kubism ei söandanud minna loogilise lõpuni ega teinud kõiki järeldusi oma enese avastustest. Mondrian oli läbi teinud ka analüütilise kubismi perioodi, kuid jõudnud sellest range, täiesti abstraktse süsteemini. Abstraktset pilti luues tunnistas ta ainult sirgeid vertikaal- ja horisontaaljooni, mille abil moodustatud ristkülikud ta jättis kas valgeks või värvis ühes põhivärvuses kas punaseks, kollaseks või siniseks. Ta toetus Platoni, neoplatoonikute jt. filosoofiale, mille järgi nähtav maailm on tegelikkuse juhuslik ja kaootiline pealispind või vari. Piet Mondrian ,,Line over Form" Konstruktivistlikku tüüpi abstraktsionismi teine suurkuju Mondriani kõrval oli Kazimir Malevits. Ta töötas Venemaal. Pärast mitmes, sealhulgas kubofuturistlikus laadis töötamist esitas ta 1915. a. rea maale, millel oli ainult ristkülikuid ja ruute, nende hulgas tema
illustreerida platoonilist õpetust inimese hinge saatusest ja vaimse hierarhia astmetest. See aga, mis Michelangelo kunstnikuna tegi, väljub kaugele nende plaanide raamides. 6 Piibli temaatika andis võimaluse ülistada inimese loovat jõudu, luua hümn kangelaste raugematule teotahtele, inimese keha ilule ning vaimurikkusele nii võidus kui kaotuses. Kõigi maiste olendite loojat, hallihabemelist Jumal-isa kujutas Michelangelo neoplatoonikute vaadete järgi kui kunstnikku, kui inimliku loomejõu kõrgeimat kehastust. Siingi pühendub Michelangelo ainult inimesele, mitte loodusele tervikuna. Töö oli kolossaalne. Kunstnik pidi ise ehitama tellingud ja maalima selili lamades. Ta harjus ülesvaatamisega sedavõrd, et hiljem kui töö tehtud, hoides pead normaalses asendis ei näinud ta enda ettegi. Kirja lugemiseks pidi ta selle kõrgele pea kohale tõstma. Normaalse nägemisnurga taastumine võttis hulga aega. 1536
piirdutakse selle määratlemisel tavaliselt kas nominaaldefinitsiooniga (kr. phileô - "armastama", sophia - "tarkus", kokku - "tarkusearmastus") või geneetilise definitsiooniga (mingi filosoofia tekkis seal ja seal, kui esimest korda...) Ilmekamaks näiteks on siin Platoni lähenemine, kes luges filosoofiat tarkuse armastamiseks ja pidas selle alguseks imestamist. Enamus filosoofia ajalugusid püsib tänini Aristotelese ja neoplatoonikute järgi Platoni filosoofia-mõiste lahtimõtestamise juures. Platoni seletus filosoofiale on kindlasti teravmeelne, aga see ei ütle palju filosoofia tegeliku tekke ja kreeka filosoofia spetsiifika (eristavate iseärasuste) kohta. Näiteks Diogenes Laërtios polemiseerib (avalikult vaidlema) oma teose Kuulsate filosoofide elu ja vaated alguses "valearvamusega" nagu sündinuks filosoofia hoopis barbarirahvaste juures, aga kummutada tal seda ei õnnestu.
põlvkonna avangardistidele. Mondriani arvates ei söandanud kubism minna loogilise lõpuni ega teinud kõiki järeldusi omaenese avastustest. Mondrian oli läbi teinud ka analüütilise kubismi, kuid jõudnud selle range, täiesti abstraktse süsteemini. Abstraktset pilti luues tunnistas ta ainult sirgeid vertikaal- ja horisontaaljooni, mille abil moodustatud ristkülikud jättis ta kas valgeks või värvis ühe põhivärviga – punase, kollase või sinisega. Mondrian toetus Platoni, neoplatoonikute jt. filosoofiale, mille järgi nähtav maailm on tegelikkuse juhuslik ja kaootiline pealispind või vari. Selle taga asub tõeline või oluline tegelikkus, millel on kindlad objektiivsed seaduspärasused. Neid ei saa väljendada meeleliste esemete kaudu, vaid ainult mõistetes või neile vastavates väga abstraktsetes vormides. Nii uskus Mondrian, et tema kunst tunnetab maailma sisemist korda sügavamalt ja õigemini kui nähtavat loodust jäljendav realistlik kunst.
