Neurootilisuse tuum on kalduvus kogeda mitmesuguseid negatiivseid emotsioone, mistõttu neurootilistel inimestel on raske kontrollida oma impulsse ja toime tulla stressiga. (Costa, McCrae 1992). Stressiga mitte toimetulemine juba näitab, et hetkel raske majanduslik olukord võib kõrgema neurootilisusega inimestele tunduda ületamatu. Olukorda negatiivselt tõlgendades on suur tõenäosus langeda masendusse ja sellega oma olukord veelgi lootusetumaks muuta. Neurotismi vastandiks võime pidada ekstravertsust. Mis on kahtlemata üks olulisemaid omadusi toimetulekul. Ekstravertsus soosib tegutsemist ja on seotud ratsionaalse mõtlemisega, ning korreleerub positiivse toimetulekuga. (McCrae, Costa 1986). T. Kallasmaa (2003: 161) on kirjutanud ,,Võib oletada, et kogemustele avatud inimesed tõlgendavad stressiolukorda erinevates vaatenurkadest ning kasutavad rohkem erisuguseid toimetuleku viise". Suurema ekstravertsusega inimesed on ka sotsiaalsemad
Enesestmõistetavalt võiks normist kõrgem olla neurootilisus (N), aga see teadmine on triviaalne. Esiteks, N-i tõusu on leitud rõhuva enamuse psüühiliste häirete puhul. Teiseks sõltuva isiksuse kuulumine ärevate klastrisse näitab iseenesest kõrget N-i ja seega ei erista see tulemuse sõltuvat isiksust teistest . Sellel Sõltuvusel on leitud kaks olulist korrelatsiooni: NEO-PI neurotisimiga ja meelekindlusega. Nagu ennustatud, on sõltuval isiksusel normist kõrgemat neurotismi oodata NEO-PI mudelis. Iseasi, mida see meile annab, arvestades, et N-i tõus ilmneb ka teiste isiksushäirete ja veel paljude muude psüühikahäirete korral. Diagnostilised kriteeriumid RHK- 10järgi (1) Tetraalsus, emotsioonide liialdatud väljendamine; (2) Sisendatavus, mõjustatavus inimeste või asjaolude poolt; (3) Pealiskaudne ja kõikuv emotsionaalsus; (4) Egotsentrilisus, enesehellitamine ja hoolimatus teiste vasu; DSM- IV kriteeriumid
Millist mälu inimene kasutab, kui ütleb, et ta on sõbralik inimene? Semantilist mälu Küsimus selle teema kohta, et kuidas inimene end ise hindab ja kuidas võõrad. Endale hinnangu andmisel on vaja et vastajal oleksid enesekohased teadmised ja et vastaja tahaks oma teadmisi täpselt edasi anda ning ei langeks sotsiaalse soovitavuse küüsi. Kõige lihtsam on hinnata ekstravertsust võõral inimesel. Ka meelekindluse ja sotsiaalsuse hinnangud olid enamvähem tõeväärsed. Neurotismi hinnangud olid täpseimad tummfilmi puhul. Mida tähendab "käitumissignatuur" (behavioral signature) mischeli teema? Need on käitumisviiside sageduste suhteliselt püsivad "profiilid" üle situatsioonide ja on seotud isiksuseomaduste konditsionaalse määratlusega. Nad võivad olla üsna püsivad, kuid see püsivus on inimeseti erinev. Need on isiku ja situatsiooni interaktsiooni üks konkreetsem tähendus. Eneseregulatsioon - teadlik püüd käituda teistmoodi kui ollakse harjunud
Eysenck eristas isiksuse kolm baasdimensiooni,komponendti,nimetades neid ekstraversuseks-introvertsuseks,neurosmiks- stabiilsuseks ja psühhosmiks(extraversion,neuroticism,psychoticism).Kuigi nimetatud dimensioonid ei määratle absoluutselt kõiki isiksuse omadusi,moodustub neist põhiline inimese käitumise alus ja individuaalne muster.Isiksuse dimensioonide mõõtmiseks töötas Eysenck välja spetsiaalsed self-report küsimustikud(isiksuse testid). Ekstravertsuse ja neurotismi dimensioone(faktoreid) iseloomustab järgmine joonis: neurotism ambivertsus ekstravertsus introvertsus stabiilsus Ekstravertsus-intravertsus Eysenck leidis,et ekstraverdid on sotsiaalselt avatud,sest armastavad teiste inimestega suhelda ja neil on rohkem sõpru ning tuttavaid
Ekstraverdid vajavad keskmiselt rohkem stimulatsiooni kui introverdid. Kuna sotsialiseerumine on aktivatsiooni saamise põhiallikaks, peaksid ekstraverdid selles osas introvertidest aktiivsemad olema · Et introvertidel on pärilik aktivatsiooni mõõdukas või kõrge tase, on nad motiveeritud seda taset kas säilitama või veelgi alandama. Seetõttu väldivad introverdid sotsiaalseid kontakte, et välistada aktivatsiooni edasist tõusu · Eysencki teooria teine telg seostub neurotismi ja stabiilsusega · Neurootilised inimesed on autonoomse NS kõrge reaktiivsusega, mis peaks mõjutama ka limbilise süsteemi aktiivsust · Neurootiliselt ärevatel inimestel on kõrge nii kortikaalne kui ka autonoomse NS aktivatsioon · Kuigi Eysenck eeldas isiksuses bioloogilise loomuse juhtivat mõju, uskus ta siiski ka loomuse ja kasvatuse koosmõjusse Gray käitumusliku pidurduse mudel
loomadel, mille tulemusi on üldistatud inimestele. Äärmuslik biheiviorism suhtus inimesse tegelikult dehumaniseerivalt ja käsitles isiksust äärmiselt fragmentaarselt. Isiksuse bioloogilised käsitlused Hans Eysenck (1967, 1982, 1991) leidis oma uurimuste alusel, et isiksuse põhiomadused on kirjeldatavad kahe teineteisest sõltumatu isiksuse põhiomaduste dimensioonidega. Nendeks on introvertsuse - ekstravertsuse dimensioon ja neurotismi - stabiilsuse dimensioon. Kuna dimensioonid on teineteisest sõltumatud, esitatakse neid graafiliselt kahe omavahel ristuva sirglõiguna, millel kummagi dimensiooni põhilised isiksuse omadused võivad olla väljendunud väga erineva intensiivsusega. Eysencki seisukohti on käsitletud ka kui bioloogilist lähenemist isiksusele, eriti seetõttu, et ta oli veendunud isiksuse omaduste pärilikkuses. Enne Esenckit väljendasid bioloogiliselt aluselt
annaabi.ee 
