ongi sõlmitud. Näiteks neuron X saadab impulsi neuronile J, mis annab teada, et näiteks pall on ümmargune. Järgmisena saadab oma impulsi neuron Y, mis annab teada, et pall on üsna suur. Ja lõpuks neuron Z saadab oma impulssi, et teada anda, et pall on punane. Kuid neuroni aktivatsioon tähendab seda, et neuron on laetud mitte ajas pidevalt, vaid perioodiliselt. Aktivatsioon ilmneb kõikidel neuronipopulatsioonidel. Näiteks neuroni X-i aktivatsioon ( selles olev info ) on ajas ühesugune, sest see neuron töötleb üht väga spetsiifilist infot. See sarnaneks sellega, et näiteks punast valgust kiirgav ekraan kiirgab valgust ajas perioodiliselt. Tema info sisu on ajas muutumatu ( punane valgus ajas ei muutu ). Sama on ka näiteks neuron Y korral, mis kiirgab näiteks sinist valgust. Kuid neuroni J aktivatsioon ( selles olev info ) on aga eelnevatest teistsugune. Kord ta
olekusse, mille tihedus on ülisuur. Fermionid on osakesed, mille spinnid ( ehk omaimpulsimomendid ) on poolarvulised näiteks elektronid, prootonid, neutronid, neutriinod jt. Kuid bosonid on täisarvulise või nullise spinniga osakesed näiteks footonid, mesonid jt. Osakesed, mis on samaliigilised, on üksteisest eristamatud. Pauli keeluprintsiip kehtib fermionide jaoks, kuid bosonitele see printsiip ei kehti. Ka inimese ajus esinevad füüsikalised väljad. Näiteks neuronitel ja neuronipopulatsioonidel esinevad just rütmilised aktiivsused, mida väljendab neuronite erutatavuse ja pidurduse vaheline ,,üles-alla" võnkumine. Neuroni aktiivsus tähendab neuroni laenglemist ( neuron saab laengu ehk neuronit ümbritseb elektriväli ) ja seega esineb ( muutuv ) elektriväli. Nüüdisaegne neuroteadus 81 peab aju rütme väga olulisteks, sest neid seostatakse mälu, tähelepanu, teadvuse ja isegi aju üldiste
annaabi.ee 
