Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia
valgud või mille koostises esineb valguline komponent, aktiveerivad tüümusest sõltuva antikehade
teke. Selleks peavad antigeenid lisaks B-lümfotsüüdil oleva BCR-iga kontakteeruma ka T4-
lümfotsüütidega, põhjustades tsütokiinse abistava signaal.)
- interstitsiaalsed ruumid, veri, lümf: haigustekitajateks viirused, bakterid, algloomad, seened, ussid;
Kaitsev immuunsus nende vastu on antikehad, komplement, fagotsütoos, neuralisatsioon.
- Naha pind: haigustekitajateks Neisseria gonorrhoeae, Mycoplasma spp., Streptococcus pneumoniae,
Vibrio cholerae, E. coli, candida albicans, ussid; kaitsev immuunsus nende vastu on antikehad (eriti IgA
aga ka antimikroobsed valgud)
Intratsellulaarselt asetsevatesse bakteritesse pole antikehad sagli suutelised toimima. Mikroobid
võivad paikneda isegi fagotsüüdis.)
- tsütoplasmas: haigustekitajateks on viirused, Chlamydia spp., Rickettsia spp., Llisteria
annaabi.ee 
