptorid on samal ajal ioonkanalid, mis neurotransmitteri seondumisel avanevad, lastes rakku sisse Na-ioone. 7. Lihasrakus tekib erutus, mis levib mööda rakku ja põhjustab lihasraku kokkutõmbe.
seletamine". Selles väitis ta, et unenäod ei ole sugugi mitte juhuslikud, väliste erutustega vallandatud eksikäigud, vaid on, just vastupidi, meie hingeelu ülimalt tähtsad ilmutused, mõnikord unenägija salajaste soovide varjatud täideminek, mida ta pole ärkvelseisundis eneselegi tunnistanud. (Parker, Parker 2000: 19) 1.1. Unenägude tekkimise füüsiline protsess Unenägude nägemise protsess toimub ajutüves ja seda kontrollivad kaks neurotransmitterit, mis lülitavad unenägusid sisse ja välja. ,,Sisselüliti" kasutab unenäo alustamiseks atsetüülkoliini ning ,,väljalüliti" selle lõpetamiseks norepinefriini ja serotoniini. Kui kaks viimati mainitud kemikaali on pärsitud, võimaldab atsetüülkoliin elektriliste signaalide saatmist ajukoorde. (Norepinefriin ja serotoniin on vajalikud ka informatsiooni jäädvustamiseks pikaajalisse mällu, mis võib seletada, miks me suurema osa unenägudest unustame
funktsiooni jaoks. On alad meelelise informatsiooni töötluseks, näiteks mälestuste moodustamise jaoks. Iga ajupiirkond koosneb närvirakkude ja neurotransmitterite kombinatsioonist. Kui inimene võtab uimasteid, siis kantakse need verega ajju. Uimastite toime sõltub: - neurotransmitterite iseloomust, mida uimasti mõjutab; - ajualade iseloomust, kus need neurotransmitterid paiknevad; - funktsioonide iseloomust, mida need ajualad juhivad. Suurem osa uimastitest ei mõjuta üht, vaid mitut neurotransmitterit. Naudingukeskus - üks aju võtmepiirkondi. Selle ala olulisim neurotransmitter on dopamiin. Selles keskuses tekib naudingutunne kui sa sööd, jood või seksid. See kinnistab sinu käitumist positiivsete tunnetega, mis panevad sind tahtma seda käitumist ikka ja jälle korrata. Evolutsiooniteooria kohaselt mängib naudingukeskus liigi ellujäämise seisukohalt olulist rolli. Uimastid stimuleerivad naudingukeskust sarnaselt söögile, joogile ja seksile. Sõltuvus Aju on paindlik
eksterosensorid stiimuli olemuse põhjal nt kemoretseptorid jms, stiimuli kauguse põhjal distantssensorid kontaktsensorid jne. On vabad närvilõpmed (müeliiniga ja ilma, inkapsuleeritud on ka olemas nt Vater-Pacini Maali-Liina, jaanuar 2012 kehake) ning spetsiaalsed retseptrorrakud nt kõrvas Retseptorrakud, kui neid aktiveeritakse, vabastavad neurotransmitterit, mis initsieerib aktsioonipotentsiaali. 3 7 Sensorite põhilised omadused: sensorit aktiveerivad vaid teatud laadi stiimulid, see on kvalitatiivne aspekt. On adekvaatsed ja mitteadekvaatsed stiimulid. kui sensor on tundlik teatud stiimulile, siis on tal selle suhtes mada lävi
Pikaajaline, rohkem kui 2 nädalat kestvat põhimeeleolu langust. Kurbus võib tekkida ka ilma välise põhjuseta ja olla sügavam kui selleks põhjust võiks olla. On suur enesetapurisk. On laialt levinud. Etioloogia: emotsionaalne stabiilsus on seotud elutähtsate kemikaalide tekkimise ja fn ajus. Neurontransmitterid on siduvaks lüliks KNS info kandumisel ühelt närvirakult teisele. Kui närvirakk kaotab võime toota vajalikkus koguses neurotransmitterit, talletada seda vajalikul määral või siduda endaga, siis võib tekkida selle tulemusel krooniline meeleoluhäire. Neurotransmitterite tootmist ja toimet vähendavad: haigused (hepatiit, lupus, allergiad, AIDS), hormonaalse tasakaalu häirumine( kilpnäärme haigused, muutused naissuguhormoonide östoregeenis), sessonse depresiooni all kannatajad on sõltuvuses ajuhormooni melatoniini produktseerimisest, geneetilised faktorid.
