3) Toidukaristus See karistusviis on pärit keskajast ja lähtub askeetlusest. Kasutada võiks seda toidu solkimise ja toiduga mängimise korral. 4) Rahulolematuse avaldus (aukaristus) Aukaristusel on palju erinevaid vorme: vestluse katkestamine ja tumm laitus, etteheitev pilk, tavalise sõbralikkuse asendamine jaheda viisakusega, miimika, zestid - pearaputus, õlakehitus, hääletoon, sõnaline etteheide, neljasilmavestlus, laitus. Laitus ja noomitus avaldavad mõju üksnes siis, kui nad on lühikesed, konkreetsed ja neid kasutatakse harva. Pikad moraalijutlused lihtsalt tüütavad lapsi, mitte ei kutsu neis esile arusaamist oma eksimusest. Näiteks küsisime ühes uurimuses laste käest, mida tähendab sõna moraal, ja saime valdavalt järgmised vastused: moraal on see, kui ta ajab reegleid taga ja räägib sulle seda, mis sind ei huvita, aga tema ajab ikka peale; moraal on see, kui räägitakse
Ema tahab lapsele loomulikult tagasi tunni sisu juurde, võttes nii võimalikult stseenilt avaliku tähelepanu (lk 96). Hilinemisega kindlust anda, kuid kinnitab selle asemel lapses tähelepanu otsivat käitumist: „45-minutiline tuleb tegeleda pärast ühise õpetamise aega (iseseisva õppimise ajal), mil võib aset leida lühike hüvastijätt“. Enamik õpetajaid veenavad ema vaikselt, et laps rahuneb, kui ema lahkub ja jä- neljasilmavestlus (lk 106). tab lapse mõne kinnituse saatel (kord või paar) enesekindlalt ja naeratades. („Palun helistage Nooremate laste puhul võib olla vajalik, et õpetaja kordab juhist või meeldetuletust, kuni laps hiljem, umbes poole tunni pärast, proua Smith...“). Õpetaja eirab seejärel taktikaliselt lapse reageerib, ning seejärel annab lapsele hoomamisaega. nuttu (pärast esialgseid sooje kinnitussõnu) ning suunab lapse tähelepanu kindlalt, sõbralikult