põlvkonna avangardistidele. Mondriani arvates ei söandanud kubism minna loogilise lõpuni ega teinud kõiki järeldusi omaenese avastustest. Mondrian oli läbi teinud ka analüütilise kubismi, kuid jõudnud selle range, täiesti abstraktse süsteemini. Abstraktset pilti luues tunnistas ta ainult sirgeid vertikaal- ja horisontaaljooni, mille abil moodustatud ristkülikud jättis ta kas valgeks või värvis ühe põhivärviga punase, kollase või sinisega. Mondrian toetus Platoni, neoplatoonikute jt. filosoofiale, mille järgi nähtav maailm on tegelikkuse juhuslik ja kaootiline pealispind või vari. Selle taga asub tõeline või oluline tegelikkus, millel on kindlad objektiivsed seaduspärasused. Neid ei saa väljendada meeleliste esemete kaudu, vaid ainult mõistetes või neile vastavates väga abstraktsetes vormides. Nii uskus Mondrian, et tema kunst tunnetab maailma sisemist korda sügavamalt ja õigemini kui nähtavat loodust jäljendav realistlik kunst.
avangardistidele. Mondriani arvates ei söandanud kubism minna loogilise lõpuni ega teinud kõiki järeldusi omaenese avastustest. Mondrian oli läbi teinud ka analüütilise kubismi, kuid jõudnud selle range, täiesti abstraktse süsteemini. Abstraktset pilti luues tunnistas ta ainult sirgeid vertikaal- ja horisontaaljooni, mille abil moodustatud ristkülikud jättis ta kas valgeks või värvis ühe põhivärviga punase, kollase või sinisega. Mondrian toetus Platoni, neoplatoonikute jt. filosoofiale, mille järgi nähtav maailm on tegelikkuse juhuslik ja kaootiline pealispind või vari. Selle taga asub tõeline või oluline tegelikkus, millel on kindlad objektiivsed seaduspärasused. Neid ei saa väljendada meeleliste esemete kaudu, vaid ainult mõistetes või neile vastavates väga abstraktsetes vormides. Nii uskus Mondrian, et tema kunst tunnetab maailma sisemist korda sügavamalt ja õigemini kui nähtavat loodust jäljendav realistlik kunst.
hingede või salajaste loodusjõudude abil. Maagia jõudis erilisele õitsengule keskajal, millal eristati valget (heade vaimude abil) ja musta (kurjade vaimude abil teostatavat) maagiat. Lk. 156 Régnier, Mathurin (1573--1613) -- prantsuse luuletaja, satiirik. Lk. 157 Autuni Honorius -- prantsuse XII sajandi teoloog ning filosoof. Lk. 160 Tourangeau -- Touraine'i elanik. Asklepios -- arstiteaduse jumal kreeka mütoloogias; siin tähenduses kuulus arst. Jamblihhos -- Aleksandria (neoplatoonikute) koolkonna filosoof IV sajandist. Lk. 161 Hippokrates -- antiikaja suurim arstiteadlane, elas V sajandil e. m. a. Mürrimeistrid -- siin tähenduses arstid. 505 Lk. 162«. ..läbi koopa lugematute käikude roomanud, kui ma poleks kaugel enese ees pimeda käigu otsas näinud valgust, leeki.» -- Viide Platonile, kes oma idealistliku õpetuse selgitamiseks võrdleb inimese elu koopasse suletud vangi omaga, kes asetatuna seljaga
annaabi.ee 
