II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arenguks: vanemate armastus, vajalikkuse tunne, vastastikune respekt. Tingimuse puudumine neuroos. Neuroos: käitumise häired, olenemata tõsiduse astmest. Neurootiline kodukeskkond: - eneseusalduse puudumine - indiviidi õigused ja vastutus Baasärevus (basic anxiety): "..terrible feeling of being isolated and helpless in a potentionally hostile world" Baasärevuse sotsiaalne päritolu. Baasärevusbaashoiak Baashoiak (basic attitude) - reaktsioon ärevust tekitavale situatsioonile III. Neurootilised kalduvused. (Neurotic trends) Baasärevusega toimetulekuks: neurootilised kalduvused; neuroos kui kaitse.
II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arenguks: vanemate armastus, vajalikkuse tunne, vastastikune respekt. Tingimuse puudumine neuroos. Neuroos: käitumise häired, olenemata tõsiduse astmest. Neurootiline kodukeskkond: - eneseusalduse puudumine - indiviidi õigused ja vastutus Baasärevus (basic anxiety): "..terrible feeling of being isolated and helpless in a potentionally hostile world" Baasärevuse sotsiaalne päritolu. Baasärevusbaashoiak Baashoiak (basic attitude) - reaktsioon ärevust tekitavale situatsioonile III. Neurootilised kalduvused. (Neurotic trends) Baasärevusega toimetulekuks: neurootilised kalduvused; neuroos kui kaitse.
Realistlik pealtvaataja roll Inimlik pimedusekartus, magab öölambiga Usu vastane Iseloomilik: kirg, vaprus, ausus Puudu: armastus, usk, eesmärgid, enesekindlus Leedi Brett Imeilus inglanna Emotsionaalsed armid (vastukaal Jake'le, kellel haav) Sõja ajal afäär sõduriga, keda põetas, ent too suri Väärtusetud suhted Oli abielus Briti lordiga (kaasvaraks tiitel, mitte õnn) Kihlatud Michael Campellga Kihlusvälised suhted paljudega Suitsetab ja joob palju Vastutustundetu, neurootiline, egoistlik Kõik raamatu meeskangelased temasse armunud Vahel mehelikum kui Jake Robert Cohn Varastab Jake armastatud naise Kogu elu kõrvalseisja rollis Elus privileege, mida paljud kadestasid Võimalus saavutada kõike, mida tahab Vähe eneseteadvust ja puudub kuuluvustunne, huumoritundetus Sõbrad naeruvääristavad, hoiduvad sageli eemale Suur erinevus teistest: elab naiivsetes lootustes ja uskudes armastusse Jake ja tema sõbrad on õppinud elutarkused elust
Depressiooni ja hulluse küüsis vaeveldes üritas ta 1848. aastal sooritada enesetappu. Kuigi enesetapukatsed ei muutunud tal kombeks, oli talle omane kaduda pikkadeks perioodideks teadmatusse ning ilmuda hiljem deliiriumiseisundis välja. Kaks aastat peale oma abikaasa surma, 7. oktoobril, suri temagi. Ta psühholoogiliste kirjutiste alusel on kriitikud Poe väitnud olevat nekrofiil, dipsimaan, paranoiline, neurootiline, üleseksitud ja ravimisõltlane, kes inimeste silmis pole muud kui ebastabiilne olend, kes istub hämaras toas, pudel laual, oopium piibus, kritseldades hulle värsse... Ja nüüd meie Grand Finale oma ajamasinaga olen suutnud siia transportida härra Edgar Allan Poe isiklikult, kes esitab meile ühe oma teostest. Ja sealt ta tulebki!
käte jõudluse, õlavöötme kiire väsimine peenkapillaaride ahenemine VIBRATSIOONTÕBI II staadium käte jahtumine, sinakus, higistamine valud õlavöötmes (liigestes, lihastes, sõrmedes) KNS häired (asteenilis-neurootlised nähud) südame-veresoonkonna häired vegetaatilise närvisüsteemi häired VIBRATSIOONTÕBI III staadium tugev valu kätes veresoonte spasm, lihaste krambid sõrmedel tugev asteeenilis-neurootiline sündroom südame-veresoonte kahjustus hormonaalse regulatsiooni häired (kilpnääre) ainevahetuse häired VIBRATSIOONITÕVE SOODUSTEGURID müra toksilised ühendid tööülekoormus vaimne, füüsiline kaasasündinud haigused närvisüsteemi kahjustused ainevahetuse häired neurohormonaalsed haigused nakkushaigused VIBRATSIOON KAHJULIKU TOIME VÄLTIMINE Tehnilise protsessi parandamine Individuaalsed kaitsevahendid
enamasti kaua, võib märkamatult tekkida ja mööduda. Põhjustavad tervis, ilm, valu, sündmused, aastaajad. Nimeta stressi põhjuste kolm peamist valdkonda ja too iga valdkonna põhjustajate kohta paar näidet Valdkonnad: katastroofid(loodusõnnetused, autoõnnetused, kuritegude ohvriks langemine), elusündmused(abieluprobleemid, haigused), töö(suur töökoormus, halvad suhted töökaaslastega) Temperamenditüübid Melanhoolik- nõrk, neurootiline ja introvertne, ebastabiilne. Flegmaatik- tugev, tasakaalustatud, väheliikuv, stabiilne, introvertne. Sangviinik- tugev, tasakaalustatud, stabiilne, liikuv, ekstravertne Koleerik- tugev, tasakaalustamata, ekstravertne, neurootiline Sigmund Freudi kolm isiksuse teadvuse tasandit ja kolm struktuuritasandit 3 tasandit: teadvustatud, eelteadvus ja alateadvus.Struktuuritasandid: Miski, Mina ja Ülimina. Kolm iseloomustavat olemust alateadvuse kohta- libiido, surmatung ja hirmud.
