SUBJEKT KASULIKKUS DUSLIK TARBIJA KASULIKKUS MAJANDUSTEADUS ETTEVÕTE KASUM . MAJANDUSTEOORIA VALITSUS ? ÜH. HEAOLU . 2. Alfred Marshall (1842-1924), neoklassikalise majandusteooria 2. - alusepanija, inglise majandusteadlane , 3. Inimeste vajadused, peoples needs 3. 4. Maslow vajaduste hierarhia, Maslow's pyramid 4. Eneseväljendusvajadus Esteetilised
ja protektsionismi probleemidest. Marshalli põhiideed majandusmudelite ja meetodite kasutamisel olid järgmised: • kasuta matemaatikat kui keelt, mitte kui eesmärki, • kasuta matemaatikat niikaua, kui sa oled probleemi lahendanud, • tõlgi inglise keelde, • illustreeri näidetega elust, • kustuta matemaatika, • kui neljas punkt ei õnnestu, kustuta kolmas. Viimast tegin ma tihti. Marshall’i peetakse neoklassikalise koolkonna rajajaks majanduses. Ta jõudis seisukohani ja väitis, nii ka tema järgijad, et ühest küljest on majandus heaolu uuring, kuid teiselt poolt on see üksikisiku, kes on tähtsam kui heaolu, uuring. Sellest lähtuvalt järeldati, et materjaalne heaolu on majanduse esmane eesmärk. Marshall’i definitsioon: Ökonoomika on inimkonna tavapärase äritegevuse uuring. Ta uurib tähelepanelikult seda
demokraatlikku planeerimist ja tulupoliitikat ning fiskaal- ja rahapoliitikat. Paul Anthony Samuelson Paul Anthony Samuelson on Ameerika Ühendriikide neoklassikaline majandusteadlane. Ta sündis 15. mail 1915 Samuelsoni autasustati 1970. aastal Nobeli majandusauhinnaga. Tema tuntuim raamat on 1947. aastal välja antud "Foundations of Economic Analysis" ("Majandusanalüüsi alused"). Koos Kenneth Arrowiga peetakse teda 1955. aastal neoklassikalise majandusteaduse koolkonnale alusepanijaks ja matemaatika majandusteadusesse toojaks. Paul Samuelson on täiendanud Abram Bergsoni käsitlust sotsiaalse heaolu funktsioonidest (social welfare function), mida tuntakse kui Bergsoni-Samuelsoni sotsiaalse heaolu funktsioonidena (Bergson-Samuelson social welfare functions). Samuelson defineeris sotsiaalsete avalike teenuste omadused: need on kõigile kasutada, kas nad seda soovivad või ei; ühe inimese tarbimine ei vähenda teisele jäävat hüve
Selle eesmärk on koolitada uus põlvkond noori muusikuid, tehnilisi personaale ja tantsijad (at Scuola di ballo del Teatro alla Scala Akadeemia osad). Ajalugu. Tulekahju hävitas eelmise teatri Teatro Regio Ducale , 25. veebruaril 1776, peale karnevali gala. Grupp 90 jõukad Milanese, kes kuulub palchi (era lahtrid) teatris, kirjutas ertshertsog Ferdinand Austria-Este küsis uue teatri ja ajutise , mida kasutatakse samas täites uuega. Neoklassikalise arhitekt Giuseppe Piermarini toodetud esialgne projekt, kuid see lükati tagasi krahv Firmian (kuberner siis Austria Lombardia ). 1776 keisrinna Maria Theresa . Uus teater ehitati endisse asukohata kirik Santa Maria della Scala , kust teater saab oma nime. Kirik lammutati ning teatris oli kokku üle 3000 istekohta . Ehitus kulud katis plachi müük , mis olid rikkalikult kaunistatud nende omanikude poolt . La Scala (nagu
Bürokraatia panuses tegevuste efektiivsusesse: · Kiirus- tänu hierarhiale on selge, kes millega tegeleb. · Etteennustatavus- kõik peab toimima seaduspäraselt · Kontrollitavus- kirjalikkus võimaldab toiminguid üle vaadata · Ökonoomsus ja tõhusus- tööjaotus ja süsteemsus Bürokraatlikku võimu peaksid tasakaalustama teised võimu instutsioonid. Tuleb leida tugevad ühiskondlikud liidrid, kes oleksid suutelised bürokraatiat kontrollima. Neoklassikalise majandusteaduse arusaam bürokraatiast: · Majanduslik lähenemine bürokraatiale, keskendub sellele, kuidas bürokraatiat finantseeritakse - avalik valik (ehk public choice) - rational choice theory - neo-klassikaline poliitökonoomia · Turg vastandatakse hierarhiale: kui viimane koordineerib inimtegevust vertikaalselt, sii esimene horisontaalselt; ·turg on automaatne stiimulite, hüvitiste ja sanktsioonide süsteem · bürokraatiad kui hierarhilised struktuurid väljaspool turgu
