1.3 Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks. Globaliseerumiseks oli vaja kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist koostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumist. See tuleneb uutest side ja infotehnoloogiatest, transpordi kiirest arengust. Innovatsioon on piirkonna kohanemisvõime, mille tagavad töötajate kõrge haridustase, kutseoskused, pidev koolitus ja tehnoloogiline uurimis ja arendustöö. Maailma majanduskeskused on PõhjaAmeerika, LääneEuroopa ja Jaapan. Iga vähegi keerulisema toote valmistamise võib jaotada etappideks: Uurimis ja arendustegevuse käigus tegeletakse uue toote arendamisega. See nõuab kutseoskustega ja motiveeritud tööjõudu ning suuri kapitaliinvesteeringuid. Vajaminevaid detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes. Kolmas...
elaniku kohta on suurem nende kasvutempode pöördsuhtest; kaubavahetuse reguleerimise arvel- nt. Lima konventsioon- selle järgi peaks rahvusvahelise ebavõrdsuse vähendamiseks arengumaade osatähtsust maailma tööstustoodangus tõstma. ümberjaotavate abinõude arvel- rahvusvahelist ebavõrdsust võiks vastava hinnakujundusega vähendada. 7. Merkantilism: varane (rahametall) ja hilisem (kaubandusbilanss); neomerkantilism. Merkantilismi põhiline erinevus teistest kaubandusteooriatest. Kriitika. · Merkantilism - suund poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve. Merkantilistide põhitees oli: kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub rahas. · Varane- poliitika eesmärgiks akumuleerida raha (kulda, hõbedat) oma riigis
Hinnasignaalid Tasakaal o Huvide harmoonia o Suhtelised eelised Liberalismi kriitika Paljuski lassiez faire kriitika o Huvide harmoonia ja võrdsus Eeldused: o Sarnane neoklassikalisele majandusele o Eelduste mõju normatiivsusele Majanduslik imperialism o Staatilisus Natsionalism Ajalugu o Klassikaline o Majanduslik natsionalism o Neomerkantilism Filosoofia Poliitika Ideoloogia: o Konfliktsus nii majanduses kui poliitikas o Industrialiseerimine Eeldused: o Riigid on tegutsejad o Riigid on jõu maksimeerijad o Ratsionaalsus Suhtelised kasud o Suhtelised eelised ja absoluutsed kasud või vastupidi o Null-summa Kriitika: o Pole alati null-summa; o Jõu ja jõukuse konfliktsus o Siseriiklik teooria; o Areng ja protektsionism Marksism
riiki, kus arendati tööstust (tööjõud odavam, leidus maavarasid). Tulu oli toodangust saadud raha. Laenukapital pank või riik ei arendanud tööstust, vaid laenas raha välja. Tulu sai dividendidest. Rantjee omane Prantsusmaale; inimesed, kes paigutasid raha panka ja elasid ära saadud pangaprotsentidest. Kujunesid välja rahvusvahelised ettevõtted. Raha oli erinevat päritolu. Oma tootmise kaitseks rakendati kaitsetolle. Neomerkantilism, sest see oli ka absolutismi ajal, aga et saaks vahet teha. Autarkia oli iseloomulik Saksamaale. Ei peaks sõltuma teistest riikidest, et kõik oleks riigi või impeeriumisiseselt olemas. Võitlus kolooniate pärast, sest need olid tuluallikas. Uusi kolooniaid sai 20. sajandi lõpuks hankida vaid vallutades. Saksamaal oli vähe kolooniaid, sest Saksamaa tekkis teistest riikidest (Prantsusmaa, Inglismaa) hiljem, Saksa väikeriikidel ei olnud koloniaalvallutusteks jõudu.
Majanduse arvestuse kordamisküsimustik Liisa Aavik 10c Mis on majandusteadus? · Sotsiaalteadus · Uurib seda, kuidas inimesed tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. Miks on majandus sotsiaalteadus? · Sest hõlmab inimkäitumise uurimist. · Teaduseks saab seda nimetada, sest majanduse uurimiseks kasutatakse erinevaid analüüsimeetodeid. Mis on tootmine? · Protsess, mis ühendab majandusressursid nii, et müügile antakse kaubad ja teenused. Kuidas jagunevad inimeste vajadused? Millises järjekorras ja miks just sellises järjekorras need rahuldatakse? · Psühholoogilisteks ja füüsilisteks · Füüsilised ennem, sest need on olulised ellujäämiseks. · Psühholoogilised tagavad hea enesetunde ja on seega teisejärgulised Mis on jaotusprotsess? · Protsess, ...
4) toetada institutsioonide arengut ja reguleerida töö-, finants- ja tehnoloogiaturgusid; 5) vältida hinnamoonutusi ilmsete turuvigade korral; 6) jaotada ümber tulu vaesematele hädavajaduste rahuldamiseks. Riikide majanduspoliitikad 17-18. sajandit iseloomustas merkantiilne – turgusid kaitsev poliitika Brittide kui juhtiva tööstusmaa kõrvaletõrjumine toimus just USA ja Saksa turge kaitsva poliitika – oma tööstust kaitsva poliitika tulemusena 1930ndail ja 1970ndail oli samuti neomerkantilism Tollid ja tollideta barjäärid. Protektsionism ja oma tööstuste arendamine. Tollid või muud piirangud: Impordi piiramine jaguneb kahe põhivaldkonna vahel.Tollid tõstavad impordi hinda ja suruvad selle konkurentsist välja. Tollid on reeglina kõrgemad lõpptoodangule ja madalamad toormele. Mittetariifsed piirangud, nagu impordikvoodid, -litsentsid, juurdemaksud, dumpinguvastased meetmed, sildistamise, tervisekaitse ja
väheneb. Praegune situatsioon on modernistlik. Puuduvad suurromaani viljelejad. Modernismi kirjandus on eelkõige proosa. 18. Kirjandus ja tõlge Anthony Pym Translation and Text Transfer 1992. Kui uurida vaid sihtkultuuri, jääb tähelepanuta lähtekultuur. Koloniaalne reziim 1870-1914 · Tsivilisatsiooni arenguteede hargnemine · Kaugusel valitsemise põhimõte · Võõraste maade vallutamine · Võimude tasakaalu põhimõte · Neomerkantilism · Mittesekkumine (maailma ärajagamine) Kultuuriline reziim 1870-1914 · Tsivilisatsiooni arenguteede hargnemine · Passiivse mõjutuse ülekaal (vt elitaarkunst) · Esteetilise mõju seaduslikkus · Professionaalse korporatiivsuse, vendluse põhimõte · Tundmatu, kauge ja eksootilise külgetõmbavus 3 Annus, Epp. Kirjanduskaanon ja rahvuslik identiteet. Keel ja Kirjandus 2000/1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
