kontekst Kontrollitavad tunnetusprotsessid · tahtelised · aeglasemad · Pingutust nõudvad Bloomi taksonoomia ja õppimise eesmärgid Chalmersi teadvuse käsitlus Chalmers, 1996: teadvuse "kerged" ja "rasked" probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga. · "Kerged" on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast. · "Raske" on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega Unerütmid Unefaasid Sümbolid on amodaalsed ei pea olema kindlat vastavust mõiste või kujundi vahel, mida nad esindavad, representeerivad. Tegemist võib olla kokkuleppega, kuidas representeeritakse. Taju sõltumine isiksusest · Teadmistest · Väärtustest · Tõekspidamisest · Vajadustest · hoiakutest Värvitaju punane, roheline, sinine Hüpnoosi olemus on teadmata
funktsiooniks, psüühika kõrgeim vorm. 35. Teadvus kui fenomen. Teadvus kui tunnetuse, tunnete ja tahte kogemine, läbielamine. Tunnused: Subjektiivsus, muutused, järjepidevus ja selektiivsus. Chalmers, 1996: teadvuse "kerged" ja "rasked" probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga. "Kerged" on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast. "Rasked" on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega. 36. Teadvuse funktsioonid. Koguda informatsiooni uuel viisil ehk mitte lihtsalt ladestamine, vaid tõlgendamine (Baars). Teadvust on vaja uue puhul, et aru saada mis toimub; pärast muutub automaatseks. 37. Kontrollivad tunnetusprotsessid. Tahtelised, aeglased ja pingutust nõudvamad 38. Bloomi taksonoomia ja õppimise eesmärgid.
Kui tead, siis vastutad. Tunnistuse andmine. 35. Teadvus kui fenomen. Teadvus kui tunnetuse, tunnete ja tahte kogemine, läbielamine. Tunnused: Subjektiivsus, muutused, järjepidevus ja selektiivsus. Chalmers, 1996: teadvuse "kerged" ja "rasked" probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga. "Kerged" on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast. "Raske" on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega 36. Teadvuse funktsioonid. 1)Koguda informatsiooni uuel viisil ehk mitte lihtsalt ladestamine, vaid tõlgendamine (Baars). Teadvust on vaja uue puhul, et aru saada mis toimub; pärast muutub automaatseks. 2)Baars: Global workspace theory. Teadvus nagu teater. Lava, näitlejad, fookuses, annab tähendusi toimuvale, publik, mis omakorda kommenteerib toimuvat, teadmised, lavastaja, lavatagused jõud, kontekst. 37
lokalisatsioonist (ajus), nt Luria D) teooria lapse kognitiivse arengu seaduspärasustes. (Piaget) PsL ja Filosoofia. Filosoofia on teaduste teadus. Kuidas on korras terminoloogia+ Kas pks või teine teadus on reaalne? Filsoofia teine nimetus on mõtteteadus. Püüab välja selgitada ühiskonna tunnetusprotsesside (looduse arenduse?) üldisemaid seisukohti. Kas see, mis me peas timub, on reaalne või materiaalne? Tänapäeva neuroteaduses ütleb, et see on seotud materiaalsete neuroprotsessidega. Saaame mõista seda, mille kohta meil baasteadmised on olemas. Kuidas siis ikka last õpetada kõnelema ja kõnet mõistma? Filosoofia sotsiaalne pool tegeleb kultuuriprobladega, suhtlusprobladega jne. PsL ja keelefilosoofia. Kirjleda kus on keeleüksuse tähendus ja selle pragmaatika. See on probleemiks. Armastus kust ma tean,et ma kedagi armastan. Vastavus tegelikkusele. KAS see, mis räägime on tõde või ei ole tõde. Kõneaktid inimtegevuses. ET mis funkid meil siis ikkagi on?
annaabi.ee 