Juhtimine era,-avalikus- ja kolmandas sektoris INIMSUHETE KOOLKOND Neoklassikalise koolkonna keskseks uurimisobjektiks on inimene. Inimesse ei saa suhtuda nagu töötavasse masinasse, vaid eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada töötajate vajadustega, neid motiveerida ning juhid ja töötajad peavad tegema koostööd. Neoklassikaliste juhtimisteooriate koolkondade esindajad kritiseerisid klassikalise juhtimisteooria liialt kitsast tööjaotuse käsitlust, kuna see pakub inimesele vähe tööalast rahuldust. Inimestel on vajadused, mida tuleb rahuldada, et nad
Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursidefektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik punktid võimaliku tootmise piiri peal. Tõene 9. Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. Väär 10
Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursidefektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik punktid võimaliku tootmise piiri peal. Tõene 9. Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. Väär 10
Neoklassikaliste ehk uusklassikaliste juhtimisteooriate tekkimine on loogiliseks jätkuks klassikaliste juhtimisteooriate arenemisele. Neoklassikalist käsitlusviisi nimetatakse ka käitumuslikuks käsitlusviisiks. Kui klassikalise käsitluse juhtimisteoreetikute peamiseks huviobjektiks oli ametlik e. formaalne organisatsioon koos oma ülesehituse ja koostisosadega ning põhiliselt tegeleti töökorralduse ja töö lihtsustamisega, siis neoklassikalise koolkonna keskseks uurimisobjektiks on inimene. Neoklassikaline käsitlusviis e. inimeste juhtimine arenes osalt tänu praktiseerivate juhtide tähelepanekutele, et juhtimise klassikalise käsitluse seisukohtadega ei saavutata alati täielikku efektiivsust ja harmooniat töökohal. Juhid puutusid kokku probleemidega, kus alluvad ei käitunud selliselt nagu nad oleksid pidanud käituma lähtudes klassikalise teooria seisukohtadest
Üksiku indiviidi võimalused mõjutada turumajandust on väikesed. Turumajandus on isereguleeriv süsteem, kuhu riik ei peaks sekkuma. Thüneni mudel – selgitab erinevate toodete paigutumist ning maa majanduslikku väärtust. Alonso mudel – kujutab maa majanduslikult optimaalset kasutamist linnas. Christalleri linnasüsteemi mudel – linnalised keskuskohad paigutunud hierarhiliselt nende suuruse ja funktsioonide järgi. Linnamajanduse teooriate üldisteks probleemideks olid neoklassikalise majanduse lähtekohad. Nende hulgas idee vabast turust ja konkursist ilma avaliku sektori sekkumiseta. Lisaks peaksid inimesed käituma ratsionaalselt ja neil peaks olema täielik info erinevate linnade ja linnaosade kohta. 1C. Biheiviorism ja linnageograafia (lk 109-116) Biheivioristid väidavad, et inimeste otsustamisprotsessid ja tegevus on seotud lähiümbrusega. Oluline uurida linnakeskkonna tähendusi ja sellega seotud kognitiivseid protsesse.
kauplemine) Konkurents – mittejagatava eesmärgi poolepüüdleva 2 või enama tegutseja vaheline suhe: tertius gaudens (kolmas osapool võidab). Tehingute suhteline läbipaistvus. Vahetus- ja rolliturg o Vahetusturud Turutegutseja identiteet ja roll muutlik Vahendaja, maakler, kaupleja Neoklassikalise turumudeli aluseks o Rolliturud Identiteet ja rollid püsivad: kas müüja/tootja või ostja Tootjad joonduvad pigem üksteise suhtes kui vahetult tarbijast/nõudlusest Turutegutsejate organiseerumine ühistes huvides lihtsam kui vahetusturul Tootmisturud o Identieet – tajutud/omistatud sarnasus; omandatakse turul suhestatuna teiste turutegutsejatega, kes
madalamale, tuleb kauba tootmine lõpetada. Kardinalistid arvavad, et piirkasulikkust on võimalik mõõta absoluutarvudes näiteks: puhas õhk ... EUR; puhas vesi ... EUR; leib ... EUR; banaanid ... EUR. Ordinalistid arvavad, et piirkasulikkust absoluutarvudes mõõta on võimatu, küll aga võimalik eri kaupade ja teenuste piirkasulikkust järjestada ja iseloomustada järgarvudena, näiteks:puhas õhk, puhas vesi, leib, banaanid. 9. Keskkonna hindamine. Keskkonnakaubad. Neoklassikalise majandusteaduse kontseptsiooni kohaselt põhineb loodusressursside väärtustamine (hindamine) hinnatavate ressursside võimel mõjutada indiviidide heaolu. Ressursside rahaline väärtustamine võimaldab mõõta, kui suures ulatuses muutub heaolu. Eeldused keskkonnaväärtuste hindamiseks: 1) Keskkonnamuutus peab selleks, et omada (0-st erinevat) rahalist väärtust, olema indiviididele kasulik ja mõjutama nende heaolu.
