enam. Kui inimene tajub füüsikalisi protsesse enda ümber ( seega tõelist reaalsust ) ja ta püüab seda ka teistele seletada või mõistma panna, siis ei saa teised sellest aru või võetakse seda lihtsalt nalja- na. Ei pöörataks sellele lihtsalt erilist tähelepanu. Teised inimesed ei mõistaks seda nii nagu tegelik- ku reaalsust tajuv inimene. Selline asjaolu, et neurotegevus ,,juhiks" nende mõtlemist ja käitumist või elementaarosakeste ,,käitumine" on omakorda aluseks neurotegevusele, ei saaks sellest teised tunnetuslikult aru. Nad mõistavad seda faktiliselt, kuid mitte tunnetuslikult nagu tõelist reaalsust tajuv inimene. Selline asjaolu nätabki seda, kui ,,kinni" me ebareaalsuses kõik oleme. Ei nähta tõe- list maailma isegi siis kui meile selline võimalus avaneks. Varem olnu tundub inimesele nüüd illusioonina ( nagu unenägu ). Teadvustada reaalsust sügava- malt ja põhjalikumalt, sarnaneb see ärkamisega unenäost või ärkamisega unenäos. See on teadvuse
enam. Kui inimene tajub füüsikalisi protsesse enda ümber ( seega tõelist reaalsust ) ja ta püüab seda ka teistele seletada või mõistma panna, siis ei saa teised sellest aru või võetakse seda lihtsalt nalja- na. Ei pöörataks sellele lihtsalt erilist tähelepanu. Teised inimesed ei mõistaks seda nii nagu tegelik- ku reaalsust tajuv inimene. Selline asjaolu, et neurotegevus ,,juhiks" nende mõtlemist ja käitumist või elementaarosakeste ,,käitumine" on omakorda aluseks neurotegevusele, ei saaks sellest teised tunnetuslikult aru. Nad mõistavad seda faktiliselt, kuid mitte tunnetuslikult nagu tõelist reaalsust tajuv inimene. Selline asjaolu nätabki seda, kui ,,kinni" me ebareaalsuses kõik oleme. Ei nähta tõe- list maailma isegi siis kui meile selline võimalus avaneks. Varem olnu tundub inimesele nüüd illusioonina ( nagu unenägu ). Teadvustada reaalsust sügava- malt ja põhjalikumalt, sarnaneb see ärkamisega unenäost või ärkamisega unenäos. See on teadvuse
enam. Kui inimene tajub füüsikalisi protsesse enda ümber ( seega tõelist reaalsust ) ja ta püüab seda ka teistele seletada või mõistma panna, siis ei saa teised sellest aru või võetakse seda lihtsalt nalja- na. Ei pöörataks sellele lihtsalt erilist tähelepanu. Teised inimesed ei mõistaks seda nii nagu tegelik- ku reaalsust tajuv inimene. Selline asjaolu, et neurotegevus „juhiks“ nende mõtlemist ja käitumist või elementaarosakeste „käitumine“ on omakorda aluseks neurotegevusele, ei saaks sellest teised tunnetuslikult aru. Nad mõistavad seda faktiliselt, kuid mitte tunnetuslikult nagu tõelist reaalsust tajuv inimene. Selline asjaolu nätabki seda, kui „kinni“ me ebareaalsuses kõik oleme. Ei nähta tõe- list maailma isegi siis kui meile selline võimalus avaneks. Varem olnu tundub inimesele nüüd illusioonina ( nagu unenägu ). Teadvustada reaalsust sügava- malt ja põhjalikumalt, sarnaneb see ärkamisega unenäost või ärkamisega unenäos
annaabi.ee 
