õpetamisega eesti kogudustes Hariduse areng Rootsi ajal. Pärast kindralkuberneri jõudmist Tartusse oli üks esimesi eesmärke uut tüüpi kooli gümnaasiumi rajamine. Need koolid andsid ettevalmistuse ülikooli astumiseks. Paljudes linnades avati ka kõrgema astme koole, mis kandsid akadeemilise gümnaasiumi nimetust. Kuulutati, et gümnaaisumides võivad õppida aadlike, linnaelanike ja talupoegade lapsed. Tallinna gümnaasium avati 1631. aastal. Kool avati esialgu neljaklassilisena. Õpiti matemaatikat, filosoofiat, ajalugu, geograafiat, retoorikat, poeesiat, õigusteadust, kreeka ja heebrea keelt, usuõpetust ja laulmist Kool 18. sajandi II poolel Katk viis rahva väljasuremise äärele, kogu maal jäi ellu umbkaudu 150 000 inimest. Laste koolitamisele polnud võimalik mõeldagi. Lugemisoskus püsis edasi sõjast ja katkust vähem puudutatud aladel Kogu Eesti ulatuses jäi koolivõrk väga ebaühtlaseks. Kõige rohkem
aasta oktoobris. Avatud õppeasutus oli kõrgema astme akademiline gümnaasium, mis jagunes teaduskondadeks, koolitöö juhtimiseks oli 8 professorit. Õpetus toimus loengute ja dispuutide vormis. Ülikoolist erines ta selle poolest, et puudus teaduslike kraadide andmise õigus. 3 Kadri Kivirand EKL-kõ1 Tallinna gümnaasium avati 1631. aastal. Kool avati esialgu neljaklassilisena. Õpiti matemaatikat, filosoofiat, ajalugu, geograafiat, retoorikat, poeesiat, õigusteadust, kreeka ja heebrea keelt, usuõpetust ja laulmist. Koolis oli oma kirja- ja arvutusmeister. Erilist tähelepanu pöörati ladina keele ja klassikaliste autorite õppimisele. Ülemais klassides toimus õpetus ladina keeles. Gümnaasiumide juurde asutati trükikojad, mille kaudu anti teada disputatsiooni sisu, mis näitas omakorda teistele õppeasutustele uuritavate teemade ringi ja taset.
Kuulutati, et gümnaaisumides võivad õppida aadlike, linnaelanike ja talupoegade lapsed. Tartu gümnaasiumi asutamistseremoonia peeti 1630. aasta oktoobris. Avatud õppeasutus oli kõrgema astme akademiline gümnaasium, mis jagunes teaduskondadeks, koolitöö juhtimiseks oli 8 professorit. Õpetus toimus loengute ja dispuutide vormis. Ülikoolist erines ta selle poolest, et puudus teaduslike kraadide andmise õigus. Tallinna gümnaasium avati 1631. aastal. Kool avati esialgu neljaklassilisena. Õpiti matemaatikat, filosoofiat, ajalugu, geograafiat, retoorikat, poeesiat, õigusteadust, kreeka ja heebrea keelt, usuõpetust ja laulmist. Koolis oli oma kirja- ja arvutusmeister. Erilist tähelepanu pöörati ladina keele ja klassikaliste autorite õppimisele. Ülemaid klassides toimus õpetus ladina keeles. Gümnaasiumide juurde asutati trükikojad, mille kaudu anti teada disputatsiooni sisu, mis näitas omakorda teistele õppeasutustele uuritavate teemade ringi ja taset
annaabi.ee 
