räpane. Mind pole kunagi huvitanud erakonnad ja nende plaanid. Ma pole kunagi käinud hääletamas. Tuleb välja, et olen olnud üsna naiivne, sest keegi teine teeb ikkagi minu eest selle otsuse, kes minu elu juhib. Olen lasknud juba 4 aastat kellelgi teisel oma elu määrata. Tänu kodanikuõpetuse tunnile olen tõesti saanud targemaks ja näen nüüd, mis üks või teine otsus endaga kaasa toob. Eriti minu ja mu tuleviku jaoks. Hetkel on võimul Eestis neoliberalistlik valitsus. Ma ise arvaksin, et sõna liberaalne tähendaks midagi head. Vabadust. Eks see nii olegi, et kõigile antakse vabadus teha mida nad tahavad, aga seda keegi ei tea, et selle vabadusega kaasneb väga suur vastutus. Riik ei soovi oma inimeste arengusse ja ellu põhimõtteliselt üldse sekkuda. Nad eeldavad, et kui inimesel on vabadus teha, mida ta tahab, siis loomulikult tark inimene peaks ju tegema loogilisi ja häid otsuseid. Kõigil on ju ometigi mõistus peas
paremaid tulemusi, aga Gouldner näitas, et bürokraatia ei pea põhinema eesmärkidel vaid väärtustel (puhke- ja tööaeg, kuidas toimub värbamine). Era- ja avaliku sektori erinevused 80ndatel, ka praeguses Eestis: professionaalsus uuringu käigus leiti, et kasutatakse rohkem märksõnu nagu ,,parem", ,,stabiilne" jne. New Public Management, professionaalsus asendus managerism'iga. Markets Managers ,,risk", ,,maksumus", ,,strateegia" Metrics (mõõtmine) - aluseks neoliberalistlik vaatenurk. PPP avalikud teenused äriettevõtetele. Probleem: me ei saa alati avalikku haldust anda äriettevõtetele, kuna võib tekkida monopoolne seisund ning avaliku halduse organisatsioonidelt ootame pikaajalist usaldust (mida äriettevõtetelt tihti eeldada ei saa). Uus paradigma: eestvedamine (leadership), ka neobürokraatlik mudel. - Uurime, kas bürokraatlik juhtimine on ka karismaatiline. - Kas on võimalik kõiki hääli vahendada?
saj keskpaigast oma tähtsust hakanud kaotama. Robbie Robertsoni teooria kohaselt jaguneb globaliseerumine kolmeks perioodiks: pärast 1500.aastat regionaalkaubanduse globaliseerumine, pärast 1800.aastat industrialiseerimine ja pärast 1945.aastat. Samuti määratlus, kus olulisemateks pidepunktideks on 15.saj lõpp, II ms lõpp ja 1980ndad. 19.sajandi algusesse alguspunkti pannes järgmiselt: I faas 1820- 1914, maailmasõdadevaheline deglobaliseerumine, II faas 1945-1973 ja sellele järgnenud neoliberalistlik faas, mis kestab ehk tänaseni; omaette piiritlus oleks võinu olla ka 1989- 1990.aastates. 7. Üleilmastumise eeldused: tehnoloogia ja institutsioonid. Kuni 15.sajandini oli tehnoloogia areng Euroopas väga vähene, eranditeks Rooma riigi areng kuni 2.sajandini ja lagunemiseni 5.sajandil, samuti Veneetsia laevaarsenali asutamine 12.sajandi alguses. Kõik muud uuendused olid peamiselt üle võetud Aasiast ja Araabiast ning kõrvutades Euroopat nt
annaabi.ee 
