(Sullivan). «Egoism a deux» - tegemine kahe inimesega, kes teevad panuse ühistest huvidest lähtuvalt; koos astuvad nad vaenulikule ja võõrandunud maailmale. Armastuse tüübid: 1) Neurootiline - ühe või mõlema «armastaja» sõltuvus oma vanematest. 2) Irratsionalne - jumaldav armastus, sentimentaalne armastus (kujutus), projitseerimine (probleemide lahendamine vigade, nõrkuste kaudu), jumalaarmastuse allakäik. Ema võib elu anda, ema võib elu võtta. Isalaadset haigustikku neurootilist vormi võib kohata juhtudel, mis esineb tugevat kiindumust isasse. Keerukamad on armastajate suhteid saatvad neuroosid, mille põhjuseks on kodu, kus vanemat teineteist ei armasta, on aga liiga mõistlikud, et tülitseda või rahulolematust välja näidata. Armastus on võimalik vaid siis, kui kaks inimest oma olemusest lähtuvalt teineteisega suhtlevad, kui kumbki iseennast kogeneb. 7
isiksuse stiilide ja individuaalsete subjektiivse heaolu stiilide vahel. Näiteks Costa & McCrae (1992) Suure Viisiku isiksuseomadustest olid DeNeve & Cooperi kohaselt ekstravertsus ja meelekindlus püsivalt positiivses seoses subjektiivse heaoluga, samas neurootilisus oli pidevalt negatiivses seoses sellega. Diener ja Lucas (1999) arvasid, et need Suurel Viisikul põhinevad leiud ei tohiks olla kuigi suureks üllatuseks kuna ekstravertsust on iseloomustatud kui positiivse mõjutegurina ning neurootilist on iseloomustatud negatiivse mõjurina. Näiteks, kontrollides mõõtmisvigasid tõid nad välja ekstravertsuse ja hea tuju vahelise seose 0.80 ning et neurootilisus ning selle omaduse negatiivne mõju olid eristamatud. Mis tähendab, et negatiivne seos subjektiivse heaolu ja neurootilisuse vahel, mis hõlmab tendentsi kogeda negatiivset mõju, on mõnevõrra tarbetult korraldatud. Seidlitzi (1993), Dieneri ja
Samas on heldemeelsus ka kogu vaimse elu kulminatsioon virgunud isik on loomupäraselt helde ja suuremeelne, kuna ta ei jaga maailma temaks endaks ja teisteks, vaid tema tegude lähtekohaks on sügav vastastikuse seotuse tunne teiste olenditega. Ka tegudes hakkab vaimse elu arenedes üha enam avalduma see minaülene heldemeelsuse vaim. Helduse arendamine seab eksiteele viidud maailmavaate kahelt poolt rünnaku alla. Ühest küljest õõnestab see neurootilist omandihimu ja sellega kaasnevat ärevust tekitavat vaesusmentaliteeti, teisalt aitab väljendada ja süvendada empaatiavõimet. Heldemeelsusel rajaneb ka vaimne kogukond see võimaldab üksteisega suhestuda metta baasil, mitte majanduslikel kaalutlustel, armastusega, mitte võimupositsioonil. Lisaks on see äärmiselt nakkav heldemeelsus kutsub sama esile ka teistes ja levib nii üha rohkemate inimeste seas. See on on sangha, vaimse kogukonna moodustamise üks põhimõtteid.
alaväärsustundes, kapseldumises, elustiimulite pärssimistes, enesetapumõtetes. Somaatilised sümptomid: kalduvus kurnatusele, peapööritus, mao ja soolestiku talitushäired, millega kaasnevad isutus, aplus ja neelamistakistused. Eelkõige tabab neurootiline depressioon niisuguseid inimesi, kes kipuvad teiste külge klammerduma, janunevad edu järele ja on ülimalt kohusetundlikud, neil on kombeks suunata agressiivsus iseenda vastu. Neurootilist depressiooni võivad vallandada lahusolekud, oletatav halvustamine teiste poolt, kapseldumine, kolimine, ametialane edutamine, rasedus, iseseisvumine ja üksildus. Nartsissistlik depressioon- sisemise tühjuse tunne, töötahte kadumine, ebamäärased hirmud, suhtlushäired, oma tunnete ja vajaduste ähmasus, suurusluulud neil, kellele on omane enesekindluse puudumine ja eneseväärikuse kõikuvus. 6
kohalolekuga. Nad ei pea enese tõestuseks tegema palju sõnu ja nende karisma on suur. Indigosinine on inimeses suhteliselt harvaesinev värv. * Lilla on kõikides heledusastmetes seotud kõrge spirituaalsusega. Sageli, kuigi mitte alati, käib see kaasas selgeltnägemisvõimega, mis on tavaliselt allutatud kõrgematele vajadustele, mitte lihtsalt kehalisel tasandil kasutamisele. Tavaliselt on selle värvuse kandjal äärmiselt peen intuitsioon. Ploomililla võib iseloomustada teatud liiki neurootilist psühhopaati, kes on negatiivne ja ebakindel ning keda tuleb kohelda ,,kinnastatud kätega". * Purpurpunane. Selle värvi leidmine on enamikus aurades ja tshakrates küllaltki lihtne. See näitab psüühilisi võimeid ja meediaannet. Purpur iseloomustab üsna hästi kaastundlikku ja sensitiivset inimest selle kõige paremas tähenduses. Halvimal juhul kaldub see andma võimuiha ning tugevat individualismi. Purpurpunast on sageli näha