1833. aastal võitis mees lühinovellide konkursi ning aastal 1835 abiellus ta Baltimore'is oma 13-aastase nõbu Virginia Clemmiga. Paaril ei sündinud 11 koos oldud aasta jooksul ühtegi last. 1947. a. suri Poe naine tuberkuloosi. Poest sai inimvare ning ta langes depressiooni ning ta üritas sooritada enesetappu. Poe suri 40 aastasena, kaks aastat peale oma naise surma. Tema surma põhjus on tänaseni selgusetu. Edgar Allan Poe'd kirjeldatakse kui ebastabiilset meest, kes oli paranoiline, neurootiline, ravimisõltlane, kes kirjutas hulle värsse. Edgar Allan Poe loomingut on kindlasti mõjutanud tema elukäik. Tema novellis ,,Reetlik süda" on mõrvari käitumises märgata neurootilisust, paranoilisust, vaimset ebastabiilsust samas ka süütunnet. Välja toodud novelli puhul võiks kõrvutada Poe ja mõrvari isiksusi ning leida palju sarnasusi. Muud Poe tuntumad teosed on ka ,,Mõrvad Rue Morgue'l", ,,Pudel Ammontillaadot" ja ka ,,Usheri maja langus"
sinna juurde võivad tulla tunnused, mis avalduvad konkreetsetes olukordades *kesksed ja teisesed tunnusjooned 4) R. Cattell * faktoranalüüs *1946 * leidis, et isiksust saaks ära kirjeldada 16 erineva iseloomujoonega – 16PF (personality factor scale) *185 väidet 5) H. J. Eysenck *BIOLOOGILINE TUNNUSJOONTE TEOORIA ekstravertsus, intravertsus/neurootilisus, hiljem ka psühhootilisus *EPQ (Eysenck's Personality Questionnaire) KOLEERIK – ebastabiilne/neurootiline, ekstravertne FLEGMAATIK – introvertne, stabiilne MELANHOOLIK – ebastabiilne/neurootiline, introvertne SANGVIINIK – ekstravertne, stabiilne 6) NEO PI-R (Neo personality inventory revised) - McRae ja Costa (1996) võtsid aluseks selle, et milline oleks kõige väiksem arv tunnuseid, mis inimese isiksuse ära seletaksid - suur viisik (big five) ISIKSUSE JOONED - isiksuse põihomadused (McRae ja Costa) on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused
Elulugu Jean Piaget sündis 9. augustil 1896.a Neuchatelis, Sveitsis. Tema isa, Arthur Piaget, oli keskaegse kirjanduse professor ja ema, Rebecca Jackson, oli inteligentne ja energiline naine, kuid Jean Piaget arvas, et ta on neurootiline. Juba väga noores eas tekkis mehel huvi loomavaatluste vastu, mida talle meeldis läbi viia loomulikus elukeskkonnas. 10-aastasena avaldas ta oma esimese artikli, milles kirjeldas albiinovarblast, keda ta oli pargis vaatlemas käinud. Varsti pärast seda sai ta laborandi ametikoha kohaliku loodusteaduse muuseumi direktori-malakoloogi juures, töötades seal õppetundidest vabal ajal. Ta töötas seal neli aastat ja hiljem avaldas
4.sise-ja välisnäärmete töös (nutmine) 32.Temperamenditüübid, nende kirjeldamine Eysencki ja Pavlovi teooriate põhjal( 4 pilti , ära tunda, jälgi, kui on rahul siis Fleg. Õnnetu melanhoolik, huumoriga sangviinik Temperamenditüübid: koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik Eysenck-Igas inimeses on kaks dimensiooni(2 tunnuste paari) Pavlov- temperament on kõrgema närvitegevuse omadus,see on kahe närvitegevuse(erutuse ja pidurduse) tugevus, liikuvus ja tasakaal Koleerik- Ta on neurootiline, ekstravertne ning närviprotsessid on tugevad, tasakaalustamata. Kannatamatu, taltsutamatu,rahulolematu, meeleolud vahelduvad,elu suurte tõusude ja mõõnadega,erutub nii et pidurdus ei tule ja vastupidi, .Ta on neurootiline, ekstravertne ning närviprotsessid on tugevad, tasakaalustamata. Sangviinik-Emotsionaalselt stabiilne, ekstravertne ning närviprotsessid on tugevad, liikuvad ja tasakaalustatud. Elav, organiseeriv, ei hakka räuskama, meeldivad peod, ei meeldi kodus istuda
Pshhoanaltiline koolkond-rhutav alateadvust ja lapseplve kogemusi. Kognitiivne koolkond-inimene on ppimise ja kogemuste tulemus. Humanistlik koolkond-inimene on pidevalt arenev olend, philoomuselt hea. Tunnusjoonte teooria-rhutavad prilike joonte omadusi. Eysenck- temperamendi teooria edasiarendaja, ti vlja 2 phidimensiooni, mis kirjeldavad isiksust 1)stabiilsus-neurootilisus, 2)ekstravertsus-introvertsus. Stabiilsus-tundmused vahetuvad aeglaselt, keskmise tugevusega, kindel ja usaldusvrne. Neurootiline-tundlik, nrviline, ebakindel, kardab kike. Ekstravert-vljapoole elav inimene, seltsiv, kontaktne, avatud, pidu, seltskonnas olev. Introvert- tagasihoidlik, kinnine, spru vhe-ustav, ettevaatlik, avab ainult spradele Seesmise e. internaalse kontrollkeskmega-inimesed peavad oma edu ja ebaedu eesktt enesest sltuvaks,nad arvestavad oma vimeid ja eeldavad oma tegevusele vastavaid tulemusi. Vlise e. eksternaalse kontrollkeskmega-inimesed mtlevad,et nende edu ja ebaedu tuleneb vlistest tingimustest
Bioloogilise teooria suund kirjeldab isiksust organismis, eriti ajus, toimuvate bioloogiliste ja keemilisted protsesside kaudu. Seadumus- või iseloomujoonekeskne käsitlus põhineb inimese iseloomujoontel ning taandub kahele mõõtmele: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-emotsionaalne stabiilsus. Ekstravertne inimene on avatud teistele inimestele ja keskkonnale, seevastu introvertne inimene on rohkem keskendunud oma seesmistele kogemustele. Neurootiline inimene kaldub olema emotsionaalne ja kergesti ärrituv ja stabiilne inimene on emotsionaalselt püsivam. Selline käsitlus on pannud aluse tänapäeva isiksuseteooriate kujunemisele, mille kõige paremaks näiteks on VIIE FAKTORI teooria, kus isiksuseomadused on koondatud viide rühma: neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Iga mõõdetud isiksuseomadus või viis inimest kirjeldada on oluliselt seotud kas ühe või enama suure viisiku faktoriga.
