ka sae või terastrossiga ära lõigata. 45. Lõaspidamine asub iga lehm laudas kindlas kohas. on lõastatud, liikumisvabadus laudaperioodil on piiratud Mõnevõrra kompenseerib seda suvine karjatamine, kuid loomi peetakse aastaringselt laudas. söödad, vesi ja allapanu lehma juurde tuua ning sõnnik ära transportida. Tööde mehhaniseerimise hõlbustamiseks paiknevad lõastatud loomad laudas enamasti pikiridadena. Eestis on esineb kõige enam neljarealisi lautu. Kahe- või neljasajakohalistes lautades on pikiread keskelt poolitatud, mis hõlbustab inimeste liikumist laudas. Pikiridade vahel asuvad sööda- ja sõnnikukäigud. Söödakäik on enamasti kahepoolne, mis tähendab, et korraga saab sööta kahe rea lehmi. Sõnnikukäik jääb lehma tagumisele . Sõnnikukäigu ja aseme vahel asub ca 15-20 cm sügavune sõnnikukanal. . Loomakohad on varustatud nimetahvlitega, millele kantakse lehma nimi, nr, sünniaeg, põlvnemisandmed, poegimise ja seemendamise aeg, viimase
45. Lõaspidamine asub iga lehm laudas kindlas kohas. on lõastatud, liikumisvabadus laudaperioodil on piiratud Mõnevõrra kompenseerib seda suvine karjatamine, kuid loomi peetakse aastaringselt laudas. söödad, vesi ja allapanu lehma juurde tuua ning sõnnik ära transportida. Tööde mehhaniseerimise hõlbustamiseks paiknevad lõastatud loomad laudas enamasti pikiridadena. Eestis on esineb kõige enam neljarealisi lautu. Kahe- või neljasajakohalistes lautades on pikiread keskelt poolitatud, mis hõlbustab inimeste liikumist laudas. Pikiridade vahel asuvad sööda- ja sõnnikukäigud. Söödakäik on enamasti kahepoolne, mis tähendab, et korraga saab sööta kahe rea lehmi. Sõnnikukäik jääb lehma tagumisele . Sõnnikukäigu ja aseme vahel asub ca 15-20 cm sügavune sõnnikukanal. . Loomakohad on varustatud nimetahvlitega, millele kantakse lehma nimi, nr, sünniaeg, põlvnemisandmed, poegimise ja
lehmad korraga vabastada. Lõaspidamise puuduseks on loomade piiratud liikumisvõimalus. Mõnevõrra kompenseerib seda suvine karjatamine, kuid on ettevõtteid, kus loomi peetakse aastaringselt laudas. Lõaspidamisel tuleb söödad, vesi ja allapanu lehma juurde tuua ning sõnnik ära transportida. Tööde mehhaniseerimise hõlbustamiseks paiknevad lõastatud loomad laudas enamasti pikiridadena. Eestis on esineb kõige enam neljarealisi lautu. Kahe- või neljasajakohalistes lautades on pikiread keskelt poolitatud, mis hõlbustab inimeste liikumist laudas. Pikiridade vahel asuvad sööda- ja sõnnikukäigud. Söödakäik on enamasti kahepoolne, mis tähendab, et korraga saab sööta kahe rea lehmi. Osades lautades on ka ühepoolseid söödakäike. Sõnnikukäik jääb lehma tagumisele poolele. Sõnnikukäigu ja aseme vahel asub ca 15-20 cm sügavune sõnnikukanal. Mitmetes lautades on sõnnikukäik täies laiuses kasutusel sõnnikukanalina.
annaabi.ee 
