juurte kaudu. Puistu peente juurte biomass on väga dünaamiline suurus, sest igal aastal produtseeritakse uusi juuri juurde ja mingi osa vanematest peentest juurtest ka sureb, mille tulemusena tekib mulda nn. juurevaris. Puistute maa-aluse osa produktsioon, ning sellega seoses ka orgaanilise aine akumulatsioon võib moodustada teatud tingimustes kuni 3⁄4 kogu koosluse aastasest netoproduktsioonist. Hinnanguliselt võib maismaa globaalsest biomassi netoproduktsioonist kuluda kuni 33% peente juurte moodustamiseks (Jackson et al., 1997). Peente juurte biomassi ja produktsiooni hindamine on metoodiliselt keeruline, sest tegemist on väga kiiresti muutuvate ja samas raskesti mõõdetavate suurustega. Juurevarise lagunemisel vabanevad toitained sarnaselt lehevarisele ja need lähevad mulla koostisse
taim ise oma toodetud ainet ja seega tema mass väheneb. Kogu orgaanilist ainet, mis taimed toodavad nimetatakse brutoproduktsiooniks. Järgmisele troofilisele tasemele jäävad taime hingamisel lagundatud ained kättesaamatüks, seega on kasulik kogu taimse produktsiooni kirjeldamisel brutoproduktsioonist hingamiskulud maha arvutada. Nii saame netoproduktsiooni e. primaarproduktsiooni (primaar- esmane e. esimese troofilise taseme produktsioon). Mõõtmised on näidanud, et brotoproduktsioon on netoproduktsioonist maismaal enamasti ca. 2,7 korda suurem, veekogudes ca. 1,5 korda (millest selline vahe?). Primaarproduktsioon sõltub kolmest peamisest tegurist: sademete hulk, temperatuur ja päikesekiirguse hulk. Seetõttu kipuvad ekvaatoripoolsed kooslused olema produktiivsemad. Sama piirkonna produktsiooni erinevused on sageli tingitud niiskuse erinevustest. 23. Mis on populatsioon? Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Mõnedel
annaabi.ee 