Tapmine Vargused Vägistamine 4. Autoagressiivne käitumine Enesevigastused Suitsiidid I. KLIINILINE: isiksuse psüühiline seisund 1. Häire ilmingud 4 Lapse käitumine on häirunud ka väljaspool lapse tavalist mikrosotsiaalset gruppi. Käitumisprobleemidega kaasnevad mitmed neurootilist laadi sümptomeid: une-, afektide- ja somato-vegetatiivse regulatsiooni häired. 2. Häire mitteilmnemine Käitumise täpne defineeritus sõltuvalt mikrokeskkonnast ja tingimustest sotsiaalsest rollist. Puuduvad neurootilist laadi süptomeid ning häirete muutuste dünaamika. II. ISIKSUSE DÜNAAMIKA: häirete suhe isiksuse küpsemise ja arenguga 1. Isiksuse häire areng
ole muud, kui transformeerunud rahutus või ärevustunne. Põhiline motivaator.1) Inimest juhib kaks suurt tendentsi- püüe turvalisuse poole(ohutuse). Et olla nii, et miski minu olemist tervist ja olemasolu ei ohustaks. 2)Püüe oma vajaduste rahuldamise suunas. Võivad olla vastandid. Kõik rahuldused ei pruugi olla turvalised. Mis siis juhtub kui 2 suurt tendentsi ei ole kooskõlas? Tekib neurootiline isiksus Neid võib olla mitu tüüpi: 3 käitumistüüpi sellest tulenevalt 3 neurootilist tüüpi. 1 tüüp: Liiguvad teiste inimeste poole ehk järeleandlik tüüp 2 tüüp: Inimene hakkab liikuma teiste inimeste vastu e agressiivne tüüp 3 tüüp: Inimene hakkab liikuma teistest inimestest eemale ehk eemalseisev tüüp Neuroosid jagunevad tervete inimeste neuroosideks ja haigete inimeste neuroosideks. Situatsioonilised neuroosid: laps ei tule kaua koju, normaalne, et inimene muretseb. Laps tuleb koju ja see on mööda läinud
ole muud, kui transformeerunud rahutus või ärevustunne. Põhiline motivaator.1) Inimest juhib kaks suurt tendentsi- püüe turvalisuse poole(ohutuse). Et olla nii, et miski minu olemist tervist ja olemasolu ei ohustaks. 2)Püüe oma vajaduste rahuldamise suunas. Võivad olla vastandid. Kõik rahuldused ei pruugi olla turvalised. Mis siis juhtub kui 2 suurt tendentsi ei ole kooskõlas? Tekib neurootiline isiksus Neid võib olla mitu tüüpi: 3 käitumistüüpi sellest tulenevalt 3 neurootilist tüüpi. 1 tüüp: Liiguvad teiste inimeste poole ehk järeleandlik tüüp 2 tüüp: Inimene hakkab liikuma teiste inimeste vastu e agressiivne tüüp 3 tüüp: Inimene hakkab liikuma teistest inimestest eemale ehk eemalseisev tüüp Neuroosid jagunevad tervete inimeste neuroosideks ja haigete inimeste neuroosideks. Situatsioonilised neuroosid: laps ei tule kaua koju, normaalne, et inimene muretseb. Laps tuleb koju ja see on mööda läinud
seisundi hindamine Muutuse või haiguse kogemus Fenomenoloogiline tasand kuidas patsient oma muutusi tõlgendab - Inimene ei saa ennast kõrvalt vaadata e tobjektiivselt aru saada kuidas käitumine on muutunud - Kahjustus võib varjutaa realistliku arusaamis oma seisundist - Inimesed üritavad ootamatuid olukodi ja igapäevaelus tekkivaid vigu ’ ära seletada’ - Vastupidiselt emotsionaalne reageerimine võib pt muuta enda suhtes kriitiliseks - Erineb neurootilist tüüpi enese-kahtlustustest mis on peamiselt elu-eesmrkide, väärtuste ja põhimõtete suhtes Kahjustuste profiilid - Diagnostiliselt on oluline sooritusmuster mitte üksikute testide tulemused, hinnta proportsionaalseid muutusi üldise sooritustaseme kontekstis - Soorituste profiilid erinevate haiguste korral võivad olla väga sarnased, erinevused nng funktsiooni kahjustuse osakaalus väga väikesed
Hiljem näeme teatut sarnasust Lacani isiksuse frgmenteerumisega. Horney üldistab, et kõik, mida inimesed teevad, siia kuulub ka kultuur ja muud eneseväljendusviisid, on püüd vabaneda rahutustundest. Inimest juhivad kaks tendentsi: püüe ohutuse poole ning püüe rahuldada oma soove. Need võivad olla vastandlikud (soovide rahuldamine ei pruugi olla turvaline). Neuroosidest vabanemiseks peab inimene valima teatud käitumisstrateegia, millest tulenevad ka kolm neurootilist isikut: · järeleandlik tüüp - teiste inimeste poole vaatav. · Teistest inimestest eemale e sõltumatuse poole eemalehoidev tüüp. · Teiste inimeste vastu e agressiivsus agressiivne tüüp. %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 12 Tervetel inimestel tekivad nn situatsioonilised neuroosid, mis olukorra muutudes kaovad, aga haigetele jäävad alles. Terved teadvustavad neurootilist käitumist, haiged mitte.
annaabi.ee 