Isiksuse teooriad Eysenck'i järgi: Introvertne · Tagasihoidlik · Kinnine · Sisemaailma pöördunud · Tal pole palju sõpru, kuid need kes on on väga lähedased · Usaldusväärne Ekstravertne · Pöördunud välismaailma poole · Suhtleja · Seltsiv · Palju sõpru · Teda ei saa alati usaldada sest võib kogemata välja rääkida Emotsionaalselt stabiilne · Püsivad tunded · Muretud · Kindlad · Usaldusväärsed Neurootiline · Tundlik · Rahutu · Kartlik · Tundmused vahelduvad kiiresti NEUROOTILISUS Tujutu Tundlik Kartlik Agressiivne Jäik Rahutu Kaine Ärrituv Pessimistlik Tujukas Reserveeritud Impulsiivne
aktiivsed isikud – õige elustiil Loov mina – inimesel on valik, kuidas ta elab, millise tähenduse omistab elule, inimesed on vabad valima endale saatust Horney - baasärevus. sugu ei determineeri isiksust. biolg kadedus. Baasvaenulikkus ja baasärevus – psühholoogilise probleemide põhjused laps-vanem suhetes Lapse põhivajadused (turvalisuse, bioloogilised ), laste vajaduste ignoreerimine -> baaskurjuse kogemine -> neurootiline inimene Baaskurjus -> baasvaenulikkus vanemate vastu à maailma vastu üldiselt; baasvaenulikkuse represseerimine à baasärevus Humanistlik psühholoogia Heidegger - Autentne eksisteerimine – tunnistada enda surelikkust, mitte millekski muutumist aitab elada tähenduslikku elu, elu, mis võimaldab pidevat kasvu ja muutumist, saamist (becoming); kõikide tingimuste aktsepteerimine ja personaalsete valikute tegemine (st valikuvabaduse rakendamine)
Vaatlused; juhtumite (situatsioonide) analüüsid; küsitlused; eriuurimused; eksperimentaalsed uurimused; laboratoorsed eksperimendid; intervjuud. 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Melanhoolik Tujukas, ärev, pessimistlik, tagasihoidlik, ebasotsiaalne, vaikne, rigiidne (neurootiline, introvertne) Koleerik Agressiivne, tujukas, impulsiivne, optimistlik, aktiivne, paigalpüsimatu, muutlik (neurootiline, ekstravertne) Flegmaatik Passiivne, ettevaatlik, mõtlik, rahulik, kontrollitud, usaldusväärne, stabiilne (introvertne, emotsionaalselt stabiilne) Sangviinik Sotsiaalne, jutukas, muretu, liiderlik, outgoing, talkative, lively (emotsionaalselt stabiilne, ekstravertne) 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest.
Võrdsuse teooriaga? 23.Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Flegmaatik – (stabiilne introvert) rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik inimene. Tegemistes järjekindel ja põhjalik. Ta oskab oodata ja olla kannatlik. Sangviinik – (stabiilne ekstravert) liikuv, optimistlik ja lõbus, laiade huvidega, kiiresti kohanev ja uut omandav. Ta elab olevikus ja rohkem teistele. Töövõime on väga suur ja energiat palju Melanhoolik – (neurootiline introvert) aeglane, tasakaalutu ja pessimistlik. Ta elab minevikus, pole rahul olevikuga ja kardab tulevikku. Hääl on sageli nõrk ja arglik. Tundlik. Ta on õrn ja habras. Koleerik – (neurootiline ekstravert) liikuv, kuid tasakaalutu. Võimalikult juhtiv, teisi takka sundiv ja energiline. Elab tulevikus, olevikku väärtustab vähem. Enesekindel, visa, tahtejõuline, optimistlik, kuid sageli konfliktne. 24.Selgitage mõistet „kontrollikese“.
Vaatlused Juhtumite analüüsid Küsitlused Eriuurimused Eksperimentaalsed uurimused Laboratoorsed eksperimendid Intervjuud 2. Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Temperamenditüüpid: Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 4. Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5
väärtusetu suhte juurest teise juurde. Brett on abielus Briti lordiga, kes andis talle tiitli, kuid mitte rahulolu ning õnne. See suhe on Bretti jaoks läbi ning ta on kihtlatud Michael Campellga, kuid seegi sede ei takista tal omamast mitmeid kõrvalepõikeid. Bretti uskumused ning eluviis ei ühti tema ajaga. Ta suitsetab ning joob liiga palju. Tal on käsil lahutus, ta on veedab aega seltskonnas, mida inimesed tol ajal oleks pidanud ebasobivaks. Ta on vastutustundetu ja neurootiline, ning kui vaadata tema suhtumist meestesse ning tunnetesse, ka egoistlik. Sellele vaatamata peetakse teda Hispaanias fiestal jumalannaks. On öeldud, et ta kogub mehi ning tõesti-kõik raamatu meespeategelased on temasse armunud olnud. Brett tundub olevat mehelik: ta püüab käituda nagu mehed, kellega ta läbi käib. Soorollid on raamatus segamini kangelane on impotentne ja kangelanna käitub kui mees. Selline segadus
2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe Flegmaatik stabiilne introvert; rahulik, tasakaalukas, kannatlik, ei lähe kergelt närvi, mõtlik, truu ja ustav, passiivne, hoolikas Sangviinik stabiilne ekstravert; entusiastlik, sotsiaalne, aktiivne, meeldiv, elav, muretu, mugav, avatud Melanhoolik neurootiline introvert; analüütiline, vaikne, seltsimatu, tujutu, pessimistlik, rahulik, jäik, kaine, kartlik Koleerik neurootiline ekstravert; agressiivne, aktiivne, optimistlik, rahutu, ärrituv, tujukas, impulsiivne, tundlik 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest Sisemine kontrollkese on siis, kui inimene tunneb, et tema ise mõjutab temaga juhtuvat, nö saatus on tema endi kätes (seejuures on motiveeritum, pühendunum). Väline kontrollkese on siis, kui
