Vihula mõis, Eesti sõjamuuseum, Viimsi vabaõhumuuseum
II
maailmasõja päevil paigutati sinna Saksa luurekool. Alates 1950. aastast oli mõisas hooldekodu,
mille eksistentsi lõpetas 1982. aasta tulekahju. Mitmed hooned said tugevasti kannatada ning
kompleks anti Viru kolhoosile, kes alustas restaureerimistöid. Mõisa hooned asuvad Mustoja
kallastel. Algne puust härrastemaja põles maha 19. sajandil, praegu vaadeldav kivist peahoone
ehitati üles tõenäoliselt arhitekt Friedrich Modi projekti järgi. Tema käekirjale viitavad
neorenessansilikud detailid ja hoone ebasümmeetria, mis on saavutatud kõrgema tiibhoonega ühel
küljel. Tulekahjus 1982. aastal hävis juugendlike laemaalingutega saal hoone II korrusel.
Kõrvalhooneid on palju, enamik neist paikneb hajutatult piki maalilise Mustoja kaldaid. Nendest ait
(1831), palmimaja, pesuköök ja sammastega kohvimaja asuvad peahoone kõrval. Peaväljaku
vastasküljel on nn Tagamõis, kahekorruseline härrastemaja 18. sajandi teisest poolest. Väljaku