FÜSIOTERAAPIA RASMUS SALUÄÄR HAAPSALU PÕHIKOOL 9D HAAPSALU NEUROLOOGILINE REHABILITATSIOONIKESKUS • Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus alustas tegevust 1958. aastal. Tänaseks on endisest kitsa profiiliga haiglast kujunenud taastusravikeskus, kus ravitakse kaasaegsel tasemel erinevaid närvisüsteemi ja luu-lihaskonna haigusi. FÜSIOTERAAPIAST • Füsioteraapia on kehalistel harjutustel, asendravil, massaaži abil ja füüsikalistel meetoditel (sooja- ja külmaravi ning elektriravi) põhinev taastusravi • Füsioteraapia sihiks on täielikult või osaliselt taastada tugiliikumisaparaadi või organsüsteemi funktsionaalne võime, et patsient saaks paremini integreeruda normaalsesse elu- ja töökeskkonda. • Füsioteraapia protsess koosneb erinevatest etappidest: füsioterapeutilisest hindamisest, füsioteraapia planeerimisest ja teostusest ning seatud eesmärkidele hinnangu andmisest. FÜSIOT...
Diskursiivne mõtlemine (loogiline, arutlev, järledusreeglitele tuginev, väitelt väitele kulgev, nt kaasuste lahendamine) Keel põhineb keelemärkide kasutamisel, on välja kujunenud inimühiskonna arnemise käigus suhtlusprotsesside toimel. Keele suuline vorm on kõne. Sõnadel on objektiivne üldtunnustatud tähendus ja subjektiivne tähendus. Kõnefunktsioonid on tavaliselt vasakus ajupoolkeras Afaasia neuroogiline kõnehäire Kõne jaguneb väliseks ja sisekõneks (oluline töömälu mõtlemisvahend) 3. Motivatsioon ja emotsioonid 3.1. Vajadused ja motivatsioon Vajadus on mingi elu-, tegevuse- või arengutingimuse puudumise tunnetamine. Vajaduste peamised liigid: 1) Orgaanilised vajadused (elutegevuse esmatingimused; toit, söök, liigisäilitamine) 2) Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused (inimene peab liikuma, puuteid tundma, kuulma, nägema) 3) Sotsiaalsed vajadused
SCLEROSIS MULTIPLEX: on krooniline ainevahetuse haigus, mis kahjustab kesknärvi süsteemi(kahjustub närvirakkude ümber olev pealmine müeliinkiht ja ei anna kontakti edasi)-häirub närvi impulsside kordineeritud levimine. On autoimmuunpõletik kus inimese loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad keha enda vastu. Haigestumise tõeonäosus geneetilste faktoritega täna enam ei kinnitata, kuid esineb kk tingitud tegurite mõju kahtlus (raskemetallid, toksiinid jm). On kõige sagedasem neuroogiline haigus, mis invaliidistab noori (20-40a). Naised haigestuvad 2 korda sagedamini kui mehed. Esmased sümptomid on kõige sagedamini seotud tundlikkuse häiretega, nägemishäiretega ja liikumishäiretega. Haiguse kulg on tavaliselt vahelduvate ägenemiste ja paranemistega. Etioloogia: arvatakse, et lapsepõlves põetud viirusinfektsioonid võivad mõjutada IMS. (viirused, herpes). Põletiku tõttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinkiht nö- isoleerimiskiht
annaabi.ee 
