3.I Keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui jõudude resuntand on 0. II Kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. III Jõud tekivad kahe keha vastasmõjus ja alati paarikaupa. Need kummalegi kehale Mõjuvad jõud o absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Gravitatsioon on vastasmõju liik-kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelisse kauguse ruuduga. F=G*m1*m2/r2 Gravitatsioonikonstant on arvuliselt võrdne jõuga millega tõmbuvad kaks teineteisest 1m asuval 1kg massiga Keha. 4.raskusjõud on jõud millega maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F=mg 5.hõõrdejõud tekkib siis kui: pinnad on ebatasased ,aineosakeste vahel on tõmbejõud. F h=uN Hõõrde tegur sõltub mõlema kokkupuutuva keha karedusest ja materjalist ning määratakse eksperimentaalsel teel. 6
Murenemiskoorik,külmakohr. Setete ärakanne-Osakeste lahtirebimine ja transport raskusjõu,tuule,vee ja jää poolt=KULTUSPINNAVORMID.Liustikuorg,jõeorg,rannaastang,tuulekulutusnõgu. Setete kuhjumine-Setete kuhjamine raskusjõu,tuule,vee ja jää poolt=KUHJELISED PINNAVORMID Magma->Tardkivimid->Settekivimid->Moodnekivimid->Magma. Laamade liikumisviisid : **Kohtades kus magma tõuseb intensiivselt vahevööst maakoorde rebitakse kaks maakooreplokki teineteisest eemale ning nendevahelisse lõhesse moodustuvad magma tardumisel uued kivimid. **Teineteisest eemale rebitud laamade küljed põrkavad kokku oma naabritega,mis põhjustab purustusi ja hävingut.Neis vööndeis(nt Vaikse ookeani servaaladel) sunnitakse vähemasti üks laamaserv sukelduma vahevöösse,kus see üles sulab ja hävib. **Lisaks naaberlaamad servast eemalduvate ja naaberlaamadega kokkupõrgavale sevale on laamadel veel vähemasti kaks külge,mis võivad naabrite suhtes liikuad erineva kiirusega.Sellest
joodis võivad jootmisel oksüdeeruda ning tekkinud oksiidikile takistab tugeva ja tiheda õmbluse saamist. Kvaliteetse jooteõmbluse saamiseks, tuleb oksiidid joodise ja detaili pindadelt jooteprotsessis eemaldada. Selleks kasutataksegi räbusteid. Jooteräbustiteks nimetatakse materjale, mis puhastavad jootmisel detailide ja joodiste pindu oksiididest ning mustusest. Nad parandavad ühendavate detailide pindade märgumist joodistega ja tagavad joodise tungimise nendevahelisse lõtku. Jooteräbustid peavad: aktiivselt puhastama ühendavate metallide pindu oksiididest nende lahustamise ja kergelt sulavate keemiliste ühendite tekitamise teel. Olema veidi madalama sulamistemperatuuriga kui joodis, aurumistemperatuur aga tunduvalt kõrgem jooteprotsessi temperatuurist. Olema võrdlemisi väikese tihedusega, et nad jootmisel tõuseksid metallipinnale ega jääks jooteliidesesse. 7
merele. Hea ilma ja prognoosi korral, kui läbitav jääala ei ole suur ja on kergesti läbitav, võib jääs liikuda ka halva nähtavusega ja öisel ajal. Pimedal ajal kasutatakse tugevajõulisi suunatavaid valgusallikaid, mis paigutatakse laeva vööri ja komandosilla tiibadele. Siseneda tihedasse jäässe tohib vaid kindla teadmisega selle läbimise võimalikkusest. Ei maksa forsseerida surutises olevate jääväljade kokkupuutekohti kuna peale nende läbimist ja nendevahelisse vabasse vette jõudmist võivad liikumisvabaduse saanud väljad laeva kiiresti endi vahele kinni kiiluda (Joon. 11.6 ja 9.7). Jääriba forsseeri- miseks lähenetakse selle kõige nõrgemale kohale täisnurga all ja peaaegu kustutatakse inerts. Surudes vööri vastu jääd suurendatakse vindi pöördeid lükates jääd laiali ja liigutakse edasi hoides ühtlast kiirust. Tihedasse jäässe tuleb siseneda lahvanduse kaudu ohutu kiirusega. Joon. 11.6. Pärituult. Joon. 11
Õpetaja viib hiljem, tunni lõppedes Tony’ga läbi järelkohtumise, vesteldes lühidalt õpilase hiljaks – nendega te ju ei õienda?“ hilinemisest. Kui õpilane hilineb pidevalt (kolm korda mitme järjestikuse päeva jooksul), teavitab Õpetaja: [Püstine nimetissõrm kerkib nendevahelisse ruumi. Õpetaja hääl tõuseb.] „Kellega sa õpetaja hilinemisprobleemist klassijuhatajat, et uurida, kas see muster kordub ka teistes tundides. enda arvates räägid?!“ Õpilane: „Jaah, aga teie õiendate minuga sellepärast, et ma jäin mõne minuti hiljaks – džiis!“ Kui õpilased hilinevad Õpetaja: „Nii! Mine ja istu sinna. Kohe
annaabi.ee 
