Nõukogude Liidu vägede viimine Afganistani tegi aga võidurelvastuse piiramisele ja pingelõdvendusele lõpu.1980dad a ja külma sõja lõpetamine:pöörde rahvusvahelistesse suhetesse tõi Mihhail Gorbatsovi võimuletulek NSVLis ja tema poolt algatatud perestroika ja glastnost;aktuaalsed probleemid olid Euroopa desarmeerimiskonverentsi kokkukutsumine, Helsingi koostöö-ja julgeolekunõupidamise lõppakti sätetest kinnipidamine,Pärsia lahe ja Afganistaani küsimuse lahendamine;võitlus neokolonialismiga;läbirääkimistel strateegilise relvastuse piiramise üle ei olnud edu;1983-NSVl lahkus strateegilise relvastuse üle peetavatelt läbirääkimistelt;USA president Ronald Reagan tegi teatavaks strateegilise kaitsealgatuse lava e kosmosemilitariseerimine kava(tähesõdade programm);1985-tuli NSVLis uuendusmeelne Gorbatsov ja koos temaga muutusid Moskva välispoliitilised arusaamad(rahulik kooseksisteerimine, üldinimlike väärtuste rõhutamine,sotsialismi ja kapitalismi
Rahvusriikide suveräänsuse küsimus Üleilmastumine ning rahvusvaheliste organisatsioonide kasv on põhjustanud elavat arutelu selle ümber, kas rahvuriigid suudavad säilitada oma iseseisvuse ja kujundada sõltumatult oma poliitikat. Kapitali rahvusvahelistumine ja globaalsete organisatsioonide mõjukuse tõus võib tekitada olukorra, kus valitsus kaotab kontrolli riigi majanduses toimuva üle. Arengumaade jaoks seostub suveräänsuse küsimus peamiselt neokolonialismiga. Neokolonialism on nüüdisaegne kolonialismi vorm, mis tähendab välisriikide mõjuvõimu mitte otseselt valitsemises, vaid sotsiaal-majanduslikult. Majanduslik sõltuvus rikastest riikidest paneb vaesemad ebavõrdsesse olukorda. Euroopas on arutelu rahvusriikide püsimajäämisest hoogustunud seoses Euroopa intergatsiooni süvenemisega. Kultuurilised identiteedid Ühiskonna püsimisel ja arenemisel on kultuur tähtis. Kultuur vormib paljuski
vastupidisel seisukohal. Nad väidavad, et mõned organisatsioonid sekkuvad liiga jõuliselt riikide siseasjadesse. Näiteks kirjutab Rahvusvaheline Valuutafond ette, millistel poliitilistel tingimustel ta laenu või välisabi annab. Naftat Eksportivate Maade Organisatsioon OPEC kehtestab toornafta tootmise kvoote, mis mõjutab kõigi riikide majandust. OPEC-i tegevus on viinud maailmamajanduse korduvalt kriisini. Arengumaade jaoks seostub suveräänsuse küsimus peamiselt neokolonialismiga. Kuigi endised asumaad on tänaseks saavutanud juriidilise iseseisvuse, on paljud neist edasi majanduslikus või finantsilises sõltuvuses rikastest lääneriikidest. Neokolonialism on nüüdisaegne kolonialismi vorm, mis tähendab välisriikide mõjuvõimu mitte otseselt valitsemises, vaid sotsiaal-majanduslikult. Näiteks endiste Prantsuse kolooniate Kameruni, Tšaadi, Elevandiluurannikut ja Senegali majandus sõltub täielikult Prantsusmaast.
Integratsiooni idee on muuta mitmekultuuriline ühiskond enam ühtseks ja ühtselt toimivaks tervikuna, milles puuduvad rahvuslikud ja kultuurilised lõhed ja kus erinevad rahvusrühmad tunnustavad üksteise huvisid ja vajadusi. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. Riikidevaheline koostöö. Üleilmastuse ja RV organisatsioonide kasvu tõttu on arutletud selle üle, kas rahvusriigid suudavad säilitada oma iseseisvuse. Arengumaade puhul on tegu neokolonialismiga, Euroopas on küsimus püsimajäämisest seotud Euroopa integratsiooni süvenemisega. Tänapäevased üldtunnustatud rv suhtlemise normid: tuleb hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest; tülid lahendada rahumeelselt; pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust; austada riikide suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi; mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse; austada inimõiguis ja
minimaalne. Lõunas on riigid reeglina agraarmaad, rahvastiku juurdekasv on väga kiire. 2. Lõunas on tavaliselt tegemist totalitaarsete režiimidega, põhi vaatab lõunat kui ebastabiilset piirkonda. Põhja-Lõuna konfliktid tulenevad poliitilistest, tehnoloogilistest, majanduslikest , demograafilistest erinevustest. Lõunas elab 80% elanikest, kuid toodab ainult 20% maailma rikkusest. Poliitiline võim, heaolu, tootlikus on alaproportsionaalselt jaotatud. Põhja-Lõuna konflikt on seotud neokolonialismiga, mis viitab sõltuvusele maailmaturust ning mis käsitleb valitsevat maailmarežiimi kui hukatust maailmamajandusele ja sotsialistlikele maadele. Põhja-Lõuna konflikti alged peituvad koloniaalpärandis ning sõltuvuses, mis olid varem emamaade ja asumaade vahel. Riigid on ilma jäetud sõnaõigusest maailma areenil ja tänu sellele on III maailmas poliitiliselt ja majanduslikult täiesti sõltuv. Analüüsides praegust Põhja-Lõuna konflikti, on põhiküsimused lõunas:
Juba esimestel iseseisvuse aastatel mässisid arenguriigid ennast ka suurtesse välislaenudesse ja tekkisid lohisevad välisvõlad, seega jääb ka vähe raha importtoodete sisseostmiseks. Kui Zimbabwe kritiseeris USA ükskõiksust LAVi apartheiidirežiimi vastu kahanes kohe ka Ühendriikide toetus Zimbabwele, nii et tegu on ka poliitilise vahendiga. Spekuleeritakse, kas tegu on rahvusvahelise heategevusega või neokolonialismiga – emamaade domineerimisega endistes kolooniates. Endised asumaad ei iseseisvunud seega majanduslikus mõttes. Selle puhul on rõhutatud ka kultuurilist domineerimist: läbi Lääne poolt loodud kultuuri- ja meediasüsteemide on võimalik mõjutada arengumaade kõiki eluaspekte. Pärast külma sõda eraldas USA Troopilisele ja Lõuna-Aafrikale välisabist vaid 7%. 30 vaesemast riigist asus samas 22 Aafrikas. OECD riikide arenguabi langes 1992
annaabi.ee 