Vabas turumajanduses suunab "nähtamatu käsi" inimeste tegevust nii, et iseenda huvides tegutsedes aitab igaüks kaasa ka ühiskonna kui terviku heaolu kasvule. Neoklassikaline majandusteooria tänapäeva majandusteooria mis sai alguse 19. sajandil (Carl Menger, Eugen Böhm-Bawerk jt.); eraldab turu täielikult kõikidest teistest ühiskonna sfääridest (kultuur, poliitika), viimaste mõju majandusele nim. välismõjuks. Neoklassikalise majandusteooria alustalaks on ratsionaalse valiku teooria: 1. Inimesel on eelistused, soovid, eesmärgid, mis on järjestatud tähtsuse järjekorras. 2. Keskkond pakub inimesele teatud valikuvariante, võimalusi oma eesmärkide saavutamiseks. 3. Inimene omab täiuslikku infot teab kõiki valikuvariante ning teab ka kui hästi igaüks neist variantidest tema eesmärkidega kokku sobib. 4. Inimene valib selle variandi, käitumisviisi, mis tema kasumit maksimeerib, st
Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid efektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik punktid võimaliku tootmise piiri peal. Tõene 9. Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. Väär 10
Rahvusvahelise sõltuvuse mudelid selgitavad majanduse arengut:1)Neokoloniaalse sõltuvuse teooria: Arenenud riigid moodustavad maailmamajanduse tuumiku ning arengumaad on perifeeriaks. Teooria pooldajad näevad arengumaade alaarengu peasüüdlasena arenenud riike,kelle majanduspoliitika ei soodusta arengumaade majanduskasvu.Ebaõige paradigma teooria: Arengumaade alaarengu peamiseks põhjuseks on rahvusvaheliste nõuandjate ebasobivad ja väärad soovitused majanduse arenguteede valimisel. 13.Neoklassikalise mudelid selgitavad majanduse arengut Uusklassikaline lähenemine. Arengumaade mahajäämuse peamiseks põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi liigsest sekkumisest tingitud ressursside ebaefektiivsest paigutusest. Vabaturu teooria vaid turg on efektiivne ressursside paigutaja Ühiskondliku valiku teooria poliitikud, ametnikud, üksikindiviidid ja riik tervikuna lähtuvad vaid omakasust, mille tulemuseks on ressursside vale paigutus ning inimvabaduste piiramine
• Jagatud arusaam turuobjektist: millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb selle väärtus (ajaloolis-kultuuriline kujunemine, kontekstist sõltuv: ühiskond, tööstusharu; turu tüüp) • Spetsiifiline struktuur: ostja/müüja; pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus; konkurents- tehingute läbipaistvus, kolmasosapool võidab Vahetusturud: turutegutsejal identiteet ja roll muutlik, neoklassikalise turumudel aluseks; vahendaja,maakler, kaupleja Rolliturud: rollid püsivad, turutegutseja organiseerumine ühistes huvides lihtsam kui vahetusturul; toomisturud Identiteet - tajutud/omistatud sarnasus; omistatakse teste turutegutsejatega suhestatuna, kes on samas rollis Staatusturg- turu korrastatus ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate turuidentiteedi ja staatuse baasil; vajalik turusisene informatsioon; esteetilised turud, unikaalsed kaubad, brändid
• Jagatud arusaam turuobjektist: millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb selle väärtus (ajaloolis-kultuuriline kujunemine, kontekstist sõltuv: ühiskond, tööstusharu; turu tüüp) • Spetsiifiline struktuur: ostja/müüja; pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus; konkurents- tehingute läbipaistvus, kolmasosapool võidab Vahetusturud: turutegutsejal identiteet ja roll muutlik, neoklassikalise turumudel aluseks; vahendaja, maakler, kaupleja Rolliturud: rollid püsivad, turutegutseja organiseerumine ühistes huvides lihtsam kui vahetusturul; toomisturud Identiteet - tajutud/omistatud sarnasus; omistatakse teste turutegutsejatega suhestatuna, kes on samas rollis Staatusturg- turu korrastatus ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate turuidentiteedi ja staatuse baasil; vajalik turusisene informatsioon; esteetilised turud, unikaalsed kaubad, brändid
kasvav, sest põllumajandusliku tootmise suurenemine toob endaga kaasa üha kasvavaid täiendavaid kulutusi. Samuti lähtuti eeldustest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive. Klassikalisest mõtteviisist on tuntud ka palgafondi doktriin, mille kohaselt töölise palgamäär võrdub palgafond jagatud tööliste arvuga. Samuti lähtus Ricardo oma majandusmudeli loomisel ratsionaalselt käituva inimese eeldusest. Neoklassikaline koolkond Neoklassikalise perioodi alguseks majandusteaduses võib pidada 1870ndaid aastaid. Sel perioodil kirjutavad kolm autorit, William Stanley Jevons (1835-1882), Carl Menger (1840-1921) ja Leon Walras (1834- 1910) teineteisest sõltumatult, et kauba hind või väärtus sõltub selle kauba piirkasulikkusest tarbijale. Neoklassikaline majandusteadus tegeles suhteliselt vähe makroökonoomika probleemide uurimisega. Tulude kasvu määra ja taseme uurimisele pöörati vähe tähelepanu
Alati kontekstispetsiifiline: ühiskond, tööstusharu, turg Sõltub turu tüübist Struktuur Kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad: ostja/tarbija, müüja/tootja Vajalik 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus Konkurents: mittejagatava eesmärgi poole püüdleva 2 või enama tegutseja vaheline suhe; tehingute suhteline läbipaistvus Vahetusturud: Turutegutseja identiteet ja roll muutlik; vahendaja, maakler, kaupleja; neoklassikalise turumudeli aslus Rolliturud: Identiteet ja rollid püsivad: kas müüja/tootja või ostja; tootjad joonduvad pigem üksteise suhtes kui vahetult nõudlusest; turutegutsejate organiseerumine ühistes huvides lihtsam vahetusturul; tootmisturud Staatusturud: Turu korrastus ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate turuidentiteetide ja staatushiererhia baasil; ei ole väljakujunenud “objektiivset” ja turuvälist hindamisskaalat, vajalik “turusisene info; pigem vähe tegutsejaid,
Tähendab, teatud tööaja ja palga puhul on piir, kus mittetöötamine kaalub üles töötamise eelised, ehk vaba aeg on kasulikum ja väärtuslikum kui töötamine pakutava palga eest. On aluseks tööjõu pakkumiskõvera joonestamisel. Neoklassikaline tööturu mudel toimib isereguleerivana siis, kui palgad ja hinnad on paindlikud (töölised nõustuvad madalama palgaga ja töötajate arv jääb samaks). Madalamad hinnad suurendavad nõudlust ja ergutavad tootmise laiendamist. Neoklassikalise teooria kohaselt peaksid kõik töölised tööd leidma kui nad seda soovivad. Tööturu mudel toimib vaid osaliselt. Tähendab, et isereguleeriv tööturu mudel on teoreetiline ideaal, mis tegelikkuses täielikult ei realiseeru. Palgad ja hinnad pigem jäigad kui paindlikud. On olemas kujuteldav tööjõu nõudlus ning efektiivne tööjõu nõudlus (antud võimaluse parima ärakasutamine, mitte aga potensiaalsete võimaluste realiseerimine). J. M
naiste hõivevaldkonnad - töö tasustamine; sümboliline eristamine mõju naiste saavutuslikkusele. 6. Loeng Turg ja raha 1) Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja erinevused 2) Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse kujunemine, struktuur 3) Vahetus- ja rolliturg Vahetusturud: · Turutegutseja identiteet ja roll (ostja/müüja) muutlik · Vahendaja, maakler, kaupleja · Neoklassikalise turumudeli aluseks Rolliturud: · Identiteet ja rollid püsivad: kas müüja/tootja või ostja · Tootjad joonduvad pigem üksteise suhtes (nisid, identiteedid) kui vahetult tarbijast/nõudlusest · Turutegutsejate organiseerumine ühistes huvides lihtsam kui vahetusturul · Tootmisturud (tootmisahel). 4) Staatus- ja standarditurg Staatusturg: · Turu korrastatus (struktuur) ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate turuidentiteetide ja staatushierarhia baasil;
Sissejuhatus Tulujaotuse ja majanduse arengu (kitsamalt võttes majanduskasvu) seoste temaatika on majandusteoreetikuid huvitanud aastasadu. Olgu siinkohal meenutatud kasvõi klassikalise koolkonna esindajaid D. Ricardot ja K. Marxi, kelle töödest väärivad tänapäevalgi märkimist tulujaotuse kujunemist ja selle mõju majanduse arengule käsitlevad teooriad. Käesoleva sajandi esimesel poolel majandusteoreetilise mõtteviisi peasuunana valitsenud neoklassikalise koolkonna kasvuteooriad on (igaüks omal kombel) kokku võtnud N. Kaldor, S. Kuznets, W. Lewis ja R. Solow oma viiekümnendatel aastatel ilmunud paljutsiteeritud artiklites. Uuesti sattus teema uurijate huviorbiiti üheksakümnendatel. Üheks põhjuseks oli asjaolu, et varasemates teoreetilistes mudelites esitatud seisukohad ei leidnud empiiriliste uuringute tulemusena kinnitust. Ka on viimase poolsajandi jooksul muutunud nii majandustingimused
Ostja / tarbija Müüja / tootja Vajalik 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus (turg kauplemine) Konkurents: mittejagatava eesmärgi poole püüdleva 2 või enama tegutseja vaheline suhe: teritus gaudens (,,kolmas osapool võidab"); tehingute suhteline läbipaistvus. *Vahetus-ja rolliturg Vahetusturud: Turutegutseja identiteet ja roll (ostja/müüja) muutlik Vahendaja, maakler, kaupleja Neoklassikalise turumudeli aluseks (L.Walras, Pariisi börs 19 saj) Rolliturud: Identiteet ja rollid püsivad: kas müüja/tootja või ostja Tootjad joonduvad pigem üksteise suhtes (nisid, identiteedid) kui vahetult tarbijast/nõudlusest Turutegutsejate organiseerumine ühistes huvides lihtsam kui vahetusturul Tootmisturud (tootmisahel); *Staatus-ja standarditurg Staatusturg Turu korrastatus (struktuur) ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate
26. Keyneslik arusaam on, et tarbimise peamine determinant on kasutatav tulu ning intressimääral ei ole tarbimise seisukohast olulist rolli. Klassikalises majandusteaduses aga eeldati, et kõrgem intressimäär pärsib säästmist ning ergutab tarbimist. false 27. Vastavalt nn AIH mudelile lähtuvad tarbijad intertemporaalsest eelarvepiirangust ja kujundavad oma eluaegset tarbimistaset eesmärgiga saavutada maksimaalset rahulolu, kasulikkust. False 28. Neoklassikalise mudeli kohaselt ei sõltu firmade püsiinvesteeringud: firmade kasumist 29. Kui kapitali kogus on fikseeritud ning mingil põhjusel kapitali piirprodukt MPK kasvab, siis kapitali reaalne rendihind: tõuseb 30. Neoklassikaline investeeringute mudel sätestab, et teiste tegurite samaks jäädes netoinvesteeringud suurenevad kui: uute kapitalikaupade hind tõuseb 31. Kui Tobini q on väiksem kui 1, siis firmade juhid peaksid: suurendama firma kapitalikogust 32
(USA) 6) 6. Robinson Crusoe - Isoleeritud ühiskond, kus nõudmine ja pakkumine on esindatud ühes isikus 7) Üleminekumajandus - kauboikapitalism jne 11. Majandussubjektid Majandussubjektid on tarbijad, majapidamised, ettevõtted, valitsus ja välissektor. Majanduselus osalejad, kes püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasumlikkust. 12. Ratsionaalsus ja neoklassikaline majanduskoolkond Ratsionaalne majanduslik käitumine on neoklassikalise majandusteaduse aluseks, mis on ka domineerivaks suunaks kaasaegses majandusteaduses. Alusepanijaks loetakse Alfred Marshalli. Majandusteooria, kui ratsionaalse käitumise reeglite kogum. Ressursid on alati piiratud ja vajadused mitte. Subjektide eesmärk on maksimeerida kasumlikkus. Ratsionaalse maailma eeldused: täiuslik konkurents; täiuslik informatsioon turu kohta; rahuldatakse iga tekkinud väiksemgi vajadus; kõik tootmistegurid on täiuslikult
valitsuse poliitika. Rahvusvahelised majandusarengut soodustavad tegurid on nt juurdepääs väliskapitalile, tehnoloogiale ja rahvusvahelistele kaubaturgudele. Arengumaadevahelised erinevused tulenevad mõlematest teguritest Arengumaade ja arenenud riikide vahelised erinevused tulenevad valdavalt rahvusvahelistest teguritest 12. Kuidas selgitavad rahvusvahelise sõltuvuse mudelid majanduse arengut? Neoklassikalise sõltuvuse teooria: · arenenud riigid moodustavad maailmamajanduse tuumiku nind arengumaad on perifeeriaks · teooria pooldajad näevad arengumaade alaarengu peasüüdlasena arenenud riike, kelle majanduspoliitika ei soodusta arengumaade majanduskasvu Ebaõige paradigma teooria: · arengumaade alaarengu peamiseks põhjuseks on rahvusvaheliste nõuandjate ebasobivad ja väärad soovitused majanduse arenguteede valimisel 13
objekti puhul Sõltub turu tüübist Struktuur Kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad (ostja/tarbiha, müüja/tootja) Vajalik 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus (turg ei võrdu kauplemisega) Konkurents tehingute suhteline läbipaistvus Vahetus- ja rolliturg Vahetusturud turutegutseja identiteet ja roll muutlik, vahendaja maakler kaupleja, neoklassikalise turumudeli aluseks Rolliturg identiteet ja rolled püsivad (kas müüja/tootja/ostja), kuna tarbijad on suur mass, keda on raske identifitseerida siis tooteid kergem modifitseerida konkurentide põhjal, tootmisturud Staatus- ja standardturg Staatusturg brändid, eksperdid, hinnad kujunevad pigem tegutsejate turuidentiteedi basil, staatushierarhia, unikaalne ühele tegevusvaldkonnale Standardturg mingid standardid, mis hinna ja kvaliteedi kooslust
MAJANDUSTEADUS ETTEVÕTE KASUM . MAJANDUSTEOORIA VALITSUS ? ÜH. HEAOLU . 2. Alfred Marshall (1842-1924), neoklassikalise majandusteooria 2. - alusepanija, inglise majandusteadlane , 3. Inimeste vajadused, peoples needs 3. 4. Maslow vajaduste hierarhia, Maslow's pyramid 4. Eneseväljendusvajadus Esteetilised
60. On võimalik eristada nelja säästva arengu stsenaariumi. Miks on viimasel ajal põhitähelepanu pööratud tugevale säästvale arengule ja nõrk stsenaarium ei ole enam nii asjakohane? Põhjendage oma vastust, tuues välja nõrga ja tugeva stsenaariumi erinevused. Nõrk säästev areng - looduskapital on asendatav Tugev säästev areng - looduskapital ei ole asendatav 61. Iseloomustage nõrka säästvat arengut? Milles seisneb nõrga säästva arengu kontseptsiooni ja neoklassikalise paradigma erinevus? Nõrk säästev areng: eeldab, et kogu puhasinvesteering , mis hõlmab kõiki kapitalivorme, oleks positiivne Eeldab, looduskapital on asendatav Nõrga säästva arengu kontseptsioon lähtub neoklassikalisest majandusuparadigmast, aga kontseptsioon ise on siiski iseseisev ja eristuv 62. Milles seisneb tugeva säästva arengu kontseptsioon? Kuidas tugevat säästvat arengut interpreteeritakse?
Tekkimine o Isik kes tuleb teooria peale ja teeb alumist. Piirab o Definitsioon ja metodoloogia David Ricardo Eeldused o Väärtuse loob töö o Maa, töö ja kapital Küsimused o Sissetulekute jaotus, kaubandus Meetod o Matemaatilised, formaalsed mudelid Neoklassikaline (Gilpin) Mikroökonoomia Marshall Makroökonoomia Keynes Konsensus 1970ndatel Neoklassikalise majanduse peamised ideed Ratsionaalne valik seletab absoluutselt kõike, valikuid, otsuseid jne Universaalne sotsiaalteadus Turg Võrdlev staatika Piirangud Ratsionaalne valik Nappus 'Pole olemas tasuta lõunaid' alternatiiv kulu Formaliseeritud metodoloogia Mudelid Rangus (kaotad palju) vs praktiline olulisus Mudelite koosseis: o Sisemised muutujad (endogeensed) mida seaduspära käsitleb
õigusvastasuse . Samuti ei tulene muudest seadustest A tegevusele õigustavaid asjaolusid. Seega on A tegevus õigusvastane 38 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS, lk 117 3. SÜÜ 3.1 Süü mõiste ja süüdivus Süü moodustab deliktistruktuuri kolmanda ja ühtlasi ka viimase tasandi. Finalistliku deliktistruktuuri olulisemaid muudatusi varasema klassikalise ja neoklassikalise süüteomõistega võrreldes seisneb selles, et süüst räägitakse alles, siis kui isiku tegu on kontrollskeemis läbinud kakas esimest süüteokoosseisu tasandit. See tähendab, et süüvõimetu isiku puhul jääb alles tahtlikult toime pandud tegu, milles ei esine ühtegi õigusvastasust välistavat asjaolu.39 Karistusseadustiku finalistliku deliktistruktuuri järgi on seega loobutud klassikalise
korraldused, samas tööhõivet määrab oodatav läbimüügi maht. 22 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Kokkuvõtted ja järeldused Tööturu mudelid vaatlevad inimese käitumise eri aspekte p tööpuuduse, p inflatsiooni jja majandusliku kasvu suhtes. Majanduslikku reaalsust nähakse väga erinevalt. Neoklassikalise pakkumise ja nõudluse mudel: Tööpuudust saab kaotada palga vähendamise kaudu. Kui palgad on seotud lepingutega, siis turg võib jõuda tasakaalu lepingute lõppemisel. Iga täiendav töötu peab olema töölise laiskuse või palga jäikuse tagajärg, millest mõlemad on lühiajalised nähtused. Poliitika: majandusse mitte sekkuda ja anda vaba voli isereguleerivatele jõududele. Keynesi pakkumise ja nõudluse mudel: Pole mehhanismi, mis reguleeriks reaalpalka
Uue analüüsivahendina omandas majandusteaduses suuremat tähtsust marginaalanalüüs. Marginaalanalüüsi kasutamine tähendab seda, et majanduslike protsesside kirjeldamisel ei lähtuta mitte enam sellistest näitajatest nagu näiteks kogutulu, kogukulu ja kasulikkus vaid tähelepanu pööratakse nende näitajate muutumisele. Uuritakse lisanduvat tulu, kulu ja kasulikkust, mida saadakse, kui lisada täiendav ressurss. Neoklassikalise mõtteviisi üheks olulisemaks arendajaks Alfred Marsahall, töötles välja meetodi ceteris paribus, mis uurib ühe majandusnäitaja muutumist arvestades, et kõik muud tingimused ei muutu. TARBIMINE Milline oleks hea elu? Sellele küsimusele on pea samapalju vastuseid kui parasjagu on vastajaid. Inimeste vajadused on erinevad. Tarbijatena ei mõtle me tavaliselt selle üle, miks meie valikud on just nii- või naasugused. Ostame seda, mis meile hetkel tundub kõige kasulikum, maitsvam vms
o Väärtuse kujunemine: ajaloolis-kultuuriline kujunemine; alati kontekstispetsiifiline (ühiskond, tööstusharu, turg); sõltub turu tüübist). o Struktuur: kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad: 1) ostja/tarbija; 2) müüja/tootja; vaja 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus; konkurents. 3) Vahetus- ja rolliturg o Vahetusturg: turutegutseja identiteet ja roll(ostja/müüja) muutlik; vahendaja, maakler, kaupleja; neoklassikalise turumudeli aluseks. o Rolliturg: identiteet ja roll püsiv; tootjad joonduvad pigem üksteise suhtes kui vahetult tarbijast/nõudlusest; turutegutsejate organiseerumine ühistes huvides lihtsam kui vahetusturul; tootmisturud(tootmisahel). 4) Staatus- ja standarditurg o Staatusturg: turu struktuur ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate turuidentiteetide ja staatushierarhia baasil; ei ole väljakujunenud objektiivset ja turuvälist hindamisskaalat, vajalik
A. Smith ,,nähtamatu käsi" kooskõlastab asju. Meie jaoks on nähtamatu käsi turg. Mikroökonoomikat tuntakse ka kui neoklassikalist majandusteooriat. Makroökonoomika tegeleb suurte agregaatidega, nt inflatsioon, raha, tööpuudus. Raskem kirjledada kui mirkoökonoomilisi protsesse. Ühe majapidamise eelarve muutust lihtsam kirjeldada kui tööpuudust riigis. Neoklassikaline koolkond tekkis umbes 1930 aastatel. Majandus kui teadus hakkas arenema umbes 17. sajandil. Neoklassikalise koolkonna tuntud liikmed - J.S. Mill, A. Smith, D. Ricardo ja K.Marx. John Maynard Keynes (1936 raamatu suure depressiooni ületamise kohta) pooldab tugevalt riigi sekkumist majandusse, kuna suure depressiooni ajal olid just riigid need, kes ületasid majanduskriisi, mitte ,,nähtamatu käsi". Ringkäigumudel ehk radiaator ise üle vaadata õpikust. Ratsionaalselt käituv majandussubjekt 4 1
seda, et ühiskonnaliikmete vajadused on alati suuremad kui on nende vajaduste rahuldamise allikas. Alternatiivkulu printsiip Teiseks majandusteooria alustalaks on alternatiivkulude kontseptsioon. Piiratud ressursside puhul peavad kõik majandussubjektid oma vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel. Peaaegu alati tähendab millegi kasuks otsustamine loobumist millestki 14 Neoklassikalise sünteesi esindaja, itaalia majandusteadlane, poliitik ja sotsioloog Vilfred Pareto elas aastatel 18481928. Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus muust. Kui meil oli kaksteist krooni ja me ostsime selle eest kaks jäätist, siis ei ostnud me üht kinopiletit või kaht saia või kimpu ülaseid. Kui me ostsime 5000-kroonise videomaki, ei ostnud me külmkappi jne. Nüüd võib küsida: mis läks meile maksma ostetud videomakk
Turutegutseja identiteet ja roll (ostja/müüja) muutlik Turutegutseja identiteet ja roll (ostja/müüja) muutlik Vahendaja, maakler, kaupleja Vahendaja, maakler, kaupleja Neoklassikalise turumudeli aluseks (L.Walras, Pariisi börs 19 saj) Neoklassikalise turumudeli aluseks (L.Walras, Pariisi börs 19 saj) Rolliturud: Rolliturud:
kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Langeva tulu seaduse tõttu tulu iga töötaja kohta väheneb täiendava tööjõu palkamise korral ja firmad palkavad töölisi niikaua, kuni palgamäär võrdsustub viimasena palgatud töötaja tööviljakusega. Duaalsed tööturud koosnevad: Arenenud tehnoloogiaga oligopolistlikest tootmisharudest ehk tuumast Väiksematest viletsama tehnoloogiaga harudest ehk perifeeriast. Neoklassikalise pakkumise ja nõudluse mudel: Tööpuudust saab kaotada palga vähendamise kaudu. Kui palgad on seotud lepingutega, siis turg võib jõuda tasakaalu lepingute lõppemisel. Iga täiendav töötu peab olema töölise laiskuse või palga jäikuse tagajärg, millest mõlemad on lühiajalised nähtused. Poliitika: majandusse mitte sekkuda ja anda vaba voli iseregulatsioonile. Keynesi pakkumise ja nõudluse mudel: Pole mehhanismi, mis reguleeriks reaalpalka. Tööjõu nõudluse ja pakkumise
endaga kaasa üha kasvavaid täiendavaid kulutusi. Samuti lähtuti eeldustest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive. Klassikalisest mõtteviisist on tuntud ka palgafondi doktriin, mille kohaselt töölise palgamäär võrdub palgafond jagatud tööliste arvuga. Samuti lähtus Ricardo oma majandusmudeli loomisel ratsionaalselt käituva inimese eeldusest. Neoklassikaline koolkond Neoklassikalise perioodi alguseks majandusteaduses võib pidada 1870ndaid aastaid. Sel perioodil kirjutavad kolm autorit, William Stanley Jevons (1835-1882), Carl Menger (1840-1921) ja Leon Walras (1834-1910) teineteisest sõltumatult, et kauba hind või väärtus sõltub selle kauba piirkasulikkusest 8 tarbijale. Neoklassikaline majandusteadus tegeles suhteliselt vähe makroökonoomika probleemide
endaga kaasa üha kasvavaid täiendavaid kulutusi. Samuti lähtuti eeldustest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive. Klassikalisest mõtteviisist on tuntud ka palgafondi doktriin, mille kohaselt töölise palgamäär võrdub palgafond jagatud tööliste arvuga. Samuti lähtus Ricardo oma majandusmudeli loomisel ratsionaalselt käituva inimese eeldusest. Neoklassikaline koolkond Neoklassikalise perioodi alguseks majandusteaduses võib pidada 1870ndaid aastaid. Sel perioodil kirjutavad kolm autorit, William Stanley Jevons (1835-1882), Carl Menger (1840-1921) ja Leon Walras (1834-1910) teineteisest sõltumatult, et kauba hind või väärtus sõltub selle kauba piirkasulikkusest tarbijale. Neoklassikaline majandusteadus tegeles suhteliselt vähe makroökonoomika probleemide uurimisega. Tulude kasvu määra ja taseme uurimisele pöörati vähe tähelepanu
vaid isiku teo etteheidetavust, mis on kõrvalseisja aspektist tehtav objektiivne otsus. Klassikaline kuriteomõiste asendus nn neoklassikaline kuriteomõistega5 ja kujunes kolmeastmelise skeem, mille järgi tuvastatakse, kas isikukäitumine: 1. Sisaldab süüteokoosseisu 2. On õigusvastane 3. Kas isik on toimepandud teos süüd 4 Klassikalise kuriteomõiste kohta lähemal vt nt Sootak 1998 5 Neoklassikalise kuriteomõiste kohta lähemalt vt nt Sootak 1998 2.2.3. Põhidelikt ja selle tuletised Siin juures tuleb aga arvestada, et toodud skeem on üles ehitatud tüüpilise deliktiskeemi ehk põhidelikti järgi. Põhidelikt on tahtlikult toimepandud tegevuses seisnev lõpuleviidud süütegu. Kui kaasuse lahendamisel selgub, et mõni põhidelikti element puudub, ei jätkata enam 11
ka väärtushinnanguid. Sisserände puhul kujuneb sihtriigis välja mingi kooselu vorm, olgu selleks siis rahvaste ühtesulamine e fusioon (Lõuna-Ameerika), liitumine e integratsioon (Eesti pagulased Rootsis) või segregatsioon, kus eri rahvad jäävad eraldatuks (LAU-s seadusjõu tõttu). Põhjused – majanduslik ebavõrdsus, migratsioonivõrgustike olemasolu, ligipääs infole, reisivõimaluste olemasolu, poliitilised põhjused, katastroofid jne. Neoklassikalise teooria kohaselt on peamine rändepõhjus paremate töö-, elu- ja palgatingimuste olemasolu kuskil mujal, neomarksistlik teooria 3 rõhutab hoopis väljarännet kui ebavõrdsuse süvendamist maa ja linna vahel. Demograafilise teooria kohaselt on ränne pikaajaline ajalooline protsess, mis on seotud üldise moderniseerumisega ja et
raamatupidamise, logistika ja IT, õigusliku ja kogu personaliga seotud ametiisikud, nt juhtkond, direktsioon. 3.13 Missugused on tänapäeval põhilised meetodid organisatsiooni struktuuri loomisel? Kõige tavalisem meetod organisatsiooni struktuuri loomisel: klassikalise käsitluse puhul peavad juhid org-i kavandamisel aluseks võtma teatud põhimõtted, nagu tööjaotus, spetsiaalüksused, õiguste tsentraliseerimine, õiguste ja vastutuste tasakaal, alluvus ainult üele; neoklassikalise käsitluse puhul tuleb aga arvestada iga inimese individuaalsust ja situatsioonist tulenevaid nõudeid-vajadusi. 3.14 Mis tüüpi organisatsiooni struktuure eksisteerib? Lame struktuur, kõrge struktuur, lihtne struktuur, põhitegevuslik struktuur (organisatsiooni eesmärke vahetult taotlevaist ametikohtadest ja allüksustest koosnev põimik), tegevusalane struktuur (kõigi iseseisvaks muudetud ametikohtade ja allüksuste põimik), rivi ja staabiga
Eraviisilised lahendused välismõjudele: Stiglitz – välismõju muutmine sisemiseks, omandiõiguse kindlaksmääramine, õigussüsteemi kasutamine. Ronald Coase: välismõjud on kahepoolne vastastikune suhe, et välismõju eksisteeriks peab olema vähemalt 2 osapoolt. Kui ’ohvrit’ ei oleks, ei oleks ka välismõju. Eesmärk lahenduse otsimisel – suurema kahju vältimine: kummal on odavam oma tegevust muuta? Coase teoreem: kui pole tehingukulusid (neoklassikalise koolkonna eeldus), siis negatiivsete välismõjude tekitajad ja nende ohvrid jõuavad ise omavahel läbirääkides efektiivse lahenduseni, sõltumata sellest, kummale on oma tegevuseks õigus antud. St riigi sekkumist pole välismõjude puhul vaja. Reaalselt, aga tehingukulud eksisteerivad. Coase näitas, et “neoklassikalises maailmas” ei tekikski kunagi välismõjude probleemi, kuna osapooled lahendaksid omavahel läbi rääkides olukorra. Seega ka nt Pigou makse pole neoklassikalises
Langus toimub seni, kuni SKP per capita on saavutanud oma esialgse taseme, kus see oli enne tehnoloogilise taseme tõusu (SKP miinimumtase, kus rahvastiku juurdekasvu enam ei toimu). Nüüd on küll tehnoloogia tase kõrgem, kuid kuna kapitali on ühe inimese kohta vähem, siis SKP per capita tase pole muutunud. Neoklassikaline teooria ei prognoosi rahvastiku plahvatusliku kasvu pärast majanduskasvu kiirenemist. Neoklassikalise teooria kohaselt hakkab majandus liikuma uue tasakaalupunkti suunas (joonisel 4 mööda D1 kõverat). 9 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Kapitali piirpro- D0 D1 SKP per duktiivsus capita
eelkõigekoostöös teistega (alluvatega), mitte aga niivõrd läbi võimu alluvate üle. Ta eristas esimesena teineteisest kahte erinevat mõjuvõimu tüüpi: mõjuvõim koos teistega (powr with) ja mõjuvõim teiste üle (power over). Ta väitis, et tööstuslikud organisatsioonid võivad olla ühendused, kus ühendatakse omavahel juhtkonna ja töötajate huvid. Ta soovitas lahendada konfliktid läbi integratsiooni ja niisuguste lahenduste teel, kus rahuldataks mõlemad pooled.61 Neoklassikalise koolkonna põhierinevus klassikalisest seisneb selles, et tema keskseks uurimisobjektiks on inimene, millel põhineb kõik muu. Inimene pole mitte niivõrd omaette tegutsev indiviid, kuivõrd organisatsiooni aktiivne liige, kes võib tegutseda ettearvamatult. Töötajate tegevus on sihipärane ja planeeritav vaid siis, kui arvestatakse nende vajadustega ja luuakse selleksvastavad tingimused. Selleks tuleb töötajaid 56 Kempner, T. Penguin Management. Handbook. 4 ed. Penguin Books, 1987, lk
annaabi.ee 
