Schuman näiteks: söe ja terase tootmine -> ülejäänud majandussektorid -> 'kõrge poliitika' (ühine välis- ja julgeolekupoliitika) rahvusülesus, poliitiline integratsioon on majandusliku kaasnähe Valitsustevahelisus- Euroopa integratsioon kui valitsuste-vaheliste kompromisside ja koostöö vili kerkis esile 1960ndatel, väljakasvanud realismist ja neorealismist (Waltz): rahvusvahelist suhtlust iseloomustavad - rahvuslikud ja julgeoleku-huvid - tunnustab ka teisi tegijaid (supranational & subnational), kuid kontrolliv roll valitsustel peamine teoreetik S. Hoffmann: kõige olulisem faktor Euroopa ühendamisel on rahvusriik 45. Uuenenud teooriad 80ndatest: rahvusülesus (uus-neofunktsionalism), uus(/liberaalne)- valitsustevahelisus, uus- institutsionalism
detailitäpsusega, käsitleb armastuse, võõrandumise, eksistentsi ja identiteedi teemasid. Õppis Torino ülikoolis agronoomiat ja inglise kirjandust. Isa töötas botaanika-aias, siit sage looduseteema Calvino loomingus. Varased jutud 1940. aastatest on lihtsas, otsekoheses stiilis, mis meenutab Hemingwayd. Ilustamata stiil ja rõhk ühiskondlikule realismile ajendas kriitikuid teda liigitama neorealistide alla (koos näiteks Cesare Pavese ja Elio Vittoriniga). Kuid neorealismist eristavad Calvino teoseid retoorilised vahendid nagu üksikasjalikud looduse ja loomade elu kirjeldused, nõtked pöörded süžees ja farsilikud vahejuhtumid, sageli absurdselt koomilised sündmused. Teoseid. Novell „Hõbedane sipelgas“. Noore abielupaari koju tungivad sipelgad. Ühest küljest on tegu elusolendite realistliku kirjeldusega, teisest küljest võib sipelgates näha selle sümbolit, kuidas kaasaja elu pealetükkivus röövib inimestelt privaatsuse. „Kosmikoomika“, 1965
Riigikesksus-rahvusriigikeskne, koostöö konkreetsetel eesmärkidel; valitsuste täielik kontroll tähtsamate sammude üle Kooselumudel-eeldab, et ühiskond on segmenteerunud segmendid on otsustetegemisel esindatud proportsionaalselt, domineerivad eliidid otsused kompromissipõhised ja konsensuslikud Valitsustevahelisus- Euroopa integratsioon kui valitsuste-vaheliste kompromisside ja koostöö vili kerkis esile 1960ndatel, väljakasvanud realismist ja neorealismist (Waltz): rahvusvahelist suhtlust iseloomustavad - rahvuslikud ja julgeoleku-huvid - tunnustab ka teisi tegijaid (supranational & subnational), kuid kontrolliv roll valitsustel 45 peamine teoreetik S. Hoffmann: kõige olulisem faktor Euroopa ühendamisel on rahvusriik Liberaalne valitsustevahelisus- eeldab, et riigid käituvad ratsionaalselt riikide sees toimub huvigruppide võitlus