Kreeka Eluolu ja perekond Linn Rollid: Poliitiline Majanduslik Usukeskus Asend jalam Akropoli Südalinnas Agoraa - Koosoleku- ja -turuplats Kaljunukile rajatud kindlus* Tänavad Enamasti kitsad Kulgesid korrapäratult Majad Ühe-kuni neljakorruselised Põletamata tellistest Tihti väike siseõu Tähtis külalistetuba Linnamüüride taga Külad Talupoegade viljapõllud Oliivi-ja viinamarja- istandused Aristokraatide uhked maamajad Karjamaad Riietus Kitoon Himation Sandaalid Pükse ei kantud! Toit Rohkesti puu-ja köögivilju Kala Oliiviõli Mesi Kitse-ja lehmapiim Lahjendatud vein Aristokraatlik eluviis Konkurentsivaim Sümpoosionid Sport Gümnaasion Sportimine Hariduskeskus Olümpiamängud Iga nelja aasta tagant Zeusi auks
Pealinnuse lõunaküljel, praeguse lõunatiiva kohal paiknesid 15. sajandil ahjudega puithooned. Pealinnuse siseõu sai tänaseni säilinud mõõtmed järgmise suurema ehitusperioodi käigus 15. sajandi alguses, mil valmis idatiib. Tööd kulmineerusid 16. sajandi esimesel poolel, mil lõunatiiva rajamisega üheaegselt ühtlustati ka teiste tiibade kõrgusi. Seejuures on kogu lõunasein koos kahe flankeeriva nurgatorniga ning idaväravakompleksiga rajatud üheaegselt. Neljakandilised ja neljakorruselised tornid olid tulirelvadele määratud laskeavadega (neist edelatornis üks ümmargune). Viimati nimetatud torni ehitamise ajal sai lõpliku kõrguse ka eeshoovi läänesein. Alles nüüd omandas pealinnus konvendilaadse kavatise, kus üksikuid tiibu ühendas sisehoovi ümbritsev ristikäik, mis vähemalt esimesel korrusel oli võlvitud. Sissepääsu linnusesse moodustasid kaks teineteisele järgnevat idaväravat, millest välimine oli varustatud tõstesilla ja nn
templite ja palvekohtade juurde. Taimmaterjal: tammed, küpressid, jalakad ja õlipuud, hiljem viigi ja loorberipuud · Katusega sammaskäik peristüül · Linnaaiad: Väiksemad eraaiad, rajati puu, köögivilja ja ürdiaed · Roomaaia areng: 1) Peatänavate koondumine templiga keskväljakule 2) Täisnurksed tänavakvartalid 3) Planeeringutel arvestati keskkonnaga · Villa urbana: linnaelamu, neljakorruselised üürimajad kuni paleedeni välja · Villa surbana: eeslinnaelamu, kohandati ümbritseva keskkonnaga · Villa rustica: maamaja e mõis, suured siseõud · Templiaia komponendid: pühamu, hiis, pühaveekogu, kujud ja alleed 6. Aiakunsti areng Mesopotaamias Mesopotaamias elasid sumerid kes olid esimesed kirjaoskad, nende elu keskendus, et leevendada etteaimamatut kliimat ja jõe üleujutusi periooditi. Mesopotaamias ehitati tsikuraate, ehk astmiktempleid
kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid, neil pole aga midagi ühist antiikse akantusega. Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete lõikumise kohal, võlvi kiirus on päiskivi, mida tihti kaunistavad skulptuurid. Vastandina romaani ajastu stiliseeritud ornamentikale on gooti ehitise osi kaunistavad motiivid naturalistlikku laadi. Kesklöövi müürid on kolmeosalised nagu romaani ajastulgi. Erandi moodustavad mõned varagooti ehitised, mis on neljakorruselised. Aknaid liigendavad kitsad kivisambakesed, mida ühendavad üksteisega teravkaared. Akna ülemise osa täidavad mitmesugused rõngad, rosetid jne; nii tekkinud rikkalikku kivivõrku nimetatakse ehisraamistikuks. Gootika õitseaja basilikaalsete ehitiste sisemuses domineerib kesklööv; külglöövid on tavaliselt märksa madalamad ja kitsamad. 7 Välisarhitektuurile annab tüüpilise ilme toestik tugipiidad ja tugi-kaared. Tugipiitu võib
omased just kahelöövilised saalid, mis leidusid (leiduvad) pea kõikides ühiskondlikes hoonetes. Oma väliskujult ning ruumide sisepaigutuselt sarnanesid elamutega isegi tollased töökojahooned, selle näiteks on Rüütli 10 paiknev relvakoda, mis kuulus keskajal Tallinna tööhoovi (marstall) koosseisu. Peale elamu pööningul asuvate aitade leidus Tallinnas veel rohkesti eraldiseisvaid aidahooneid, neist on samuti paljud hästi säilinud. Keskaegsed aidad olid reeglina kolme- või neljakorruselised võlvitud keldriga hooned, mille ülemised vahelaed olid puidust ning tugeva konstruktsiooniga. Trepiks kasutati aitade puhul kas müüritreppi või lahtist puutreppi. Aidad asetsesid tänava poole tihti mitte viiluga, vaid küljega, sellest tingituna olid nende katustesse tõsteseadmete jaoks ehitatud plokiga vintskapid. Kasutatud tõstemehhanism ning kaubaluugid sarnanesid elamute omadega. 15. sajandi elamu Lai 23 fassaad
Olulised ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded on järgmised: nõutud aja jooksul peab säilima ehitise kandevõime; ehitises on takistatud tule ja suitsu tekkimine ja levik; tule levik ehitisest naaberehitisele on takistatud; inimestel on võimalik ehitisest evakueeruda; inimesi on võimalik ehitisest evakueerida; on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. Selles uuringus käsitletud kahe- kuni neljakorruselised puitelamud kuuluvad tuleohutus- klassidesse TP 2 või TP 3, mille kandekonstruktsioonile seatakse tulepüsivuse nõudeks R 30 kuni R 60. Number väljendab aega minutites standardtulekahju korral. Keldri konstruktsioonidelt nõutakse suuremat vastupidavust. Tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks peab hoone olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks. Omaette
annaabi.ee 
