- Retseptor – suur valgumolekul mis paikneb pinnal või raku sees, esimesed info vastuvõtjad bioloogiliselt aktiivsete agentide seas. On psühhofarmakoni sihtmärgiks - Ligand – kõik molekulid mis on seotud retseptoriga mingis osas. Kuna ravimid ei lähe otse neuronitee edasi on neurofarmakoloogia enim huvitatud retseptoritest mis asuvad rakust väljaspool ja tuginevad informatsioonile läbi membraani et mõjutada rakusiseseid protsesse. - Agonist – neurokemikaalid misi seonduvad kindla retseptorvalguga ning algatavad rakus reaktsiooni - Antagonistid – molekulid mida retseptor ei tunne ära. Nad ei produtseeri rakus efekti ja takistavad aktiivsel ligandil rakuga end sidumast ehk blokivad retseptori - Pöördagonist – seovad retseptoriga, tekitavad bioloogilise actioni aga see on vastupidine agonisti tegevusele. - Afiinsus – ainete potentsiaalne võime üksteisega reageerida
Veelgi tavalisem on see kauase või kroonilise alkoholi kuritarvitamise puhul. Alkohol võib esile kutsuda äärmiselt rasket depressiooni. Sageli kaob depressioon paar nädalat pärast alkoholipruukimise lõppu. (NB! Kui kavatsete alkoholi ohtra tarvitamise lõpetada, on võõrutusnähtude ennetamiseks targem pöörduda spetsialistide poole.) Füüsiline haigus Füüsiline haigus võib depressiooni soodustada kahel moel (vt tabel 7b). Haigus võib neurokemikaalid tasakaalust välja lüüa ja/või viia patsiendi depressiooni oma tagajärgedega. Näiteks reumaatiline liigesepõletik võib patsiendile põhjustada igapäevaseid füüsilisi piinu. Rasked südamehaigused sunnivad inimest oma eluviisi täiesti muutma. Vähki põdev inimene võib silmitsi seista abituks jäämise ja surmaga. Rasked füüsilised haigused kutsuvad sageli esile psühholoogilisi reaktsioone. Kuid on ka haigusi, mis võivad ise ajus põhjustada
annaabi.ee 
