"Stepihunt" Hermann Hesse
tugev. Nende kahe pooluse vigadeks oli lähedaste kaotamine.
Stepihunt ei sallinud kodanlust. Stepihunt asus oma arusaamist mööda täiesti väljaspool kodanlikku
maailma, kuna ta ei teadnud, mis on perekonnaelu või sotsiaalne auahnus. Sellele vaatamata elas ta mõnes
mõttes läbi ja lõhki kodanlikult: tal oli pangas raha, ta toetas vaeseid sugulasi, ta riietus küll hoolimatult, kuid
siiski soliidselt ja silmatorkavalt, ta katsus elada rahus politsei, maksuameti ja teiste nendetaosliste võimudega.
Sel moel tunnustas ja jaatas ta oma olemuse ühe poolega pidevalt seda, mida ta teisega eitas ja mille vastu
võitles.
Harry Halleri konflikti olemus seisneb selle, et ta jagab oma olemuse kaheks: hundiks ja inimeseks, kes
omavahel läbi ei saa.
Konflikti lahendamisks on kolm võimalust: ennast habemenoaga ära tappa, saades nii lahti kõikidest
piinadest (seadis eesmägi, et see juhtub tema 50.sünnipäeval); enda üle naerda; näha rõõmu pisiasjades.