Igal neuronil on üks akson, dendriitide arv varieerub. 2. Närvikiu ehitus- tupega ümbritsetud närviraku jätked (müeliiniga ehk Scwanni rakkudega närvikiud ja müoliinita, hallaine ja valgeaine) Tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müoliinita kiude. Müeliinita kiude katab ainult neurogliiast koosnev neurolemm ehk Schwanni kest . Müeliinkiudu ümbritseb Schwanni kest ja sellest seespool on fosfolipiide ja valku sisaldav müeliintupp, mis liibub närvijätketele muhvitaoliste segmentidena. Hallaine ja valgeaine Kesknärvisüsteemi lõigetel eristatakse hall-ja valgeainet. Hallaine peamised histoloogilised elemendid on närviraku kehad. Nende vahele jääb närvikiudude algus- ja lõpposi ning neurogliiarakke. Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest.
2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Piirdenärvisüsteem väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel o Somaatiline närvisüsteem o Autonoomne närvisüsteem Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju; juhib kogu organismi talitlust 3. Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? Närvikude koosneb neuronitest ja neurogliiast (neurogliiat on rohkem). Dendriidid võtavad infot vastu Rakutuum juhib raku elutegevust Akson annab infot teistele närvirakkudele edasi Müeliintupp kiirendab impulsside / erutuste edasiandmist ühelt rakult teisele
Lülitab sisse skeletilihase(mootor paneb tööle). Neuronite keha asub kesknärvisüsteemis. 52. Närvikiu mõiste, liigid ehituse ja talitluse alusel. Joonis 18 vihikus. Närvikiud tupega ümbritsetud närviraku jätk. Närvikiu liigid ehituse alusel: 1 Müeliinkiud ümbritseb neurolemm ja sellest seespool fosfolipiide ja valku sisaldav müeliintupp. Erutus liigub väga kiiresti(nt. näpukõrvetus võtad kohe ära). 2 Müeliinita kiud katab ainult neurogliiast koosnev neurolemm ehk Schwanni kest. Juhib valdavalt siseelundite talitluses. Neid kiude leidub peamiselt autonoomses närvisüsteemis. Närvikiu liigid talitluse(funktsiooni) alusel: 1 aferentsed ehk sensiiblid ehk tundenärvikiud sensoorse närviraku pikad jätked. Erutus saabub retseptoritest kesknärvisüsteemi. 2 eferentsed ehk motoorsed närvikiud motoorse närviraku pikad jätked. Annavad impulsse ajust lõppelundisse lihasesse või näärmesse. (joonis 133, lk 184 õpik)
kaugemaid rakke. Hormoonid*- sisenõrenäärmetest verre erituvad signaalained, mis mõjutavad vaid kindla sihtmärkrakke. 3.2Inimese närvisüsteemi üldine ehitus ja talitlus Neuraalne regulatsioon- organismi talitluse reguleerimine närvide talitusel. Närvisüsteem reguleerib organismi talitlust Närvisüsteem jagatakse kaheks: 1. Kesknärvisüsteem- pea ja seljaaju. Peaaju koosneb paarikümnest miljardist närvirakust e neuronist ning neurogliiast e närvitoesest ( gliiarakkudest) 2. Piirdenärvisüsteem- närvid , mis ühendavad pea- ja seljaaju Piirdenärvisüsteem jaotatakse veel kolmeks: 1. Somaatline närvisüsteem- lihaste töö reguleerivad motoorsed närvid 2. Sensoorne närvisüsteem – tundenärvid 3. Autonoomne närvisüsteem- näärmed, süda , lihased, silelihased ja siseelundite talitus ( tahtele allumatud) Autonoomne närvisüsteem jagatakse kaheks: 1
seose puhul. Organismi ja väliskeskkonna vastastikuse mõjutamise kindlustamine ning elundite ja kudede talitluse reguleerimine toimub närvisüsteemi abil. Õpetust närvisüsteemist nimetatakse neuroloogiaks. Närvisüsteemi kuuluvad: peaaju, seljaaju, neist lähtuvad närvid ja nende harud. Pea- ja seljaaju moodustavad kesknärvisüsteemi. Nad koosnevad väga suurest hulgast närvirakkudest (neuronitest) ja nende jätketest (närvikiududest) ning neurogliiast. Nendest elementidest koosnebki aju hall- ja valgeaine. Hallaine kujutab endast närvirakkude ja nendest lähtuvate jätkete kogumeid, valgeaine moodustavad närvikiud. Neurogliia kuulub nii aju hallaine kui ka valgeaine närvikiudude kestade koostisse. Neurogliia rakkudel on tugi-, toite- kaitse-, jne. funktsioonid. Peaajus ja selle erinevates osades ei paikne hall- ja valgeaine ühtlaselt. Aju suurtes poolkerades ja väikeajus moodustab hallaine välimise ühtlase kihi, mida nimetatakse
ehk rasvarakkudest; kiud- kollageen (harvaesinev). Nagu mainitud, on sidekude üks neljast peamisest koest organismis- teised on: epiteelkude, mille peamised funktsioonid on: kaitse, transport, sisemiste õõnsuste vooderdamine ja sekretsioon (sh. higi, pisarad) lihaskude, mis koosneb: skeletilihaskoest (vöötlihas, kontraktsioon vabatahtlik) silelihaskoest (silelihas, kontraktsioon tahtele allumatu) südamelihas närvikude, mis koosneb: neuronitest (saatvad ja vastuvõtvad signaalid) ja neurogliiast (kaitsevad neuroneid). Pehmed koed, millega füsioterapeudid tegelevad, on peamiselt kõõlused, fastsiad, lihased ja nende kõõlused, bursad, kapslid, närvid ja nende kest. On selge, et erinevatel anatoomilistel struktuuridel on väga erinevad funktsioonid. Lühidalt võib neid kategoriseerida: • kõõlused tagavad liigeste liigutused • lihased vastutavad liigutuse, stabiilsuse ja jõu eest
P. Mülleri õpilane (emeriteerus 1869). Bidderi poolt juhendatud laboris uuriti peaasjalikult närvisüsteemi, südame- ja veresoonkonna, seedimise ja ainevahetuse füsioloogia probleeme. 1847 tõestas Bidder sümpaatilise närvisüsteemi ganglioniraku ja närvikiu ühtekuuluvuse. Eesti meditsiiniloolane V. Kalnin7 väidab, et Bidderi koolkond tegi kindlaks vegetatiivse närvisüsteemi embrüogeneesi, struktuuri ja funktsiooni, seljaaju tsütoarhitektoonika, pani aluse õpetusele neurogliiast (kirjeldas seda esmakordselt küll juba Virchow), eristasid ganglionirakke, tõid teadusse neuroni mõiste. Eriline tähtsus oli Bidderi töödel seedemahlade alal. Alustas ta selles vallas 1848 koos Tartu biokeemiku Carl Schmidtiga (1822-1894) ning esitas tulemused ühismonograafias Seedemahlad ja ainevahetus (1852). Autoritel oli õnnestunud lahendada lämmastikuvahetuse probleem ainevahetuses ning organismi valguvajadusega seotud probleeme. Bidder ja
annaabi.ee 
