Peaajus väheneb närvirakkude hulk eriti hipokampuses, substantia innominata's ja locus coeruleus'es piirkonnas ning ajukoore oimu-, kiiru- ja otsmikupiirkonnas. Neurokeemilised muutused seisnevad koliinatsetüüli transferaasi, atsetüülkoliini ja teiste neurotransmitterite ning neuromodulaatorite hulga tunduvas vähenemises. Alzheimeri tõvele iseloomulikeks neuropatoloogilisteks leidudeks ajus on mikroskoopilised beeta-amüloid neuriitilised (argentofiilsed) naastud, intraneuronaalsed neurofibrillaarsed tängud (mis sisaldavad valku tau) ja amüloid angiopaatia. Naastud on tihedad, enamjaolt lahustumatud valgu ja rakulise materjali kogumikud. Tängud on lahustumatud keerutatud kiud, mis kogunevad närviraku sees. Amüloid naastude ja neurofibrillaarsete tängude leidmine ajust ei tähenda veel tingimata Alzheimeri tõve esinemist, kuna need tekivad ka loomuliku vananemise käigus. Antud haigusele on iseloomulik eelkõige suuremal hulgal
vasaku dorsolateraalse koore ja Broca ala. AD anatoomilised korrelaadid Mälupuudulikkus ka herpesentsefaliidi (herpes simplex encephalitis) puhul, difuusne • Peaaju, mõnikord ka seljaaju neuronites kuhjuvad amüloidsed valguladestused. ajukahjustusoimusagarad ja ventraalne mediaalne otsmikukoor. Anterograadne JA • neurofibrillaarsed naastud ajukoores ja hippokampuses (eriti posterioorses osas). retrograadne amneesia • Neuronite vakuoliseerumine ja koldeline hukkumine. Ajukoore atroofia ja 1/3 mahu kadu. • A. Damasio arvates entsefaliidi retrograadne mäluhäire seotud eriti insula piirkonna • Limbilise süsteemi degeneratiivsed muutused e entorhinaalkoores. Siit mälukaotus. kahjustusega, mis takistab mälujälgedele ligipääsu
annaabi.ee 