liigutused ei esine püsivalt vaid lühemate perioodidena; REM-episoodid kestus une 2. poolel suureneb. Une kestus kokku: 7 - 8 tundi Unetsükkel Uneajal võib perioodiliselt näha mitte-REM-une ja REM une vaheldumist. Selliseid tsükleid, mis kestavad umbes 90-110 minutit on une ajal 4 - 5. 52. Tähtsamad mediaatorained. Atsetüülkoliin (Ach )- on esimene sajast keemilisest ainest, mida me tunneme kui neurotransmitterit. Atsetüülkoliini võime me leida nii kesknärvisüsteemist kui ka perifeersest närvisüsteemist. See kemikaal on seotud neuronitega, mis on ühenduses tahtele alluvate lihastega (seega põhjustavad lihaste kokkutõmbumist) ja neuronitega, mis kontrollivad südame tööd. Samuti kontrollib see neurotransmitter seedimist, põrna, põie, maksa ja higinäärmete tööd. Keha Ach sünteesimine on elutähtis mälule. Ach vähesus hippokampuses põhjustab dementsust. Teadlased on
Närviimpulsi edasiliikumise kiirus on 100-120 m/s Müeliinikihti on aksonite ümber vaja, sest suurendab kiirust, millega impulss saab liikuda mööda närvikiudu. Signaal n-ö “hüppab” ühest müeliinita kohast järgmisele. Käitub natuke nagu isolaator juhtmel. Seda toodavad Schwanni rakud (perifeerses närvisüsteemis) ja oligodendrotsüüdi(tsentraalses närvisüsteemis). Impulsi liikumine läbi sünapsi Aktsioonipotensiaal jõuab neuroni terminaalini Neurotransmitterit sisaldavad vesiikulid sulavad eksotsütoosi protsessis kokku rakumembraaniga ja virgatsaine vabaneb ning difundeerub järgmise raku pinnal paikneva retseptorini Avanevad ligandiseoselised kanalid, Na siseneb, membraan depolariseerub ja tekib Ap Ajutegevust toetavaid signaalmolekule: Serotoniin, dopamiin, endorfiinid. Lihaste kokkutõmbeid reguleerivaid signaalmolekule Atsetüülkoliin, (nor)epinefriin(südametegevus). Sclerosis multiplex (hulgiskleroos) tekkimise põhjusi
depolariseerumine = aktsioonipotentsiaali teke, Na kanalite sulgumine avanevad membraanipotentsiaalist sõltuvad K+ kanalid, K+ väljub, taastub esialgne puhkeseisundi membraanipotentsiaal, pingetundlikud K kanalid sulguvad membraanipotentsiaalist sõltuvatel Na kanalitel esineb refraktsiooniperiood, mille jooksul sulgunud Na kanalid ei avane ka stiimuli toimel. See põhjustab närviimpulsi liikumist ühes suunas piki neuronit edasi. (loe üle!) neurotransmitterit sisaldavad vesiikulid sulavad eksotsütoosi protsessis kokku rakumembraaniga ja virgatsaine vabaneb ning difundeerub järgmise raku pinnal paikneva retseptorini, milleks võib olla ka teatud kanalivalk, ja seostub sellega. (konspekt) 28 Nimetage ajutegevust toetavaid signaalmolekule. Mutatsioonid K+ ja Na+ kanalite valkudes ajus võivad põhjustada epilepsiat. Serotoniin ja dopamiin on aktiivsed ajus, mõjutades und, tähelepanu, õppimisvõimet.
annaabi.ee 
