Nii putukad kui selgroogsed formeerivad vastavad närviketid BMP signaale välimises lootelehes takistades. Rajad mida mööda need valgud liiguvad on samuti putukatel ja selgroogsetel sarnased. Drosophilia gastrulatsiooni käigus selgmised rakud, mesodermi eellasrakud sopistuvad bastotsööli, luues kõhtmisele embrüo osale neurogeense välimise lootelehe. 1.2 Achaete-Scute'i geenid Drosophilial nimetatakse neid geene, mis aktiveeritakse neutraalsel välimisel lootelehel ja aitavad rakul neuroblastiks muutuda, proneuraalseteks geenideks. Need geenid kodeerivad transkriptsioonifaktoreid Achaete ja Scute. Imetajatel MASH1 geen (achaete-scute homoloog), avaldub närvi osades ja võivad mõjutada neuraalset eritumist maitseretseptor- rakkudes kui ka teistes kesknärvisüsteemi rakkudes. 1.3 Neuraalsete eellasrakkude tuvastamine. Notch-Delta suhe Igast välimise lootelehe rakust, milles avalduvad proneuraalsed geenid, ei saa närvirakku. Paljud arenevad gliia- või naharakkudeks
kaudu.Rombomeerid on ajutised arengulised segmendid tagaajus. Rombomeeridest arenevad ajusild, väikeaju ja piklikaju. Igal rombomeeril oma transkriptsioonifaktorite kombinatsioon. Ka oma Hox-geenid. Närvisüsteemi areng. Hilisemad etappid Neurogenees. Närvirakkude kujunemine, diferentseerumine eellasrakkudest. Varjane neurogenees:jagunevad olegipotentsed eellased- assümeetriline jagunemine-üks tütarrakk saab unipotentseks neuroblastiks- rändab ventrikulaartsoonist ära, saab neuroniks. Neuroni sünd:viimane mitoos.Neuritogenees:aksonite ja dendriitide väljakasvamine, aksonite navigeerimine sihtkudedeni. Neuroni programmeeritud surma periiod.Sünapsite moodustamine sihtkudedega. Neuronite diferentseerumine:neutrlasete geenide avaldumine. Ajukoore vassündinud neuroonid rändavad mööda radiaalgliia rakke. Peamiselt on uuritud neuronite rännet aju hallolluse kihtide moodustumisel. Ajukoore