N aaberstrukutuuridelt peegeldunud valguse keskmiste intensiivsuste erinevus määrab nende kontrastsuse Nägemine põhineb eelkõige heleda-tumeda kontrastide tajumisel, pindade ebavõrdse spektraalse peegeldusvõime korral aga värvuskontrastide tajumisel. Selleks silmast erinevatel kaugustel asuvatest esemetest tekiks võrkkestale terav kujutis, on vaja muuta läätse optilist tugevust ja pupilli suurust. See on võimalik neuronaalselt juhitavate silelihaste abil. Inimene suudab eristada u 160 värvust, lisaks sellele suudame tajuda värvuste intensiivsuse (heleduse) eri astmeid, samuti värviküllastusastmeid. Kuna need tegurid võivad ühineda erinevalt, on erinevaid värvivarjundeid väga palju. 2 Kuulmismeel Kuulmine võimaldab meil eristada helilaineid ning kindlaks teha heliallika asukoha ja selle liikumist
45 – ..oluline kasvamis- ja taastumisprotsessis • diashiis- funktsioonide ja elektrilise aktiivsuse kadu piirkonnas, mis paikneb • ühe ajupiirkonna neuronid on võimelised teisi funktsioone üle võtma-modifitseeruma ajukahjustusest eemal, kuid on neuronaalselt selle piirkonnaga seotud on Monakowi teooria Jaotus (1914). Tegemist kiiresti taastuva difuusse kahjustusega nt. ajuinsuldi järgselt • Struktuurne plastilisus – aju anatoomiliste, keemiliste ja elektriliste omaduste taastumine Denervatsiooni supersensitiivsus:
see on alles sõlmimisprotsessi baasprotsess. See eeldab ilmselt sellist närvirakku ( või närvirakke ), mis asub ajus teatud tasandil ja seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus madalamal tasandil. Nendelt saabuvad närviimpulsid koonduvad mainitud närvirakule. Sellisel juhul on tegemist koonduva ehk konvergentse seosega. Võtame eelneva näiteks selle, et meil on kolm neuronit, mis ei ole omavahel neuronaalselt ( ja seega funktsionaalselt ) seotud. Neuron X töötleb objektide kuju, neuron Y aga nende suurust ja neuron Z aga nende värvust. Kui aga need kolm neuronit saadavad oma impulsid ( mitte ajas korraga ) neljandale neuronile ( neuronile J ), siis info ongi sõlmitud. Näiteks neuron X saadab impulsi neuronile J, mis annab teada, et näiteks pall on ümmargune. Järgmisena saadab oma impulsi neuron Y, mis annab teada, et pall on üsna suur. Ja
annaabi.ee 
