Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv kuid olukord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaksioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Tegemist on neurokeemilise protsessiga, mille tulemusena suureneb muuhulgas südame löögisagedus, sageneb hingamine ning teravneb taju ümbritseva keskkonna suhtes. Kõik need on olulised reaktsioonid olukorras, kus hakkamasaamiseks on kaks valikut võitlus või põgenemine. Selline ammustel aegadel kasulikuks osutunud kohanemine aga ei õigusta end tänapäevases töökeskkonnas sageli esineva pikaajalise stressi puhul keha väsib ning tekivad vaimsed ja füüsilised tervisehäired.
Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv kuid oluord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ningtoimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaksioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Tegemist on neurokeemilise protsessiga, mille tulemusena suureneb muuhulgas südame löögisagedus, sageneb hingamine ning teravneb taju ümbritseva keskkonna suhtes. Kõik need on olulised reaktsioonid olukorras, kus hakkamasaamiseks on kaks valikut võitlus või põgenemine. Selline ammustel aegadel kasulikuks osutunud kohanemine aga ei õigusta end tänapäevases töökeskkonnas sageli esineva pikaajalise stressi puhul keha väsib ning tekivad vaimsed ja füüsilised tervisehäired
Chalmersi arvates osutavad teadvuse närvikorrelaatide otsimise konkreetsetele võimalustele järgmised faktid: (1) 40 Hz-se sagedusega aktiivsus ajukoores ja talamuse lestmetevahelistes tuumades; (2) vastastikune (retsiprookne) signalisatsioon talamokortikaalsetes süsteemides ja seal avalduv 40 Hz- ne rütm, (3) laiaulatusliku retikulaar- talaamilise aktivatsioonisüsteemi olemasolu; (4) närvirakkude kogumid, mida seob N-metüül-D- aspartaadile (NMDA) reageerimine; (5) teatud neurokeemilise aktivatsiooni tasandid ja närvirakud oimusagara alumise osa koores; (6) närvirakud nägemispiirkonna ekstrastriaatkoores, mille ühendused projitseeruvad prefrontaalsesse ajukoorde ning info visuaalne töötlus kõhtmiste (alumiste) ühendusteede kimbu kaudu. Psühholoogiast on teada mitmeid teadvuse häiritusega seotud fakte ajukahjustuste korral. Näiteks esineb peale ajukahjustusi sageli anterograadne amneesia ehk mälu puudumine sündmuste suhtes, mis toimuvad peale trauma teket
annaabi.ee 
