Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Neuropsühholoogia (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Neuropsühholoogia #1 Neuropsühholoogia #2 Neuropsühholoogia #3 Neuropsühholoogia #4 Neuropsühholoogia #5 Neuropsühholoogia #6 Neuropsühholoogia #7 Neuropsühholoogia #8 Neuropsühholoogia #9 Neuropsühholoogia #10 Neuropsühholoogia #11 Neuropsühholoogia #12 Neuropsühholoogia #13 Neuropsühholoogia #14 Neuropsühholoogia #15 Neuropsühholoogia #16 Neuropsühholoogia #17 Neuropsühholoogia #18 Neuropsühholoogia #19 Neuropsühholoogia #20 Neuropsühholoogia #21 Neuropsühholoogia #22 Neuropsühholoogia #23 Neuropsühholoogia #24 Neuropsühholoogia #25 Neuropsühholoogia #26 Neuropsühholoogia #27 Neuropsühholoogia #28 Neuropsühholoogia #29 Neuropsühholoogia #30 Neuropsühholoogia #31 Neuropsühholoogia #32 Neuropsühholoogia #33 Neuropsühholoogia #34 Neuropsühholoogia #35 Neuropsühholoogia #36 Neuropsühholoogia #37 Neuropsühholoogia #38 Neuropsühholoogia #39 Neuropsühholoogia #40 Neuropsühholoogia #41 Neuropsühholoogia #42 Neuropsühholoogia #43 Neuropsühholoogia #44 Neuropsühholoogia #45 Neuropsühholoogia #46 Neuropsühholoogia #47 Neuropsühholoogia #48 Neuropsühholoogia #49 Neuropsühholoogia #50 Neuropsühholoogia #51 Neuropsühholoogia #52 Neuropsühholoogia #53 Neuropsühholoogia #54 Neuropsühholoogia #55 Neuropsühholoogia #56 Neuropsühholoogia #57 Neuropsühholoogia #58
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 58 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor viayaa Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
29
docx

Neuropsühholoogia kordamisküsimused

- Meestel on suhteliselt suurema mahuga frontaalkorteksi mediaalne piirkond, orbitofrontaalkorteks ja angulaarkäär parietaal e kiirusagaras. - Meeste aju üldiselt suurem ja raskem slp et nad on üldiselt suuremad. IQ erinevusi see ei tähelda. - Apraksia ja afaasi naistel pigem vasakul (Broca) ja meestel tagapool Wernicke kahjustuse korral Mis on topelt dissotsiatsioon neuropsühholoogias. - Kaks mentaalset protsessi funktsioneerivad üksteisest sõltumatult. Neuropsühholoogia saab teada millesed ajualad millistele funktsioonidele spetsialiseerunud. Neuropsühholoogia klassika: rääkimise ja kõnest arusaamise alad on keeletöötlusega seotud, kuid neid kontrollivad ajualad toimivad teisest sõltumatult o Kui Broca ala kahjustatud, saab inimene kõnest aru küdi ei saa ladusalt rääkida (teab mida tahab öelda aga ei saa ennast väljendada

Bioloogiline Psühholoogia
thumbnail
78
docx

Neuropsühholoogia

Loeng 1  Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid  Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem  Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihas

Psüholoogia
thumbnail
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia
thumbnail
42
docx

Bioloogiline psühholoogia

See, mis ei sobi, visatakse välja. Empiirika on vajalik, aga mitte piisav. Lokalisatsionistlike vaadete kõrval kujunesid ka vastupidised, holistlikud vaated. Marie Jean Pierre Flourens (1794-1867): „Holistlik“ vaade – eemaldas peaaju poolkerasid kihtide kaupa ja leidis, et kõrgemad/keerulisemad funktsioonid on seotud aju kui tervikuga. 3 Järgnevas neuropsühholoogia ajaloos toimus kaks olulist teaduslikust mõtlemises: psüühiliste funktsioonide olemust püüti paremini mõista ning teiselt poolt avastati aju rakuline organisatsiooni tase. III Teadus Marc Dax (1770-1837): Käsikiri kõne lateraliseerumisest. Pierre Paul Broca (1824-1880): 1861 – kaks patsienti „aphemia“ diagnoosiga, mõlemal kahjustus vasaku laubasagara alaosas. Arusaamiseks olulised mõlemad ajupoolkerad. Käelisuse ja kõne lateraalsus pole 1:1 seoses

Bioloogiline Psühholoogia
thumbnail
22
doc

Neuroloogia

Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad iseloomulikud vaod suurajul

Eripedagoogika
thumbnail
10
docx

Neuropsühholoogia teine ja kolmas loeng

Teine loeng! Sensoorse süsteemi kolm olulist omadust, sh hierarhilisuse printsiip. Sensoorsete süsteemide 3 olulist omadust (oluline): I. Iga sensoorse süsteemi sees on mitmeid alamodaalsuseid/ alasüsteeme II. Igal alasüsteemil on oma spetsiifiline funktsioon III. III. Meeled suhtlevad omavahel Sensoorse süsteemi hierarhilisus. 1. kõik retseptorid korteksiga ühenduses 3-4 neuroni kaudu 2. Määrab motoorsete vastuste hierarhia 3. Palju ümberlülitusi ajutüve piirkonnas nt valu aju veejuha ümbrise hallainesa käivitab nii emots kui käitumuslikud vastused 4. Keskajus asuvad ajutüve ni visuaalsed kui auditoorsed keskused, peamine ülesanne stiimuli asukoha kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades Sensoorsete retseptorite omadused: energiafiltrid, füüsilise või keemilise energia muutmine närvitegevuseks, sensoorsete sündmuste ja nende asukoha määramine, muutuse ja pideva

Psühholoogia
thumbnail
7
odt

Neuropsühholoogia - Sissejuhatava loengu info

Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). · Aju hüpotees ­ idee, et käitumise allikaks on aju. · Neuroni hüpotees ­ idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron. Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorn

Eripedagoogika
thumbnail
33
doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend ­ medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu l

Neuroloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun