ideoloogia. Funktsionalism suudab edukalt seletada funktsionalistlike institutsioonide loomist 1950-ndatel, kuid ei suuda selgitada integratsiooni aeglustumist 1960-ndatel ja 1970-ndatel. Neofunktsionalism on kõige tuntum integratsiooniteooria, mis arenes käsikäes integratsioonipraktikaga, peegeldades Jean Monnet ja Robert Schumani (vt ka peatükk 1.2) visioone Euroopa ühendamisest. Neofunktsionalismi keskne tees on, et integratsioon kandub üle ühest majandussektorist teise (spill-over effect). Neofunktsionalismi loogika võib summeerida järgmiselt: integreerimist tuleb alustada nn ,,madala" poliitika valdkondades, kuid tegu olgu strateegiliste majandussektoritega (nt söe ja terase tootmine). Tuleb luua rahvusülene võimuorgan, mis juhib integratsiooniprotsessi. Teatud majandussektorite integratsioon loob funktsionaalse surve teiste sektorite integreerimiseks. Tekib
värsket ja ilusat oli juba iseenesest saavutus, mida ei pidanud häbenema. Ta istutas arhitektuurivorme sama armastuse ja harmooniatajuga nagu aednik, kes ta hariduselt õieti oligi, haljastaja. Suurem osa Pormeistri loomingust oli ja on jäänud sõjajärgse modernismi tippteosteks. Aastal 2000 autasustati Valve Pormeistrit 200 000 kroonise elutööpreemiaga. 1978 Audru söökla-haldushoone orgaaniliselt laadilt neomodernismi, viimase puhul isegi neofunktsionalismi siirdunud arhitektoonika. Et arhitekt läbi kogu oma aktiivse loome-ea oli pidevas arengus, kinnitagu aga 1984. aastal valminud Põllumajandusakadeemia õppehoone Tartus Tähtveres, kus tollal aktualiseerunud postmodernismile, pealispinnalisele ajalooga flirtimisele, reageeris Pormeister väärika, ent modernismist igavikulisse vormikeelde suunduva metafüüsilise silindrite ja tahukate kompositsiooniga. Seda võluvat hoonet on
-EL rahvusülesuse jaoks on otsustetegemise tulemuste mõju ja staatus ülitähtsad, sest EL-i ei saa pidada rahvusüleseks, kui tema otsustel pole siduvat jõudu. EL õigus on ülimuslikum rahvusliku õigusega võrreldes, kui need kaks peaksid sattuma konflikti. TEINE OSA Euroopa integratsiooni teoretiseerimine: grand theory Grand theoryks võib pidada teooriat, mis selgitab integratsiooniprotsessi kui terviku peamisi karakteristikuid. Grand theory fundamentaalse tasandi osadeks võib pidada neofunktsionalismi, valitsustevahelist teooriat ning inter-sõltuvuse teooriat. Neofunktsionalism Neofunktsionalism on integratsiooniteooria, mille mudeli kohaselt on integratsiooniprotsessi lõpp-produktiks poliitiline kogukond. Antud kogukond tekib neofunktsionalistliku mudeli järgi majandusliku ja poliitilise integratsiooni ühenduvusest. Kui on olemas majanduslik integratsioon rahvusteülese organisatsiooni raamistikus, siis poliitiline integratsioon järgneb peaaegu automaatselt
metallkarkasside kasutamine. Ehitusmaterjalid: raud, teras, raudbetoon, klaas, kivi (sh krohvimata maakivi, telliskivi) Ehitustehnika: sardbetoonist ja terasest pingtarindid, terasraam ja betoon, kivimüüritis, teraskarkass, kandvad fermid, terasest väliskarkass ja pinguldav kate. Üldnimetusena on 20. sajandi arhitektuuri kohta kasutatud määratlust modernis. Täpsustatuna võiks 20. saj arhitektuuriloo peamisteks pidepunktideks lugeda funktsionalismi, postmodernismi ja neofunktsionalismi. Teised 20. sajandi oluliste arhitektuurisuundade kronoloogiline järjestus: Futurism hotell Dubais Ekspressionism Purism Funktsionalism Konstruktivism Art deco Orgaaniline arhitektuur Brutalism Minimalism Postmodernism High Tech