keskkonnaga, mispuhul toimub pidev keskkonna ja enese suhete hindamine kasu või kahju seisukohast, mida need võivad tuua. Igale emotsioonile arvatakse olevat omane teatav "keskne teema", mida ta keskkonnassuhete osas hõlmab. Keskkonna hindamine ja käitumise reguleerimine toimub nende kesksete teemade ja neist tulenevate emotsioonide põhjal. 5) Psühhoanalüütilised emotsioonide teooriad. Hirmu ja häbi käsitlused psühhoanalüüsis. Freudi hirmu teooriad. Objektiivne hirm, neurootiline hirm ja moraalne hirm. Hirmu repressiooni (väljatõrjumise), separatsiooni ja konflikti teooria. Komplekside käsitlus ja kaitsemehhanismid. 8 Kasutatud kirjandus ,,Psühholoogia alused" T.Bachman, R.Maruste http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon 9
II. Isiksus ja maailm depersonaliseerumine võõrandumine Inimese probleem · jõuetus (powerlessness) apaatia, mõttetus tigedus, agressiivsus võõrandumine, üksildus. · ärevus (anxiety) stress "Anxiety is the apprehension cued off by a threat to some value that the individual holds essential to his or her existence as a person" anxiety fear olemuslik kultuuri poolt võimendatud normaalne ärevus - oma olemuse pidev tunnetamine neurootiline ärevus - konformsus, vabadusest loobumine süü (guilt) - oma potentsiaali realiseerimisest loobumine normaalne areng: ärevuse ja süü teadvustamine · traditsiooniliste väärtuste kadumine (loss of values) Lääne kultuur: edukus ja võistlus kontroll looduse üle kontroll inimese üle inimene kui ekspluateeritav impersonaalne objekt olemise mõttetus, võõrandumine loodusest ja teineteisest üksildus (loneliness)
Seksuaalne õnn armastuse tulemus. Põhjused ei peitu vähese tundmises, vaid pärsingutes, mis muudavad armastuse võimatuks. Juur peitub vastassugupoole pelgamises ei lasta end vabaks, siis järelikult ei usaldata partneri füüsilist lähedust. Kui suudab vabaneda hirmust, vihast ning muutub armastusvõimeliseks, siis on tema seksuaalprobleemid lahendatud. Kui ei õnnestu, siis ei aita ükskõik kui suured teadmised seksuaalvaldkonnast. Neurootiline armastus lapsepõlvehirmud-lootused kantakse täiskasvanuelu armastussuhetesse. Tundeelu poolest jäädakse 2-5 aastaseks, mõistus ja sotsiaalne areng aga on tegeliku vanuse tasemel. Ebaküpsus segab sotsiaalset suhtlust kergematel jääb see konflikt intiimsuspiiridesse. On inimesi, kes emotsionaalses arengus säilitavad lapseliku kiindumuse. Tahavad armastust, aga ise ei anna. Leidnud naise, on nad õnne tipul, nad on südamlikud ja võluvad
II. Isiksus ja maailm depersonaliseerumine võõrandumine Inimese probleem · jõuetus (powerlessness) apaatia, mõttetus tigedus, agressiivsus võõrandumine, üksildus. · ärevus (anxiety) stress "Anxiety is the apprehension cued off by a threat to some value that the individual holds essential to his or her existence as a person" anxiety fear olemuslik kultuuri poolt võimendatud normaalne ärevus - oma olemuse pidev tunnetamine neurootiline ärevus - konformsus, vabadusest loobumine süü (guilt) - oma potentsiaali realiseerimisest loobumine normaalne areng: ärevuse ja süü teadvustamine · traditsiooniliste väärtuste kadumine (loss of values) Lääne kultuur: edukus ja võistlus kontroll looduse üle kontroll inimese üle inimene kui ekspluateeritav impersonaalne objekt olemise mõttetus, võõrandumine loodusest ja teineteisest üksildus (loneliness)
Intellekti ja mälu häired- hälbed võimete tasemes. Teadvusseisundi häired- muutused psüühiise tegevuse aktiivsuse tasemes 4.PSÜHHOOTILISTE JA MITTEPSÜHHOOTILISTE HÄIRETE ISELOOMUSTUS. Psühhootilised häired: Psüühiliste reaktsionide ebaadekvaatsus ( hakkab surmateate puhul naerma) Meelepettelised elamused ( hallutsinatsioonid, luulud) Kriitikavõime oluline langus ( maania) Eneseregulatsioonivõime oluline alanemine või puudumine) Mittepsühhootilised e. neurootiline häire ( maakeeli närvid on läbi ja närvitsed) Ümbritsevale sisuliselt adekvaatne reageerimine ( kuid sageli ebaadekvaatne oma intensiivsuses, kestvuses nt. surmateate korral küll leinab, kuid leina kestvus ebaadekvaatne e. üle pole aasta) Tundlikkuse ja reaktiivsuse muutlikkus ( liigne sensitiivsus) Kriitikavõime säilimine Käitumise regulatsiooni võime olemas kuid piiratud Psühhootilised häired ilmnevad pärast pikaajalist manustamist ja / või üleannustamise
Introvertne isiksus o Avatud sisemistele mõtetele ja emotsioonidele o Kõne pigem aeglane, läbimõeldud, monotoonne o Võivad vältida silmsidet o Ei väljenda meelsasti emotsioone o Tegelevad probleemidega sügavuti o Enamasti on aktiivsemad hommikuti o Motivatsioon mõjutatud rohkem seesmiselt või karistustest sõltuv o Ettevaatliku loomuga, armastavad korrapära elus o Väga usaldusväärsed Neurootiline isiksus o Tundlikud o Rahutud o Kartlikud o Emotsioonid äärmuslikud ja vahetuvad kiiresti Emotsionaalselt stabiilne isiksus o Tundlikkus madalam o Rahulikud o Julged o Muretud o Emotsioonid püsivamad ja käitumine stabiilne TEMPERAMENT Hans Jürgen Eysencki arvates on isiksuse kirjeldamiseks oluline kahe tunnusjoone kombineerumine: 1.neurootilisus/stabiilsus 2.ekstravetrus/introvertsus Neurootiline ja ekstravertne on KOLEERIK
