✿ kaks erinevat tähtnoodikirja - vanem pillimuusika jaoks ja uuem vokaalmuusika jaoks ✿ Roomas hinnati rohkem muusikat meelelahutuse, kui kasvatuslikuse küljest ✿ lihtrahvas kui ka ülikud tegelesid muusikaga ✿ pillid muutusid täthsamaks, suured koosseisud, primitiimne mitmehäälsus ✿ pillimehed korraldasid võistlusi Kreeka muusikaõpetus ❀ kreeka helisüsteemis jaguneb oktaav seitsmeks astmeks, diatooniline helirida koosneb kahest neljatoonilisest lõigust. kolm põhilist helilaadi ❀ dooria- ülevalt alla, mehelik, julge, kindlameelne ❀ früügia- metsik, kirglik, ekstaatiline ❀ lüüdia- kaeblik, õrn, intiimne (meile tuttav duur helilaad) ❀ Phytagorase arvates alluvad muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailmakorraldust. ❀ Platon leidis, et muusikal on kõlbeline kasutuslik mõju ja ta jätkas Phytagorase õpetust
Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad VANAKREEKA MUUSIKATEOORIA Võtsid kasutusele 7-astmelise helirea, milline käibib Euroopas tänini Kuid kreeklased ei lugenud oma heliridu alt üles, vaid ülalt alla Helirida koosnes kahest neljatoonilisest lõigust e.tetrakordist, mille ulatuseks oli kvartintervall Vastavalt sellele, kuidas paiknesid tetrakordis täis- ja pooltoonid, tunti kolme põhilist helilaadi: VANAKREEKA MUUSIKATEOORIA Varakristlik muusika Meie ajaarvamise alus on kristluse sünd PalestiinasMuutused inimese mõttemaailmas, riikluses, sotsiaalses elukorralduses... . Varakristlik muusika ·Meie ajaarvamise alus on kristluse sünd Palestiinas. ·Muutused inimese mõttemaailmas,
Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid. Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad. 21. Iseloomusta Kreeka helisüsteemi, nimeta helilaadid. Võtsid kasutusele 7-astmelise helirea, milline käibel Euroopas tänaseni Kuid kreeklased ei lugenud oma heliridu alt ülesse, vaid ülevalt alla Helirida koosnes kahest neljatoonilisest lõigust ehk tetrakordist, mille ulatuseks oli kvartintervall Vastavalt sellele, kuidas paiknesid tetrakordis täis- ja pooltoonid, tunti kolme põhilist helilaadi: dooria (LE-astmelt), früügia (MI-astmelt), lüüdia (NA-astmelt). Antiik-Kreekas nim. harmooniaks heliredeli laulmist ülevalt alla. 22. Iseloomusta filosoofide muusikateoreetilisi töid ja muusikaesteetilisi seisukohti.
Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid. Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad. 21. Iseloomusta Kreeka helisüsteemi, nimeta helilaadid. * Võtsid kasutusele 7-astmelise helirea, milline käibel Euroopas tänaseni * Kuid kreeklased ei lugenud oma heliridu alt ülesse, vaid ülevalt alla * Helirida koosnes kahest neljatoonilisest lõigust ehk tetrakordist, mille ulatuseks oli kvartintervall * Vastavalt sellele, kuidas paiknesid tetrakordis täis- ja pooltoonid, tunti kolme põhilist helilaadi Dooria (LE-astmelt), früügia (MI-astmelt), lüüdia (NA-astmelt). * Antiik-Kreekas nim. harmooniaks heliredeli laulmist ülevalt alla. 22. Iseloomusta filosoofide muusikateoreetilisi töid ja muusikaesteetilisi seisukohti. Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seoseis arvudega ja
annaabi.ee 