Ratsionaalne valiku institutsionalism- Koostööd on vaja koordineerida. Funktsionalism- Kui on vajadus koostööle, tekib ka koostöö vorm Ajalooline institutsionalism Ajalugu loob konteksti/ajalugu mõjutab olevikku ja tulevikku Sotsioloogiline institutsionalism Inimene ei ole ratsionaalne otsustaja, vaid on mõjutud Valikud on kultuuriliselt ,,ettemääratud" Institutsioonid on moraalsed ja kultuurilised käitumismallid Neofunktsionalismi ideed (ideelist arusaama üritatakse panna ideaalsesse raamistikku) Integratsiooniteooria (vaatleb, kuidas koostöö saaks paremini toimida). On üritatud ennustada, kuid see ei ole välja tulnud, ei läinud täide. - EL teooria Ülekandeefekt - Integratsioon kandub sektorist sektorisse - Majandusest poliitikasse - Automaatne, hiljem keerulisem Pluralism - Huvigrupid ja kõik muud asjaosalised on olulised
enam suuremat paindlikkust ja kiiremat muutumist nõudva tarbija soovidest. Venna maja Meriväljal Ida tee 50 asuv arhitekti vennale kavandatud maja on Eesti sõjajärgses arhitektuuriloos üks verstaposte, mis on seotud Tallinna Kooli arhitektide tegevusega. Maja projekteeriti aastal 1975 ja valmis aastal 1985. ,,Venna maja" tähistab seitsmekümnendatel domineerinud neofunktsionalismi kõrval uue teema sisenemist Tallinna Kooli arhitektuuripraktikasse, tähistades Robert Venturi vaimus ,,keerulise ning vastuolulise" arhitektuuri idee ning modernismikriitilise mõtte kajastumist Eesti arhitektuuris. ,,Venna maja" ei lähtu Eesti eramuehituse senistest stampidest, küll aga haakub ümbruskonna 1920. aastateni tagasiulatuva hoonestusega. Eramu kummastavad vormid ei hooli tavaliselt ilusaks peetavaist, pigem kontakteeruvad isetekkelise arhitektuuri kohmakustega
teraskarkass, kandvad fermid, terasest väliskarkass ja pinguldav kate. Üldnimetusena on 20. sajandi arhitektuuri kohta kasutatud määratlust modernism, mis arhitektuuriterminina kerkis esile kahe maailmasõja vahelisel ajal ja tähistab kõige laialdasemalt moodsa arhitektuuri väljakujunemist kõigis tema väljendustes. Täpsustatuna võiks 20. saj arhitektuuriloo peamisteks pidepunktideks lugeda funktsionalismi, postmodernismi ja neofunktsionalismi. Nendesse kätketud arengu paremaks mõistmiseks on oluline peatuda ka teistel 20. saj arhitektuurisuundadel. Kronoloogiliselt võiks nendest olulisemate järjestus olla järgmine: Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 17 ekspressionism futurism funktsionalism konstruktivism art deco traditsionalism orgaaniline arhitektuur
Rahvusülesed integratsiooniteooriad (poliitikakujundamise mudelid EL-s): Riigikeskne/valitsustevaheline mudel- integratsioon kui valitsustevaheline kompromisside ja koostöö vili; rahvusvahelist suhtlust iseloomustavad rahvuslikud ja julgeoleku huvid; riikideülesed institutsioonid (nt Euroopa Komisjon) kui rahvusriikide ,,agendid" Rahvusülene valitsemine- EL kui kihiline valitsemissüsteem koondab endasse mitmeid kesktasandi teooriaid (sarnased föderalismi, neofunktsionalismi ja transaktsionalismiga) integratsiooni edendajateks rahvusülesed (rahvusriikidest suhteliselt sõltumatud) institutsioonid EL-i integratsiooni eestvedajad Euroopa Komisjon ja Kohus - Integratsiooni seletus läbi ülekande-efekti (spill-over effect): integratsioon kandub ühest sektorist teise ja madalamalt astmelt kõrgemale - Rahvusülesus, poliitiline integratsioon on majanduslik kaasnähe - ,,regioonide Euroopa"
annaabi.ee 