maastikul. Gustave Moreau : nägemuslikud ja värvirohked kompositsioonid legendaarsete kangelannadega. Auguste Rodin : skulptor, kes on vormikäsitluselt pigem impressionist, aga temaatikalt sümbolistlik: ,,põrgu värav", ,,Mõtleja". Belgia. Jamnes Ensor: kompositsioonid, kus on maskide taga figuurid, skeletid ja monstrumid, kummituslikkus, kasutas eredaid ja kauneid värve. Inglismaal. Edward Brune-Jones esindab prerafaeliitide koolkonda uuenduslikult. Norras. Edvard Munch on nii neurootiline sümbolist, kui ka ekspressionist. Teemad: üksindus, ängistus, pettumus, haigus. Venemaal. Mihhail Vrubel: hingeelu traagika ja mosaiigitaoline värvikäsitlus. Leedus. Mikalojus Konstantinas Ciurlionis oli maalija ja helilooja, tema piltidel on ulmelised ja kosmilised kujutised. 2.Rahvusromantism ja sümbolism põhjamaades. Rahvusromantika sai uusromantismist, primitivismist ja eksootika huvist innustust. Norras. Looduse täpse maalimise kõrval arenes muinasjutuline ja fantaasiarikas
II STAADIUM : · Käte jahtumine sinakas värvus · higistamine · Valud õlavöötmes piirkonnas (Lihastes, liigestes , sõrmedes ) · Kesknärvisüsteemi häired . Südame veresoonkonna häired ( rütmihäired , isheemiline sündroom , valulikkus rindkeres ) III STAADIUM : · Tugev valu kätes · Veresoonte spasm , lihaskrambid sõrmedel ja kätes · Tugev asteenilis - neurootiline sündroom ärevus , depressioon , isikusehäired · Südame veresoonte kahjustus infarkt , rütmihäired · Hormoonaalse regulatsiooni häired · Ainevahetuse häired VIBRATSIOONI VÄLTIMINE · Töövahendid vibratsioonikaitsvate käepidemetega · Vibratsiooni vähendavad matid vibratsioonitekitava allika alla · Isikukaitsevahendid vibromatid traktoripõrdandale , vibropadjad istmetele vibrokindad · Tööjalatsid paksu kummitallaga
- Otsustamine, on seotud otsustamisstiiliga: mõtleja (analüütiline, selgus, reegleid jälgiv) – üleelaja (subjektiivne, „südamega mõtlev“); - Kuidas inimene suhtub keskkonda: otsustaja (aega planeeriv, organiseeritud) – kohaneja (paindlik, spontaanne, avastav) 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Flegmaatik – stabiilne introvert Sangviinik – stabiilne ekstravert Melanhoolik – neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 3. Kirjeldage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni.
reageeritakse. Väljas käin väga kindlate inimestega, kellega tunnen ennast hästi. Mulle ei meeldi suur seltskond." Marek on üks mitte eriti pikka kasvu pikkade juustega tavaline poiss. Ansambli N-Euro laulja, kes lavalt tuntud oma pulk-päikese-soengu ja eriskummalise riietusega. "Eks mind tuntakse järjest rohkem ka niisama ära, aga bändisoenguga tuntakse mind ikka väga ära. Kuigi sellise soengu ja kostüümiga on ka raske jääda märkamatuks," ütleb ta oma tuntuse kohta. Neurootiline meelelahutusansambel Mareki puhul tuleb esimese asjana ikka meelele ja keelele N-Euro, ansambel, mille sünniajaks loetakse aasta 1999 jaanuari. Viljandi Kultuurikolledzis said siis kokku Marek ja kaks Pärnu poissi, Sander Udikas ning Kalev Tilk. Sama koosseis, mis tänaseni kannab N-Euro märki. Esimene lugu olevat olnud Koit Toome eurolaul "Mere lapsed". Kolme bändimehe esialgsed varjunimed olid MA, SA, KA. Marek: "Kes see enam mäletab, kuidas need nimed tekkisid
Kuid juba paari seannsi pärast hakkab patsient tavaliselt rohkem oma elu ja tegusid analüüsima. Müür, mis varem oli tal ümber mõne halva mälestuse, sündmuse ehitatud, variseb kokku ning ta on ausam ja vabam iseendaga. Lisaks suudab ta leppida rohkem raskustega, mis elus ette võivad tulla ja neid rahulikumalt lahendada. Kuid see kõik toimub vaid siis kui analüüsitav ise soovib paraneda. Nagu ütles Sigmund Freud ise: ,,Psühhoanalüüsi eesmärk on lihtne: muuta neurootiline viletsus tavaliseks viletsuseks." Nagu juba varem mainitud oligi Sigmund Freud selle teooria loojaks. Ta oli Viinis elav arst, psühholoog ja ülikooli professor. Tema algatas nii psühhoanalüüsi kui ka vabade assotsiatsioonide meetodi. Lisaks nendele eristas Freud inimese teadvuses kolme tasandit: 1)teadvustatud tasand 2)eelteadvuse tasand 3)alateadvuse tasand.Teadvustatud tasand on kõige väiksem osa (Freud mõtles sellest kui jäämäe veepealsest osast)
Raske depressiooni faasis - märgatavalt kahanenud huvi kõige senise vastu, muutused magamisharjumustes ja söögiisus, energiapuudus, alaväärsustunne või ekstsesiivne süütunne. Maniakaalses faasis muutuvad sümptomid täielikult - võib väljenduda oivalises meeleolus, hüperaktiivsuses, agressiivses käitumises, erutuvuses, suurushulluses ja vähenenud otsustusvõimes. Kergemad depressioonid jagunevad:1)neurootilisteks,2) nartsissistlikeks ja 3) psühhoreaktiivseteks. Neurootiline depressioon - väljendub rusutud meeleolus, enesesüüdistustes, alaväärsustundes, kapseldumises, elustiimulite pärssimistes, enesetapumõtetes. Somaatilised sümptomid: kalduvus kurnatusele, peapööritus, mao ja soolestiku talitushäired, millega kaasnevad isutus, aplus ja neelamistakistused. Eelkõige tabab neurootiline depressioon niisuguseid inimesi, kes kipuvad teiste külge klammerduma,
2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke.
Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast – neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) • Flegmaatik – stabiilne introvert • Sangviinik – stabiilne ekstravert • Melanhoolik – neurootiline introvert • Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum – ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke.
· Elitarist · Äkiline · Karjub · Esitab juhtnööre, juhiseid · Ähvardab, et inimesed juhtnööre järgiks · Käsib, mitte kunagi ei küsi · Ei osale X ja Y teooria · Ei ole meeskonnatööle meelestatud · Ei huvitu töötajate heaolust ega moraalist · Uhke, mõnikord enesehävituseni · Ühepoolse suhtlusega · Halb kuulaja · Neurootiline · Suhtlust vältiv · Kättemaksuhimuline · Ei täna ega kiida · Taotleb hukkamõistu, enne kui keskendub vigadest õppimisele · Ei soovi ettepanekuid · Talub halvasti kriitikat · Õnnetu (Alan Chapman, 26.01.2010) Kuidas saada hakkama X teooria juhiga, kui oled alluv? Tema heaks töötada pole lihtne, kuid on mõned moodused kuidas seda lihtsamaks teha. · X teooria juhid on tulemusele orienteeritud, seega suuna oma vestlused temaga
vajadused sekundaarsed. Alfred R. Radcliffe Konfiguratsionism e. kultuurimudeli teooria – kultuur on ühtne käitumismudel, seetõttu kultuurid üksteisest erinevadki. Keskmes on inimese psühholoogia. Ruth Benedict. Kolm puhast psühholoogilist tüüpi: 1. Apollonlik – tehakse kõike mõistusega intellektuaalne mudel 2. Dionüüsuslik – Tunnete ja emotsioonide põhine mudel 3. Iakchoslik mudel – neurootiline, kiuslik, vastik, valdavad negatiivsed emotsioonid / Kõik maailma rahvad on nene kolme mudeli mikstuurid / Kultuuri ja isiksuse koolkond – Väideti, et soorollid on õpitud, kõik sünnivad valge lehena. Eestvedaja Margaret Mead. Uuris, kuidas murdeiga mõjutab tüdrukute psühholoogiat. Oli seksuaalrevolutsiooni eestvedaja. Strukturalism – Kultuurinähtusi tuleb uurida sünkrooniliselt, nende sisemises ja välises ühtsuses
Isiksus areneb sotsiaalsetest suhetest ja vanemate suhetest. Sünnipärane rahutus esimesest eluhetkest peab laps võitlema elu eest ja ta viiakse turvalisest keskkonnast eemale. See tunne muutub sisemiseks tunnuseks. Inimese käitumist juhivad 2 tendentsi inimene käitub nii, et tunda ennast turvaliselt ja inimene püüdleb alati soovide rahuldamise suunas. Need ei ole kooskõlas, kui konflikt tekib, siis neuroos. Nooremal perioodil oli neli taktikat, kuidas sellest vabaneda. 1) Neurootiline püüd armastuse poole (armastus iga hinnaga); 2) Neurootiline võimupüüdlus (hirm ja vaenulikkus teiste vastu); 3) Püüd kaugeneda teistest; 4) Omaenda abituse tunnistamine. Elu lõpu poole taanduvad need kolmeks. 1) Liikumine teiste poole järeleandlik; 2) Liikumine teisteste eemale eemalehoidev; 3) Liikumine teiste vastu agressiivne. Tekib vastav isiksusetüüp (järeleandlik, eemalehoidev, agressiivne). Tüüpide teke on omane tervetele inimestele.
mul olevat ja mulle antavat." Varajane lapsepõlv (1-3) autonoomsus või häbi, kahtlus. Teise staadiumi põhitähendus on seotud kiire, muskulaarse arengu ja rääkima hakkamisega, eristus-ja järeldusvõime kasvuga. Paljude tegevuste kaudu hakkab laps kogema oma autonoomset tahet. Ta kogeb ka ebavõrdsust oma tahte ja võimete ning vanema ja iseenda vahel. Sellesse ikka langeb ka puhtusepidamise õpetamine, mille erilise ranguse ja nõudlikkuse korral võib areneda neurootiline tüüp, kes on kitsi, alalhoidlik ja piinlikult täpne. Kogu see staadium kujutab endast võitlust autonoomia eest. Niipea kui laps tunneb end omil jalul kindlamalt, õpib ta nägema maailma läbi oma "mina". Kui väline kontroll on olnud liiga varane ja karm võib laps muutuda vaenulikuks ja kangekaelseks. Vaba tahte tunnetamise ontogeneetiline allikas on enesekontrolli tunnetamine, millega kaasneb kõrge enesehinnang. Enesekontrolli kaotamine ning liigse
Võtmeks inimesest arusaamisel ei ole keha ega mõni instinkt, et vajadus toidu ega omandi järele, vaid inimese terviklik eluprotsess, tema «elupraktika». - Lähedus - kahe inimese vaheline suhe, mis võimaldab isiktuse väärtuste avaldumise (Sullivan). «Egoism a deux» - tegemine kahe inimesega, kes teevad panuse ühistest huvidest lähtuvalt; koos astuvad nad vaenulikule ja võõrandunud maailmale. Armastuse tüübid: 1) Neurootiline - ühe või mõlema «armastaja» sõltuvus oma vanematest. 2) Irratsionalne - jumaldav armastus, sentimentaalne armastus (kujutus), projitseerimine (probleemide lahendamine vigade, nõrkuste kaudu), jumalaarmastuse allakäik. Ema võib elu anda, ema võib elu võtta. Isalaadset haigustikku neurootilist vormi võib kohata juhtudel, mis esineb tugevat kiindumust isasse. Keerukamad on armastajate suhteid saatvad neuroosid, mille põhjuseks on kodu, kus
– teadvustamatus, lapsepõlvekogemuste tähtsustamine, seksuaalsusel keskne tähendus, psüühika struktuur (id-‐ego-‐superego); psühhoseksuaalne areng (oraalne, anaalne, falliline, latentsiperiood, genitaalne staadium); ego kaitsemehhanismid (repressioon), unenäod, ärevus (objektiivne, neurootiline, moraalne) • Jung: analüütiline psühholoogia – vabad assotsiatsioonid, kollektiivne teadvustamatus, psüühika struktuur – arhetüübid; individualisatsioon, psühholoogilised tüübid (mõtlemine, tundmine, aistmine, intuitsioon), mütoloogia ja alkeemia • Adler: individuaalpsühholoogia
Kohustuseks on patsiendi teavitamine, aga nõusoleku saamine pole tavaliselt vajalik x Kohustuseks on patsiendi teavitamine ja nõusoleku saamine Objektiivne sümptom: valige üks või mitu x Nt tsüanoos Anamneesi kogumisel leitav sümptom maire x x Vaatlusel nähtav haiguse tunnus Nt depressioon maire x Eristatakse järgnevaid teemori liike: valige üks või mitu lk 27 x Tserebellaarne treemor Juveniilne treemor x Seniilne treemor x Neurootiline treemor x Rahulolekutreemor Teadvusel haigel, motoorika hindamisel, võrreldakse parema ja vasaku kehapoole jõudu nii kätes kui jalgades järgnevate katsudega:... valige üks või mitu lk 26 Babinski katsuga x Barre ülemise katsuga Kerning'i katsuga X Käepigistuse mõõtmisega Meningeaalärritusnähtude sümptomiteks on muuhulgas ka: valige üks või mitu X Palavik X Valguskartus X Kuulmis- ja naha ülitundlikkus X Peavalu X oksendamine Mis on vaevus?
