Ta kasutab ka "instrumente" nagu kirjutusmasin, sireenid jms. Näiteks "Fluorescnenes". Koori ja vokaalsümfooniline muusika Pöördub sageli kantaadi ja oratooriumizanri poole. Näiteks teos "Stabat Mater". "Luuka passioon" suurem teos, mille kolmas osa tervenisti Stabat Mater. Koosneb 24 muusikalisest numbrist. Instrumentaalmuusika Silmapaistvad teosed nii sümfoonilises kui kammermuusikas. Viiulikontsretiga, mis on pühendatud Isaac Sternile algab tema uus periood, neoromantiline periood. Enim esitatud neoromantiline teos on sümfoonia nr 2, "Jõulusümfoonia".!!! Ooper Esimene ooper "The Devil's Loudun", põhineb A. Huxley teosel. Kust saab alguse pime fanatism ja kurjus? Suur koosseis, lisaks orkestrile ka 5 saksofoni, hulgaliselt löökpille jm. Põhjus on selles, et ooperi pildid vahetuvad peaaegu sama kiiresti kui filmi kaadrid. Selle jaoks pevad olema instrumendid,mis eelmistest erinevad. Kõik pillid koos ei mängi kordagi. Ainus koomiline ooper "Kuningas Ubu"
Üldiselt valitseb pargiehituses aga põhjendatud madalseis, mis oli tingitud majanduslike ressursside vähesusest ning elamu- ja linnaehitusele rõhu asetamisest. Elavnemine toimub alles 1960. a-tel seda on peetud ka teatavaks reaktsiooniks Volksparki valitsevale seisule. Samaaegne on huvi kerkimine keskkondlike probleemide vastu saastamine, "rohelised", ökoloogiline mõtteviis ja majandamine ning land art'i teke (kuula viimast loengut). Valitsevaks on neoromantiline suund tõstetakse esile linnaparkide kujunduslikku ja formaalset kvaliteeti. Hea selle tendentsi näitena on esile toodud André Malraux parki Nanterre'is, tiheda hoonestusega linnas Pariisi lähistel (projekt - maastikuarhitekt Jacques Sgard). Kujunduses on käänulised ja spiraalsed ruumid paigutatud ümber pargi keskel asuva tiigi. Väheste ökoloogiliste linnaparkide loomist 1970. a-te Euroopas, ajal mil ökoloogilised teemad