Valik teemasid, mis on eksami küsimusteks 1. Looduslik valik 2. Geneetiline triiv 3. Liigiteke, liikide säilumine 4. Inbriiding 5. Darwini vaadete kujunemine: põhilised mõjutajad ja Wallece roll 6. Lamarck ja Darwin vaadete kokkulangevusd ja erinevused 7. Adaptatsioon, fitness 8. Makroevolutsioon 9. Katastroofid 10. Inimese evolutsioon alates inimeste ja inimahvide eellaste lahnemisest st viimase 5 7 miljoni aasta jooksul 11. Neodarvinismi teke japõhilised postulaadid 12. Neutraalne evolutsiooniteooria ja erinevused neodarvinismis Üksikindiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil. Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: 1. Mutatsioonid ...? 2. Kombinatiivne muutlikkus ...? 3. Geenivool = geenisiire - ühe pop. geenid satuvad teise. 4. Geneetiline triiv pop
Valik teemasid, mis on eksami küsimusteks 1. Looduslik valik neodarvinismi (sünteetilise evolutsiooniteooria) keskne mõiste. populatsiooni võime järglasi anda ületab oluliselt tegelike järglaste arvu; seega toimub selektsioon, mis realiseerub läbi olelusvõitluse, mis tingimata pole vahetu olend olendi vastu võitlus, vaid enamkohanenute suurem ellujäävus ja paljunemine. LV toimumise tingimused: 1) subjektid peavad paljunema 2) järglased peavad olema lähedaste tunnustega oma vanematele
on paljunemises isoleeritud (ristumisbarjäär) - liik ei ole mitte morfoloogiline tüüp. (Liik eristub teistest liikidest ristumisbarjääriga) Isegi väike selektiivne erinevus võib tekitada evolutsioonilise muutuse. Neodarvinism e sünteetiline evolutsiooniteooria - ühendati Charles Darwini loodusliku valiku teooria, mis seletab liikide evolutsiooni, Gregor Mendeli geneetikateooriaga, mis tegeleb pärilikkusega. Sellega sai evolutsiooniteooria aluseks populatsioonigeneetika. Neodarvinismi kohaselt on Darwini poolt võimalikuks peetud pangeneetiline pärandumine (s.t., et ka elu jooksul omandatud tunnused võiksid päranduda järglastele) võimatu. Geneetiline tekib muutlikkus populatsioonides juhuslikult mutatsioonide tõttu ja rekombinatsiooni tõttu (see on homoloogiliste kromosoomide ristsiire meioosi ajal). Evolutsioon seisneb põhiliselt alleelisageduste muutumises põlvkondade lõikes geenitriivi, geenisiirde ja loodusliku valiku tagajärjel. Liigiteke leiab aset
Tegelikult pole liialduseks väide, et evolutsiooniteooria tervikuna on täis värskeid võrseid - enam kui kunagi varem alates WW2 eelsest perioodist. Moodne süntees evolbio loeng 97-7 Kasutatakse praktiliselt sünonüümidena termineid "süntees", "moodne süntees", "neodarvinism". Võibolla on kõige korrektsem öelda, et moodne süntees aastail 1930 - 1950 viis neodarvinismi kui evolutsioonikontseptsiooni väljakujunemisele. Mis siis sünteesus? Eelkõige geneetika, populatsioonibioloogia ja uued teadmised paleontoloogiast ühelt poolt ja looduslik valik teiselt poolt. Kõige olulisem - kuivõrd selgus, et omandatud tunnused ei ole päritavad, siis allub see pidev varieeruvus ja muutlikkus Mendeli seadustele - nii kirjutavad kõik tänapäevased evolutsiooniteooria õpikud. Olgu muidugi öeldud, et omandatud
annaabi.ee 