Väidab, et laps sünnib ärevus/rahutustundega nt esimese hingetõmbega võitleb elu eest, see tekitab stressi, mis on psüühika üks põhiomadustest. Sellest tundest vabanemise soov on põhiline motivaator. Püüeldakse alati kahe põhitendentsi suunas. 1) Püüe turvalisuse ja ohutuse poole 2) Püüe soove ja vajadusi rahuldada Need tendentsid võivad olla ka vastandlikud, mis tekitab neuroose. Nooremal perioodil oli neli taktikat, kuidas sellest vabaneda. 1) Neurootiline püüd armastuse poole (armastus iga hinnaga) 2) Neurootiline võimupüüdlus (hirm ja vaenulikkus teiste vastu) 3) Püüe kaugeneda teistest 4) Omaenda abituse tunnistamine Elu lõpu poole taanduvad need kolmeks. 1) Liikumine teiste poole järeleandlik 2) Liikumine teisteste eemale eemalehoidev 3) Liikumine teiste vastu agressiivne Tekib vastav isiksusetüüp (järeleandlik, eemalehoidev, agressiivne). Tüüpide teke on omane tervetele inimestele
* Carl Gustav Jung ,,Psühholoogilised tüübid" (nii mahukas, et läheb kahe raamatuna) * Clarissa Pinkola Estes ,,Naised, kes jooksevad huntidega" (läheb kahe raamatuna) * Margaret Mark & Carol Pearson ,,Kangelane ja lindprii" (brändide loomisest) * Alfred Adler ,,Inimese tundmine" * Erich Fromm ,,Armastuse kunst" * Erich Fromm ,,Psühhoanalüüs ja zen-budism" * Erich Fromm ,,Omada või olla" * Karen Horney ,,Meie aja neurootiline isiksus" * Eric Berne ,,Suhtlemismängud" * Abraham Maslow ,,Motivatsioon ja isiksus" (läheb kahe raamatuna) * Starak, Oldham, Key ,,Risk olla elus" Isiksuse psühholoogia * Huvi isiksuse kui nähtuse vastu saab alguse kahekümnenda sajandi algusel, kui esimese maailma sõja ajal sõdurid hakkavad sõja ajal pead kaotama ning Ameerikas hakatakse uurima, kas on võimalik testida inimeste stressi taluvust juba enne sõtta minekut.
Gustave Flaubert (12.detsember 8.mai 1880) oli prantsuse proosakirjanik. Eriti on tuntud tema realistlik romaan ,, Madame Bovary" ja ta piinlikult hoolikas pühendumus raamatu stiilile, mille parimaks näiteks on tema lõputu ,,parima sõna" ja puhta kunsti otsing. (1) 2.1 Iseloom Flauberti iseloomu on kirjeldatud mitmeti. Ta oli uje, kuid samas äärmiselt tundlik ja samas ülbe. Sama vastuolulisus märgib ka tema isiksust: ta oli lapsepõlvest saati ebakindla tervisega ja äärmiselt neurootiline. See priske hiiglane oli tegelikult inimpõlgur ja elust tülgastunud. Tema vihkamine, mis algas lapsepõlves, arenes peagi maaniaks. Gustave Flaubert oli tõepoolest ebaisikliku kunsti vaimustunud kuulaja. Tema arvatesoli patt, kui autor laseb oma olemasolu ainult aimatagi, kui mõnes reas, mõnes sõnas vilksatab kas või osake tema arvamusest, tema kasvatuse õrn varigi. Kirjanik peab olema tõsiasjade peegel,
kaalutlev, enesekindel, isikupärane, loominguline, paindlik, sõltumatu, inimsõbralik, kannatlik, lahke, mõistev, sooja südamega, koostööaldis ja vastutustundlik. Ise arvan, et kui end parandan mõnes osas, siis need kõik omadused iseloomustaksid ka mind. Vaeva peaksin nägema just vastutustunde suurendamisega, paindlikkusega, hoolikas- ja konkreetsem olemisega. Tähtsa viisiku testis olen: keskmiselt pisut üle neurootiline( ainult katki minemisel olen kurb, kuid depressiooni langeda ma enam endal ei lase, üritan olla tugev, kontrollida oma emotsioone. Ka töös, kus pole kindlaid reegleid, saaksin ma arvan, et hakkama. Mingid reeglid on ikka, aga need on siis kirjutamata. Olen Nõustumisvallas täpselt keskel, kuna ma pigem usaldan, kuid kontrollin ka samas. Kuigi võib eemalt tunduda, et usaldan inimesi üleliia, kuid ajapikku olen jõudnud arusaamisele, et ega see kusagile ei vii. Ekstravertsus,
Alateadvus, eelteadvus, teadvus, sotsiaalne kontroll, vanemad, perfektsionism. a) Ideaalmina, ego ideaal – kiitus, uhkus b) Südametunnistus – häbi, karistus. On nägemine, aga puudub energia? IV Ego kaitsemehhanismid: ego blokeerib id’i impulsid isiksuse integreerimine sünd - esimene traumeeriv sündmus. ÄREVUS (tunne, et midagi halba hakkab juhtuma): objektiivne ärevus (reality anxiety) - väline oht. Objekt/keskkonna hirm. neurootiline ärevus (neurotic anxiety) - id’i ja ego konflikt, neuroos (represseeritud idee väljendus). Tappa oma vanemad, ohjeldamatu seksuaalsus, miski mis on seotud hävitamisega. Kogu elu kaasaskäiv. moraalne ärevus (moral anxiety) - id’i ja superego konflikt, süü ja häbi.Kogu elu kestev. Ärevus on peamine motiveeriv jõud ja pinge allikas. Isiksuse intergreerimiseks peab ego moonutama ärevust tekitavaid impulsse või blokeerima nende väljendusi
