Raudne eesriie- NL ja maad ei kehtinud sõna ega usuvabadus, kõike valitses riik. Liikumisvabadust ka piirati 19341990. Mitteühinemisliikumine- Mitteühinemisliikumine - on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on sõnastatud 1979. aasta Havanna deklaratsioonis: kindlustada [suurte poliitiliste ja sõjaliste liitudega] mitteühinenud riikide rahvuslik iseseisvus, suveräänsus, territoriaalne terviklikkus ja julgeolek võitluses nii imperialismi, kolonialismi, neokolonialismi, rassismi, sionismi, välisagressiooni, okupatsiooni, domineerimise, sekkumise või hegemoonia kui ka suurvõimude ning -blokkide poliitika vastu. Kasutatud kirjandus: https://www.slideshare.net/nataljadovgan/klm-sda-26647515
arenenud maade omast. Enamik neist sõltub teiste riikide abist (välisabi) ja laenudest. Umbes miljard inimest kannatab kroonilise alatoitluse, 0,5 miljardit nälja käes, neist valdav osa elab arengumaades. Suur osa arengumaid asub Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, kuid arengumaadena klassifitseeritakse ka mitmeid üleminekuriike, nt Balkani, SRÜ ja Ida-Euroopa riike. Arengumaade praeguse olukorra põhjuseks on paljud ühiskonnakriitikud pidanud kolonialismi, neokolonialismi ning üleilmastumist. 8.Üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade ehk GATT) oli 1947. aastal sõlmitud rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks oli tollibarjääride vähendamine ning liikmete kaitsmine kaubandusliku diskrimineerimise eest. 9.WTO- kaubandusorganisatsioon. 10.IMF-rahvusvaheline valuutafond. 11.Vabakaubanduspiirkond hõlmab endas kaupade ladustamishooneid, tollivabadust ning on
reziimid, poliitiline ebastabiilsus, võimude mõtlematu tegevus. 2.KOLONIALISMIVASTANE VABADUSLIIKUMINE a) ÜLDJOONED -MIKS LOODI PÄRAST I MAAILMASÕDA RAHVASTELIIDU MANDAATSÜSTEEM?- Alade ümberjagamiseks. MIL VIISIL PÜÜDSID EMAMAAD TAKISTADA KOLOONIATE ISESEISVUMIST PÄRAST II MAAILMASÕDA?-Sõjajõuga (Prantsusmaa Indo-Hiinas ja Alzeerias, Holland Indoneesias ja Portuga Angolas) või siis asumaade valitsemise ümberkorraldamisega. MIS AITAS KAASA NEOKOLONIALISMI KUJUNEMISELE? Vähem arenenud Aasia ja Aafrika maade raskused.MILLISED SEOSED ON KÜLMA SÕJA JA MITTEÜHINEMISLIIKUMISE VAHEL?- NSVL ja USA vastasseis ja tuumasõjaoht ning neokolonialism olid põhjuseks mitteühinemisliikumisele. MILLISEL KÜMNENDIL VABANES ENAMIK MAID KOLONIAALSÕLTUVUSEST..? AAFRIKAS-1960ndatel, AASIAS-1940ndatel.MIKS ON S.BOLIVARI AUSAMMAS ÜMBRITSETUD LÄÄNELIKE REKLAAMIDEGA?- S.Bolivar vabastas ladina ameerika läänevõimde alt ja läänelikkuse alt
· primaartoodete eksport · rahvastiku kasv · urbaniseerumine · tulude ebavõrdne jaotus · tehnoloogia madal areng · sõltuvus teistest riikidest · kultuuriline orientatsioon. Suur osa arengumaid asub Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, kuid arengumaadena klassifitseeritakse ka mitmeid üleminekuriike, nt Balkani, SRÜ ja Ida-Euroopa riike. Arengumaade praeguse olukorra põhjuseks on paljud ühiskonnakriitikud pidanud kolonialismi, neokolonialismi ning üleilmastumist 9. Missugused on arengumaade mahajäämuse peamised põhjused? · Ebapiisav varustatus tootmisteguritega Olulisimateks tootmisteguriteks on loodusressursid, inim-ja füüsiline kapital ning tehnoloogia. Looduslikud ressursid põllumajanduslik maa ja energiakandjad. Inimressursid inimresursside analüüsimisel omab tähtsust eelkõige rahvastiku hulk ja struktuur ning tööjõu kvaliteet.
Kuigi endised asumaad on tänaseks saavutanud juriidilise iseseisvuse, on paljud neist edasi majanduslikus või finantsilises sõltuvuses rikastest lääneriikidest. Neokolonialism on nüüdisaegne kolonialismi vorm, mis tähendab välisriikide mõjuvõimu mitte otseselt valitsemises, vaid sotsiaal-majanduslikult. Näiteks endiste Prantsuse kolooniate Kameruni, Tšaadi, Elevandiluurannikut ja Senegali majandus sõltub täielikult Prantsusmaast. Ülemaailmselt on neokolonialismi tunnuseks arengumaade tohutu välisvõlg arenenud riikidele. Majanduslik sõltuvus rikastest riikidest paneb vaesemad ebavõrdsesse olukorda, nad jäävadki rahvusvaheliste korporatsioonide mõju alla ega suuda välja arendada oma tööstust. Lõhe vaeste ja rikaste riikide vahel pole viimaste aastakümnetega vähenenud, vaid pigem suurenenud. 7 Tänapäeva maailm
arenenud maade omast[1]. Enamik neist sõltub teiste riikide abist (välisabi) ja laenudest[1]. Umbes miljard inimest kannatab kroonilise alatoitluse, 0,5 miljardit nälja käes, neist valdav osa elab arengumaades. Suur osa arengumaid asub Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, kuid arengumaadena klassifitseeritakse ka mitmeid üleminekuriike, nt Balkani, SRÜ ja Ida-Euroopa riike. Arengumaadede praeguse olukorra põhjuseks on paljud ühiskonnakriitikud pidanud kolonialismi, neokolonialismi ning üleilmastumist Põhja-Ameerika, Lääne- ja Kesk Euroopa, Jaapan, Venemaa, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika. Neis riikides elab kokku 22 % maailma elanike arvust. Samas kasutavad need riigid 85 % maailma toodetest ja teenustest, 88 % looduslikest ressurssidest ning 73 % energiast. 2007 aastal andis 31 arenenud majandusega riiki 56,4 % kogu maailma sisemajanduse koguproduktist, s.h. USA 21,4, Eurotsooni 15 riiki 16,1 ja Jaapan 6,6 %
annaabi.ee 
