[2] Sipelgate liike erinevates paikkondades Sipelgaid on maailmas ligikaudu 15 000 liiki. Aafrikas elab umbes 2500, Austraalias 1275, Venemaal 350, Euroopas 180 ja Eestis 53 liiki sipelgaid. [1] Leedus umbes 40 liiki[8], Norras 53[9], Soomes 60 [10], Lätis 31 [12]. Kuklaste liike erinevates Eesti naabermaades saab vaadelda alljärgnevas tabelis (Tabel nr.2), kus selgub, et Eestis on olemas kahte liiki sipelgaid, mida teistes antud riikides ei leidu(Formica nemoralis ja Formica nigricans). Samuti leidus kolme liiki kuklasi, mis esinesid kõikides vaatluse all olevates riikides(Formica rufa, Formica lugubris, Formica truncorum). 3 Tabel nr2 Kuklaste liigid ja nende esinemine riikide kaupa Liik Eesti Soome Läti Leedu Norra Venemaa Formica aquilonia + + + + +
Jooksiklased (Carabidae) on röövmardikaliste suurimaid sugukondi (veebipõhine EE, 2006), kuhu kuulub üle 40 000 liigi. Umbes 2000 liiki on esindatud Põhja-Ameerikas. Inglismaal on neid aga umbes 350 ning seal leidub ka Carabus intricatus, kes on üks suurimad isendeid ning väga haruldane ja kohtab ainult mõnes kohas Dartmooris (Carvalho, 2015). Eestis on kirjeldatud ligikaudu 270 liiki (vikipeedia, 2014). Tuntumad liigid on süsijooksik (Pterostichus sp.), ajajooksik (Carabus nemoralis), põllujooksik (Carabus cancellatus) ning nõmmliivakas (Cicindela hybrida) (Tamm). 1 Täiskasvanud jooksiklaste suurus varieerub kahest millimeetist kuni kolmekümne viie millimeetrini. Jooksiklased on öösel tegutsevad loomad, päevasel ajal varjuvad nad maas lamavate puutükkide ja kivide alla. Värvuselt on nad tumedat värvi, üldjuhul süsimustad. Tume värvus on abiks jääda maapinnal liikudes märkamatuks
Silmad asuvad teise kombitsapaari alusel. Esindajad: suur mudatigu Lymnaea stagnalis, väike sootigu Galba truncatula , harilik sarvtigu Coretus corneus, väike labatigu Planorbis planorbis, jõe napptigu Ancylus fluviatilis. Selts: Tippsilmalised Stylommatophora Elavad maismaal. Silmad asuvad teise kombitsapaari tipus. Esindajad: viinamäetigu Helix pomatia, suur merevaiktigu Succinea putris, põllunälkjas Agrolimax agrestis, tavaline kiritigu Arianta arbustorum, salu vööttigu Cepaea nemoralis. Klass: Karbid Bivalvia(Lamellibranchia) Keha asub enamasti kahepoolse mineraalainest koja sees. Pea puudub. Elavad ainult vees. Filtreerivad loomad, hõõrel puudub. Vesi liigub mantliõõnde sissevoolusifooni kaudu ja välja väljavoolusifooni kaudu tuues mantliõõnde toitu ja hapnikku. Lahksugulised, esineb ujuv vastne veliger või ujumisvõimetu pihtvastne e glohhiid. Alamklass: Liistaklõpusesed Lamellibranchia Enamik liike kuulub sellesse alamklassi
harvemini jalgadeta (apoodsed) vastsed ja harilikult vaba nukk. Vastne teeb läbi tavaliselt kolm kasvujärku. Valmikutel on keskrindmiku tiivapaar moondunud jäikadeks kattetiibadeks. Tagarindmiku tiivapaar esineb kilejate lennutiibadena, võib aga olla ka mandunud. Suu on haukamissuistega. Kui jooksiklane kätte võtta, võivad nad pritsida vastiku haisuga ärritavat vedelikku, mis näiteks silma sattudes teeb haiget. Rohkem kui kahe sentimeetri pikkune aiajooksik (Carabus nemoralis) on jooksiklaste hulgas üks suuremaid. Päeval seda peitu pugenud mardikat eriti ei näe, sest ta liigub ringi ja peab jahti öösiti. Sööb tigusid, putukaid, vihmausse, aga ei põlga ära ka seeni, mahavarisenud õunu ja marju. Lennutiibu tal pole, neid asendavad pikad, tugevad ja kiired jalad. Erinevalt aiajooksikust liigub pisike, vähem kui sentimeetri pikkune vask- kaldajooksik ringi päeval. See mardikas kütib tillukesi putukaid 69