Sõnastage näide. Konformism (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed kaotada vastutuse otsuse tagajärgede eest. 30. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Flegmaatik - stabiilne introvert (passiivne, hooliv, mõtlik, rahulik, kontrollitud, usaldusväärne, stabiilne) Sangviinik - stabiilne ekstravert (sotsiaalne, vastutulelik, jutukas, vastuvõtlik, muretu, elav, juhtiv) Melanhoolik - neurootiline introvert (vaikne, ebasotsiaalne, vaoshoitud, pessimistli, kaine mõtlemisega, range/paindumatu, murelik, tujukas) Koleerik - neurootiline ekstravert (aktiivne, optimistlik, implussiivne, ebastabiilne, ärrituv, agressiivne, rahutu, kergesti ärrituv) 31. Selgitage inimese sisemise kontrollikeskme erinevust välisest kontrollikeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum.
Ka Peter on üsna ebatraditsiooniline oma laste kasvatamises. Kui ta Meganit parajasti ei mõnita ja üritab õpetada talle midagi kasulikku, siis kukub see ikka halvasti välja. Näiteks katsus Peter õpetada tütart meestega käituma. Tema sõnul peaks tütar oma tulevase mehe selga raseerima jne. Üleüldiselt pole nad traditsiooniliselt mainitsevad ega moraalitsejad. Perekonna hierarhiline ülesehitus. Pükse kannab perekonnas pigem Lois, kuna Peter on väga neurootiline, ebaratsionaalne, lapsik ja impulsiivne. Lois on hästi vastutustundlik ja katsub alati teha asju nii nagu peaks (alati see tal ei õnnestu). Suurt rolli mängib peres ka Briani, kes on olnud lastele alati toeks ja on astunud laste eest välja. Mingil määral usaldavad lapsed teda rohkem, kui Peterit. Võiks öelda, et Brianil on perekonnas kaasvanema roll. Stewie üpris õel, pahatahtlik ja tugev isiksus. Juba algusest peale on ta oma bioloogilisi
(uhkus, negativism, sõltumatuse otsimine · mina-ekstensioon (self-extension) - 4 eluaastaks (mulle kuuluvad asjad, teistele hinnangu andmine) · mina-pilt (self-image) - 6 eluaastaks (võrdlused teistega, teiste ootustega arvestamine, kohusetunne · ratsionaalne mina (rational coger) - 12 eluaastaks (probleemide lahendaja, kompetentsus) · püüdlused (propriate striving) - 12-noorukiiga (elu eesmärgid, plaanid) üleminek sõltuvusest sõltumatu inimese seisundisse, neurootiline inimene jääb sõltuvaks (lapseks) · integratsioon (self as knower) - täiskasvanu (integreerib kõik eelnevad tasemed) VI. Kohusetunne (conscience) Sisaldab enesehinnangut, mina-pilti ja püüdlusi Kaks liiki: a) pean-kohusetunne (must conscience) - hirm karistuse ees b) võin-kohusetunne (ought conscience) - vaba otsustus VII. Funtsionaalne autonoomia (functional autonomy) motiivide transformatsioon Kriteeriumid motivatsiooniteooriale:
alateadvus, eelteadvus, teadvus sotsiaalne kontroll, vanemad perfektsionism alateadvus moonutab vanemate soovid a. ideaal-mina, ego ideaal ego ideal kiitus, uhkus b. südametunnistus conscience karistus, häbi IV Ego kaitsemehhanismid Ärevus anxiety ohusignaal ego blokeerib id'i impulsid isiksuse integreerimine sünd - esimene traumeeriv sündmus ärevus: a. objektiivne ärevus reality anxiety väline oht b. neurootiline ärevus neurotic anxiety id'i ja ego konflikt neuroos (represseeritud idee väljendus) c. moraalne ärevus moral anxiety id'i ja superego konflikt süü ja häbi Ärevus on peamine motiveeriv jõud ja pinge allikas Isiksuse intergreerimiseks peab ego moonutama ärevust tekitavaid impulsse või blokeerima nende väljendusi normaalne isiksus - kaitsemehhanismid Kaitsemehhanismid "töötavad" alateadvuse tasemel Represseerimine repression
kompleks neuroos - alateadvuslik konflikt V Ülekanne (displacement) agressiivsuse ülekanne · reaktsioon sarnasele stiimulile · vältimise tendentside puhul - ülekanne mittesarnasele stiimulile VI Frustratsiooni-agressiivsuse hüpotees kolm tegurit: · ajejõu intensiivsus ja frustratsioon on omavahel seotud · eesmärgi saavutamise ulatus ja frustratsioon on omavahel seotud · frustratsiooni kumulatsioon VII Neuroos neurootiline käitumine - alateadvuslik konflikt neuroos - tõrjutud konflikti manifesteerumine ego kaitsemehhanismid - lapsepõlves omandatud ärevuse vähendamise viisid ärevus - ajejõud neurootilised sümptomid - õpitud reaktsioonid ärevuse vähendamiseks käitumuslik psühhoteraapia VIII Neli kriitilist õppimissituatsiooni. Isiksuse omadused neurootilisus omandatakse lapsepõlves 1. Toitmine (feeding situation)
annaabi.ee 
